Kui jutuga tagasi tulla koertega juhtunud (nn) ,,õnnetuste juurde`` siis tahan mõne sõna öelda neile, kes ei kasvata koeri ega tea, mis kogemus see on, kui su parim jahikaaslane maha lstakse. Mõelge vähekene enne lasku, kas see seaplõks on ikka seda riski väärt , et ta igal juhul maha saaks lasta. Koer on samasugune jahikaaslane nagu ükskõik kes sinu jahiseltskonnast. Tal on samasugune jahihing ja jahikirg nagu sul. Tema ei saa midagi teha, et mõned ilma mõistusetta püssikandjad (mitte jahimehed) oma laskmishimu ei suuda kontrollida. Mehed, kes koeraga juba kutsikast peale kokku kasvanud saavad sellest väga hästi aru. Ja mingist õnnetusest ei saa me Võrumaal, Vastseliinas oleva koeralaskmise puhul rääkida. Tegemist oli mehe puhta lollusega , mille tagajärjel kannatas koer ja eelkõige koerapidaja ja lähedased. Teiste meeste jaoks on see jah vaid statistika, kuid koera mahalaskmine on küll selline tegu, mille tagajärjel võiks laskjal terveks eluks ühisjahi keelu panna. Võib-olla siis ei käi enam nii mõtlematult välk torust välja tundmatu kogu peale ! Kahjuks on noor METSAKUTSU URAL juba paremtel jahimaadel, kuid mis hinna eest ja mille nimel ??
Tean siiski paari juhust, kus kohe kindlasti sai koer hukka rumala juhuse läbi ja laskjat süüdistada oleks ebaõiglane, seda enam, et tegemist oli peremehe enda koeraga. Öeldakse, et "kuul on loll" kui see torust välja saab, kuhu selle tükid võivad lennata ulukit tabades, pole võimalik ette ennustada. Tunnen alati suurt rõõmu kui koerad on õhtul peale jahti tervena autos! Kõhe on mõelda kui palju tina nende ümber tegelikult lendab.
Ahto laikadega võõra koera ajamise peale meenus mulle hundijaht kui laika ajas himuga haavatud hunti ja see lõpuks ka koera eest maha lasti.
Pidasime täna laikadega seajahti,mõlemad vene-eurooplased,ema ja tema kaheaastane järeldulija.Kõik oli ilus ,sai lastud üks põrsas mida nad ilusti kinni pidasid.Peale seda aeti veel mõnda aega ,aga ülejäänud kari pääses kaugemale minema.Koerad tuuseldasid omapead otsida,mingil hetkel oli kuulda lühiajalist haukumist ja edasi vaikus ,ja koerad gps-il t kadunud ,geps näitas "?" märki.Kuna nad olid minust kõigest 400 m kaugusel,oletasin ,et läksid maaalla.Läksin siis asja uurima 40-50 m enne kohalejõudmist ilmus noor koer uuesti ekraanile ja korraks vilksamisi nägin ka.Koht oli siis kraavi ääres ,jää kandis mind .Kohe jää kõrguselt (jää pealt siis) olid mõned kopra augud kraavikaldasse.Tundusid nii väiksed ,et laikat ei oleks küll arvanud sinna sisse minevat /mahtuvat.Hakkasin siis vaatama ,et kus vana koer on.Teiselpool kraavi paistis härmatises sulanud koht.Mõtlesin ,et kopra pesapaik.Ronisin siis sinna ja avastasin ,et oli nagu kopra toitumisurg ,st oli pealt lahti.vaatasin sinna ja nägin koera otse all.Koer aga oli kuidagi liikumatu--surnud? Võtsin siis kaelarihmast kinni ja tõmbasin koera välja ja no surnud mis surnud.Koer kuskil kinni ei olnud ,mingeid vigastusi polnud,ei oska arvata mis temale saatuslikuks sai? Kaelas oli nii radar ,kui kaelarihm.Kas ta ikka poos ennast ära või lämbus mingil muul moel,ei tea. Mõtlesin ,et kui nad ühes augus mõlemad olid siis järsku noor koer eespool ja see kraapiski selle augu mis pealt näha ja see pääses sealt välja, aga vanamutt selleajaga lämbus seljataga ära. Urg oli väga lühike kõigest paar meetrit ,sirge toru lihtsalt,aga kitsas .Kas ta ei suutnud tagurpidi välja minna v mis juhtuda võis !? See ilmselt saladuseks jääbki!
Jube lugu. Kaastunne. Ise kaldun arvama, et lämbumine kaelarihma on tõenäoline. Oma koer on rihmaga jäänud okste taha, korra jõudsin ise juurde, korra rebenes rihm. Kasutan meelega kõige "kõhnemaid" kaelarihmasid, kui kinni jääb, peaks katki minema . Ka venemaa kirjandus soovitab laikasid üldse ilma rihmadeta kasutada. Veelkord kaastunne