Selles piirkonnas on ka üks lombakas kits raske talve üle elanud...... See ei tähenda muidugi seda, et seal nüüd murdjaid pole käinud. Igaljuhul üks kolmene punt on alles, paarikümnest. Suht niru tunne on

- aastaid neid poputanud ja hoidnud, kitsekarja kasvatanud..peale rasket talve oli ainult paar kitse , järgmiseks talveks juba mõni rohkem, ja nii see kari vaikselt kasvas

Suurte külmadega, kui silo oli läbi külmunud, käisin iga päev silorullist kirvega laastusid raiumas, et hammas peale hakkaks. Kasu sellest igaljuhul oli, sest lahtiraiutud osa oli enamuses alati söödud

. Lükkasin heinamaale ja metsavahele tee ja hoidsin pärast tuiskusid lahtisena, et liikuda saaksid, sööda kõrvale panin suurte külmade ja kõva kooriku ajal heinu ja põhku maha, et saaksid rahus toidu kõrval pikutada. Ei olnud kummalisi kadumisi- kui talvel oli söödal 6 kitse, siis kuu ja paar hiljem oli ikka 6. No ehk tulevad välja, kui veel elus on.