Kuidas kitsede käsi käib?

[gunnar]

Ja suurkiskjate arvukus oleneb suuresti jahimeestest,kui enamik mehi on seltsis lihakütid ,siis ilmselt kitsel ja seal väga tuleviku ei ole.

No tõesti väga tark mõte .... või mitte... Suurkiskjate laskmine sõltub eelkõige siiski sellest palju neid lasta lubatakse.

[freditaks]

Ma eeldasingi lubade alusel laskmist,kuid ma pigem rõhusin sellele ,et mõnes seltsis mehed ei viitsi liigutada ega kohale tulla kui on ilvese/hundi jaht,nad ei kõlba ju süüa .

[aivar00]

tsiteerin:
ilvese/hundi jaht,nad ei kõlba ju süüa .


Õite targad argumendid
Ilvest on ikka söödud ning kui sul tagumik hele, siis kõlbab ka hunt nosida

[aadu kadakas]

Täna hommikul oli ühel suuremal rohumaal kits+tall, kits+2talle, 2talle (kits eest "lännu") ja kobe sokk ning... jahimees, kes seekord pälvis teise koha, sest kitsed panid ajama. Päris huvitav oli seda kõike jälgida.

[Välek]

Lühidalt, kitsed käisid rüpsi põllul sügis otsa 24/7 söömas ja äkki kadusid. Suurest karjast 2 nädalat hiljem vaid mõned alles. (kadusid äkki, mitte kari ei jäänud vaikselt väiksemaks, aga paiksed olid kevadest saadik) Leitud 1 surnud kits ja 1 surnud jänes sel perioodil, kui kitsed kadusid (mis ei tähenda, et just rüpsis maiustamine nad tappis, aga paneb mõtlema, kui üht võimalikku põhjust). Saab rüpsil sellega mingi seos olla? On kellelgi analoogset juhtumit? Rüps ju pm sama mis kapsas ja arusaadav, et loomad seda tahavad.

[kahro]

Ilves leidis selle karja ülesse. Healjuhul on suurem osa karjast lihtsalt mõjale peletattud.

[puugi]

Ega metskitsed igavesti ühes põllus passi.Kiskjad tegid korra säru ja jooksid mujale.

[Välek]

Selles piirkonnas on ka üks lombakas kits raske talve üle elanud...... See ei tähenda muidugi seda, et seal nüüd murdjaid pole käinud. Igaljuhul üks kolmene punt on alles, paarikümnest. Suht niru tunne on - aastaid neid poputanud ja hoidnud, kitsekarja kasvatanud..peale rasket talve oli ainult paar kitse , järgmiseks talveks juba mõni rohkem, ja nii see kari vaikselt kasvas Suurte külmadega, kui silo oli läbi külmunud, käisin iga päev silorullist kirvega laastusid raiumas, et hammas peale hakkaks. Kasu sellest igaljuhul oli, sest lahtiraiutud osa oli enamuses alati söödud . Lükkasin heinamaale ja metsavahele tee ja hoidsin pärast tuiskusid lahtisena, et liikuda saaksid, sööda kõrvale panin suurte külmade ja kõva kooriku ajal heinu ja põhku maha, et saaksid rahus toidu kõrval pikutada. Ei olnud kummalisi kadumisi- kui talvel oli söödal 6 kitse, siis kuu ja paar hiljem oli ikka 6. No ehk tulevad välja, kui veel elus on.

[pktaks]

Hoidke silmad ja kõrvad lahti ka hulkuvate koerte osas. Kambakesi võivad vägagi palju kahju teha. Meil siin paar majaomanikku harrastavad lahtiste koertekarjade pidamist. Pidevalt on nähtud, kuidas kitsed ees ja koerad järel üle luha jooksevad. Ise koeraomanikuna ei tõuse käsi neid koeri maha laskma ka ja omanikega rääkimisest pole mitte miskit kasu olnud

[puugi]

Meil on Välekiga 15km vahet,aga metskitsedega on meil suht head lood.Samas olen täheldanud selliseid"kavalaid"koerapidajaid kes ööseks lontrused metsa lasevad.Muidugi ei saa ütlema ka minna,sest kui nad kuidagi kaduma peaksid oled kohe süüdlane nr 1.Praegu ei ole veel asi väga kole,aga kui paks lumi peaks tulema on jamad käes.

[sooviku]

Kutsikakooli õpetajal oli esimene hoiatus,et nii kui oma koera metsa lahti lasete,siis jahimehed kohe ta ka maha lasevad.Ma ei hakanud igaks juhuks seda kuvandit ümber kujundama.Las kardavad .

[Välek]

Avastasin täna, et vähemalt ühel kitsel kõht lahti. Ühe koha peal oli nagu haavlipüssist tõmmatud, mujal jälle sorinaga lastud nii et lumme oli sügav auk sulanud... Sellel talvel pole varem märganud. Seasöödal kõik puhas, riknemata värske kaup. Lumi ka madal ja toit loodusest kättesaadav, eraldi silo pole igaks juhuks julgenud viiagi. Ikka jama.

[puugi]

Kitsed praegu terved kui purikad.Söömas seaplatsis ei käi,sest suuremad raied lähikonnas.Ainus negatiivne nähtus on koorik mis võib jalad katki teha.

[Feen]

Meil tuli ka info, et siin ja seal kitsekarjades on mõnel peegel sitane ja kõht lahti. Huvitav on see, et sea vilja kõrval on nende põhitoit siiski looduslik kraam. Tartumaal on lund nii vähe, et heinamaalt võtta, talinisust võtta, talirapsist võtta jne. Metsas mustikas ja pohl ka võtta. Kits liiga suurtes karjades pole, sest süüa on igal pool. Pasataud aga siin ja seal liigub.

[TRG]

Siinkandis kitsi nii palju ,et ilvesed vaja Poolast tagasi tuua .