
Laadimine
-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
-
- Postitusi: 663
- Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am
teadjamiis kirjutas:ise olen kasutanud oma relvale laadimisel sellist nippi, et teen ühe ilma rohu ja sütikuta mõõdupadruni igale kuulitüübile, järgmisel korral jälle hea sellega kuuli madriits mõõtu panna. Ja padrunid igal laadimisel ühesugused
just, täpselt. ei ole küll hetkel teisi laadimiskäsiraamatuid lugenud peale Hornady, aga usun et nendega tähelepanelikumal tutvumisel soovitatakse seda ja mitmeid muidki kavalaid nippe neis kõigis

teadjamiis kirjutas:ise olen kasutanud oma relvale laadimisel sellist nippi, et teen ühe ilma rohu ja sütikuta mõõdupadruni igale kuulitüübile, järgmisel korral jälle hea sellega kuuli madriits mõõtu panna. Ja padrunid igal laadimisel ühesugused
Vot seda meetodit kasutasin minagi, paar päeva tagasi ja sealt need erinevused tulidki padruni üldpikkuses,kui Lapua laadimistabelit vaadata.
Vähemalt nüüd on minu vindil kaks erineva kuulitüübiga etalon padrunit

kest
Tõi siis sõber kah mõned kestad 30-06 ,et laeksin ,kuid kestade ülevaatusel selgus,et pooltel kestadel on kaela ülemineku koonusel mõlk sees ----mees ise seletada ei oska ...relv tikka ja kestad sako...ma praakisen need mõlkis kestad välja..kuid ikkagi millest mõlgid võisid tekkida.
Re: kest
sass kirjutas:Tõi siis sõber kah mõned kestad 30-06 ,et laeksin ,kuid kestade ülevaatusel selgus,et pooltel kestadel on kaela ülemineku koonusel mõlk sees ----mees ise seletada ei oska ...relv tikka ja kestad sako...ma praakisen need mõlkis kestad välja..kuid ikkagi millest mõlgid võisid tekkida.
padruni salvest rauda lükkamisest äkki see mõlk ? kuigi Siili märkus õige, et gaaside surve võiks olla selle välja surunud, seega jääb veel võimalus (teoreetiline pigem, aga siiski), et mõlk kestale tekkis ehk kesta rauast hooga välja tõmbamisel, seega alles pärast gaaside surve mõju avaldumist ?
teadjamiis kirjutas:ise olen kasutanud oma relvale laadimisel sellist nippi, et teen ühe ilma rohu ja sütikuta mõõdupadruni igale kuulitüübile, järgmisel korral jälle hea sellega kuuli madriits mõõtu panna. Ja padrunid igal laadimisel ühesugused
Kui kasutad teist rohutüüpi ei ole see "valmis padruni pikkus" enam sama. Isegi sama kuuliga. Eriline neist just N133 rohi. Olin .222rem päris hädas, kui erineva rohuga laadisin

-
- Postitusi: 663
- Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am
teadjamiis kirjutas:ära tee assortiid aga kui teed siis pead rohu vahetusel ka püssi uuesti sisse laskma. Kui kuul sama, millest pikkuste erinevused??? vindiharjad ju ikka sama kohapeal
N130,N133 rohi tahab lühemat .222rem padrunit(kuul rohkem hülsis), et täpsus paraneks. Muidu tekib vägisi tunne, et kõiksee rohi ei põle või põleb terve raua ulatuses, või et sütik on niru



-
- Postitusi: 2419
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Kui kuskil eespool juttu padruni pikkusest ,siis tekkis minul ka mõte,et kas tulemust ei mõjuta ka see palju püssirohule vaba ruumi jääb?Kindlasti ei tohi rohi kukkusurutud olla ,aga vastupidi
Või mõjutab tulemust ikkagi ainult kuuli ja vindiharja vaheline kaugus.Samas sai ennem laetud "põlveotsas" ja vaevalt see pikkus alati ühtne trehvas,täpsuse kohapealt aru küll ei saanud midagi.Muidugi ei ajanud ka mingit kuul -kuuli täpsust taga.Täpsust mõjutavad nii paljud asjaolud ,et kas on võimalik kindlalt öelda -kuul polnud vindiharjale küllalt lähedal ja kohe täpsus muutus.Mida Kaupo ja teised spetsid sellise võhiku jutu peale kostavad
Kivi kotti!


Kivi kotti!