Koera visadusest ja gps´ist (poolitatud teema)

[puugi]

Soomlased kasutavad hoopis teisi koeri kui meil.Meie jahikoerte arvukus hoopis langeb,mitte ei tõuse!
Kas nagu polegi küttide asi kui ajust väljub loom koos koeraga ja terve päev midagi ei tehta?
Aga ärge muretsege,sest päris korralikult töötavaid suuruluki koeri on terves riigis max 200 tk.Selliseid kes ainult lumega looma leiavad ja peremehest 200 meetri kaugusele lähevad jagatakse täitsa tasuta.
Aprillis saavad kõik näidata kes ja kui hea neil on!
Praegu tahetakse ainult selliste koerte kutsikaid kes vara tööle pühenduvad ja visalt looma jälitavad-kuni tabamiseni.Samas oli aastaid tagasi jutuajamine ühe kogenud koerakasvatajaga ja mees ütles,et tahetakse just koeri kes naabrite maale ei läheks seaga.Koer pidi lihtsalt sea enne kinni püüdma.
Nüüd on teised tuuled ja enamus nõuab,et koer põrsast ei puudutaks.
Hiljuti oli jutuajamine ühe koeramehega ja tema ütles,et kui põder jooksu läheb,siis koer ainult 1 km jälitab looma ja tuleb,siis tagasi.Pole sellise koeraga tal midagi teha!Algul oli tal koer pikemalt jälitanud,aga kunagi ei lastud looma eest ära ka!
Mu enda lemmikud on sellised kes põrsa üksi kinni ka lõpuks püüavad,mitte ei longi põrsaga 50 km.
Visad on ainult väga hea füüsisega koerad,kes on norm toidetud ja ei oma külgedel pekikihti!

[Marekp]

Uluki poolt vaadates ei ole koeratõul mingit tähtsust. Nende 200 korralikult töötava koera pärast ei muretsegi, muret teevad just need ülejäänud, kes metsas peremehest enam väljagi ei tee. Sellised koerad ei ole enam juhitavad.
Arvukuse poolepealt ei hakka vastu vaidlema kuna ametlikku statistikat ei oma. Puht statistiliselt peab arvukus ju suur olema kui lugeda kas või Sinu postitusi õnnetustest jahikoertega, kus pea-aegu igal nädalavahetusel kuskil mõni koer õnnetult hukka saab. Samuti meie ainukese jahiteemalise saatesarja, selle hooaja 1. saates „metsseajaht Viljandimaal“ oli ühes ajus korraga 10 koera! See ei ole enam ajujaht vaid noor parforce – ainult hobused ongi veel puudu.

[sooviku]

Nii palju koeri (mitte,et mul midagi selle vastu oleks)pole meie jahtkonnas kunagi olnud.Hetkel siis 11 koera,kellest 5 on laikad.Sigu on meil umbes sama arv .

[puugi]

See kui iga kuu paar kolm koera hukka saab ei näita arvukust.Enamus jahikoeri saab otsa üldse väljaspool jahihooaega!Sinu puhul on vist tegu mehega kes on metsast väga kaugel?Eestis on palju jahiseltse kus ei ole ei koeri ega ka koertega jahipidamist.
Ei ole isegi mingit ohtu,et meil koeri liialt oleks ja ,et nad loodust häiriks!
Ja hundid teevad teistele metsalistele pai või?
Sooviku,teil on,siis kõik korras pole vaja mujalt koeri otsida.
No kui filmi tehakse on ikka selge,et tuuakse kõik mis on lagedale!Ega need 10 kõik vanad koerad olnud.Ju ikka õpetati noori ka?
Sellest juhitavuse kaotamisest ei saa ma küll aru?Seni kui koer on koos ulukiga,teeb ta ikkagi tööd!

[jyri]

Küsimus konkreetselt puugi-le, aga ka teistelt oleks hea nõu kuulda, kui see nõustaja omadele, mitte "naised saunas" kogemustele tugineb.
Nimelt nüüd, kus hooaeg hakkab lõppema ja paljudel load suitsevad, püütakse viimase peal koertega väljas olla.
Minu konkreetselt selle koera töö on tihedalt seotud söömisega- näljasena töötab paremini, kui täis kõhuga ( tema isal oli kama, kõht täis või mitte, sajab vihma või lund jne). Seepärast planeerisin jahte üle päeva, et jahile eelneval päeval mitte sööta. Nüüd aga mainitud põhjustel tuleb vähemalt 3 päeva jutti jahil käia ja küsingi nõu, kuda ja millal siis koera sööta et töötaks ja samas ka nälga ei sureks?
Ette tänades/Jüri

[puugi]

Koerale annan süüa ainult õhtul.Kui lähed hommikul jahile,siis õhtusest toidust küllalt.Peale jahti annad õhtul jälle süüa jne.Aga kui on terve nädala enne puhanud ei tapa ka reedel söötmata jätmine koera ära.Ise annan koertele reede õhtul süüa küll.
Aga võid ka reedel ilma söötmata jätta kui koer niimoodi paremini toimetab.

[rajaleidja]

Koer peab oma kulutatud energia tagasi saama, olenemata sellest, mitu päeva järjest jahti on. Muidu temast järgmisel päeval asja ei ole. Eks see järgmisel päeval töötamine sõltub siis paljuski sellest, mida ja kui energia rikast sööki koerale süüa antakse.

[maris]

Pisike osa Janita Leinoneni koerte söötmist puudutavast artiklist (tõlge Kirke Roosaar).

Võistlus/töökoera toitmine

Võistluskoera toitmine võrdub tippsportlase toiduvaliku tasemega. Toiduvalikut on vaja muuta võistluste ja nende vaheliste perioodide kaupa. Stress kulutab energiat ja siis koer vajab energiat rohkem. Väärast toitumisest võib johtuda näiteks koera väsimine keset sooritatavat harjutust. Armeekoertega tehtud testides tunnistati parimaks anda hommikusöögiks 1/4 päeva toiduratsioonist ja õhtul 3/4. Koerte tööerksus paranes, ka söömine vähenes ning aedikukäitumine rahunes. Hommikuti olid koerad virgemad väiksema eine järel ja õhtuti maitses uni hea pärast raskemat einet.
Lühiajalises lihastöös, nagu agilitys ja rajajooksudes, saab koer energiat põletades glükogeeni anaeroobselt piimhappeks. Selline koer vajab võistlusperioodil väherasvast ja süsivesikute-rikast toitu. Süsivesikute “tankimist” ei tohiks siiski teha, kuna see võib põhjustada lihasrebendeid. B-vitamiini hulk, kaalium, kaltsium ja magneesium võidakse lisada lihastöö järgsele einele. Liiga vähesest kaltsiumist tekib sportkoertele pingemurde ja seljavalusid, liialt vähene kaalium jällegi põhjustab lihaspingevigastusi ja kuivumist ning liialt vähene magneesium põhjustab lihaskrampe.
Raske tööga tegelevate koerte (nagu veokoerad) toit peab sisaldama rohkelt rasva ja vähem süsivesikuid. Kuna magneesium on tähtis komponent rasva ainevahetuses, siis tuleb seda lisada toidusse võistlusperioodidel.
Mõned inimesed ei anna koertele võistluspäevade hommikuti süüa. Siiski, kui võistlus- või jahipäev venib pikaks, ähvardab koera hüpoglükeemia ehk vere vähene suhkrusisaldus. Koer väsib ja hakkab kõikuma, tema tagapoole liikumine muutub ebakindlaks ja koer võib minna šokki. Hüpoglükeemiat võib vältida, kui koerale antakse süsivesikutesisaldusega hommikueine või vahepalakesi.
Teine probleem võistlevatel koertel on dehüdratsioon ehk veetustumine. See juhtub liiga sageli korratava ja pingelise võistlusstressi tagajärjel. Esimene märk sellest on, et koer joob tohutuid koguseid vett pääsedes võistluselt koju. Veetustumine on nähtav järgmisel hommikul. Kui turjanahk tõstetakse volti, peaks see silenema normaalselt 1-4 sekundiga, veetustunud organismi silenemine kestab üle 4 sekundi, tugevas veetustumises organismil üle 7 sekundi. Pinge all olevale koerale võib lisada toidu sisse tsinki sisaldavaid toiduaineid, nagu loomaliha, maks või pähklid.

Ja veel kasulikku lugemist:
http://www.sportkoer.ee/artiklid/26/spo ... oitmisest/
http://www.canis.ee/spordikoerte-est.html

Soome keeles on vajalikku materjali muidugi kordades rohkem.

[vollifedja]

Visalt, visalt saab välja juurida nõuka aegseid tõekspidamisi.