Paralleelrelvaluba

[jäägermeister]

Relvaseadus ütleb:

§ 34. Relvaluba

(5) Relva andmisel paralleelrelvaloa omaja valdusse koostatakse akt relva üleandmise-vastuvõtmise kohta, näidates selles relva vastuvõtmise koha, kuupäeva ja kellaaja. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb relva üleandjale, teine vastuvõtjale. Relva tagastamisel omanikule koostatakse analoogne akt.

Kes oskaks anda nõu, milline see akt peab välja nägema. Asi selles, et kasutan isa relvi (edaspidi soetan isiklikud). Kas iga kord, kui relvad kapist võtan, pean vanamehega akti tegema, sama ka relvade tagastamisel Vahest saab relvi mitu korda päevas kapist välja võetud, tundub kuidagi naljakas, mõttetu. Kes oskaks kommenteerida?

[Feen]

Uurisin asja. Põhimõtteliselt on iga kord kohustus teha see akt. Aga seda läheb tarvis siis kui keegi eriti norida tahab ning asja kontrollib. St, selleks tuleb ise osav olla ja mingi sigadusega hakkama saada. Piisab sellest kui on olemas nt vihik kuhu on tehtud sissekanded, et relv sinu poolt kapist võetud, kuupäev, allkirjad. Samuti tagasi toomisekohta. Sellest peaks piisama. Politseis ei teatud ka kuidas see akti vorm välja peaks nägema, nii et ülioluline see pole.

[Eik]

kui isa seda relva eriti ei kasuta, siis võtad aktiga relva vastu ja tagastusakti teed alles siis, kui isal seda vaja läheb.

[jäägermeister]

Tänud nõuannete eest. Sain asjale pihta. Hea on, kui kuskilt küsimustele vastuseid saab.

[Pollar]

Relvaseaduse alusel koostatakse kolme liiki akte.
Üks liik käsitleb relva üleandmist ja vastuvõtmist paralleeloa olemasolul.
Kuna relvaseaduses puudub vastav selgitus ja selle kohta ei anna ka viiteid muud määrused siis tuleb kasutada HAldusseaduse põhimõtteid ja koostada nö. haldusakt.
Haldusakt on oma iseloomult väga lihtsa ülesehitusega ja seal peavad olema järgmised asjad: nimetus (akt mille kohta), koostamise koht, üleandmise-vastuvõtmise objekti nimetus (relv, selle number), üleandja (ees- ja perekonnanimi, isikukood, relvaloa number) vastuvõtja (samad andmed) ja erisusena relvaseaduse alusel ka relva hoiukoht. Seejärel allkirjad ja ongi kõik. Selline akt peaks olema tehtud iga kord, kui relv vahetab asukohta ühe isiku käest teise isiku kätte. Soovitan seda järgida, sest oli selline õnnetu juhus, kus isa andis oma relva paralleelrelvaluba omavale pojale hooldamiseks. Paraku juhtus pojal kodus peretüli ja kohale saabus politsei, kes peretüli lahendamise käigus leidis hoiukohast relva, mille kohta ei olnud koheselt esitada ühtegi dokumenti. Kahjuks oli poeg ka joobes ja see lõppes talle suure rahatrahviga. Loll juhus aga nii võib juhtuda.
Teine liik akte tehakse relva andmisel valvega hoiukohta üleandmisel (nt. Trapperi relvahoidlasse), kus samal põhmõttel tehakse aktid 3 eks. kuid aktil on kirjas ka relva seisukord, et tagasiandmsel oleks millest lähtuda erimeelsuste korral.
Kolmas akt on juba politseile üleandmise akt ja see on spetsiaalsel isekopeeruval blanketil ning kindlaks määratud vormiga.

[Ahto Kattai]

Küsimus veel POLLARILE: Kui isa ja poeg elavad ühe katuse all ja relv seisab isale /pojale kuuluvas kapis.Või on välistatud võimalus isa/poja ühine relvakapp.Kas on seaduslik eelpool toodud näide -tehakse üleandmis akt ,mis peaks kehtima kuni isa tahab antud relvaga metsa minna.Tegelikult peaks ju omanikul olema õigus oma relva kasutada ilma mingi aktita ja vaevalt see kuskil metsas inspektoriga kohtudes välja paistab ,et relv on üleantud paralleel loaomanikule.Kui seda loogikat ajada on vajalik ainult üks akt vormistada ,et kõik oleks seaduspärane.Kas see ka nii on
Kivi kotti!

[Pollar]

Olenemata sellest, kas isa-poeg elavad ühe katuse all või mitte, kas kapp on ühine või mitte- peab seaduse mõttes olema akt koostatud. Küsimus ei ole niivõrd bürokraatias, kui selles, kes mingil ajahetkel relva eest vastutab (hoidmine, kasutamine, kandmine, edasitoimetamine jne).
Kui ajad seadust TÄPSELT siis juhul, kui isa on põhiloa omanik ja satub nt. haigusega haiglasse siis sama katuse all elav poeg relva kasutada ei saa, kuna juridiiliselt pole õigus temale üle läinud. Ei tahaks propageerida muid võimalusi, kuid alati on erandeid ausal eesmärgil ja kui seda suudetakse ka tõestada, ei tohiks probleeme tekkida. Isa on ju algselt oma põhimõttelise nõusoleku ju andnud. Lohutuseks paberikartjatele. On lootust, et uus relvaseaduse eelnõu muudab asja oluliselt lihtsamaks paralleelrelvalubade puhul.

[baddmann]

Hoiukoha märkimise kohustuse kohta paralleelrelvaloa alusel relva üleandmise aktis ei ütle Relvaseadus midagi. Relvalubade numbrite äramärkmimise vajadusest võib veel aru saada. Ning andke andeks minu norimine, aga selle akti "haldusaktiks" nimetamine võib ehk kohane olla küll siinse foorumi ja arutelu kontektsis, aga sõnal "haldusakt" on Eesti õiguskorras ikka oma kindel tähendus ning ühe vallasasja üleandmise-vastuvõtmise kohta kahe eraisiku vahel koostatud dokument selle tähenduse sisse küll ei mahu

Päikest,

BM

[Pollar]

"[i]hoiukoha märkimise kohustuse kohta paralleelrelvaloa alusel relva üleandmise aktis ei ütle Relvaseadus midagi. Relvalubade numbrite äramärkmimise vajadusest võib veel aru saada. Ning andke andeks minu norimine, aga selle akti "haldusaktiks" nimetamine võib ehk kohane olla küll siinse foorumi ja arutelu kontektsis, aga sõnal "haldusakt" on Eesti õiguskorras ikka oma kindel tähendus ning ühe vallasasja üleandmise-vastuvõtmise kohta kahe eraisiku vahel koostatud dokument selle tähenduse sisse küll ei mahu[/i]"
Tänan tähelepaneku eest ja juhin tähelepanu ka sellele, et sõna haldusakt ees oli ka "nö." ehk nii öelda. Mõiste haldusakt pidasin silmas, et koostatakse haldusdokument ehk akt ehk haldusakt.
Haldusmenetluse seaduse kohaselt on haldusakt haldusorgani ja kodaniku vaheline asi ja seab piiranguid või vähendab neid jne. Suhtlemisel riigiga ja mingeid seaduse alusel koostatavaid dokumente täites tuleks lähtuda ühistest põhimõtetest ja reeglitest. Teades inimloomu piiramatust võiksime siis kohata nt. salvrätikule kirjutatud dokumente või sinkavonka puudulike andmetega dokumente.
Relvad on valdkond, kus ei tohiks olla suvalisi tõlgendamisi ja vääritimõistmisi sest tagajärjed võivad olla väga kurvad. Seetõttu nõuab politsei aktil relva hoiukohta, et oleks kõigile osapooltele üheselt selge relva tegelik hoidmise koht ja nõusolek. Seda järgimata läheme vastuollu relva seaduses § 45 ja 46 sätestatud relva hoidmise nõuetega.

[baddmann]

Põhjendused on arusaadavad. Kuid märgiks ära veel 2 asjaolu:
1) hoolimata sellest, milline relva hoidmise asukoht on üleandmise-vastuvõtmise aktile märgitud, ei tohiks paralleelloa alusel relva valdav/kasutav isik seda siiski hoida mujal, kui oma elukohas (s.o paralleelloa-järgses elukohas ehk aadressil, mis on tema paralleelloa kohta koostatud relvatoimikus sellisena määratletud), kuna seadus ju mujal hoida ei võimalda (kui litsenseeritud relvahoidlaid käitavad ettevõtjad välja arvata)---või pole see nii ja aktile võiks märkida täpselt selle aadressi mis parajasti hetkel vaja, kuna Relvaseadus võimaldab nt ühte tulirelva hoida ju ka ilma relvakapita ning seega võiks relv asuda suvalises kohas, mida paralleelloa omanik just sellel üleandmiskorral on märkinud enda elukohana? Seega - kumb on antud kontekstis prioriteetsem asukoht ?

2) kui aktilt hoidmiskoha märge puudub, siis ei saa pelgalt selle puudumise eest relvavaldajat siiski karistada (s.o kui muid rikkumisi ei esine), kuna seaduses vastavat nõuet ei ole.

Loomulikult ei heida ma politseiametnikele ette seda, et mõnes mitte eriti koormavas aspektis pigem nõutakse üks detail rohkem kui vähem. Eks ma teen juba varasemalt väljatöötatud aktivormis ühe lahtri juurde, see ei ole suur vaev.

Relvaomanikke on väga mitmesuguseid ning näiteks sobib alati üks põhiline kontingent põikpäiseid tüüpe - nemad lasevad oma kallite relvade (käsitsilaetavad kesksalvega vintrelvad reeglina) salved ümber ehitada 2 padrunit mahutavateks, kuigi võiksid omada kasvõi 30-padrunilist salve. Noh ja siis vaidlevad nii et maa tuline Ning kui eeldada, et alati on olukord (seaduse tundmise vallas) hullem, kui välja paistab, siis võib arvata, et ettevaatus ei ole tõepoolest liiast;)

Päikest,

BM

[Pollar]

[quote="baddmann"] hoolimata sellest, milline relva hoidmise asukoht on üleandmise-vastuvõtmise aktile märgitud, ei tohiks paralleelloa alusel relva valdav/kasutav isik seda siiski hoida mujal, kui oma elukohas (s.o paralleelloa-järgses elukohas ehk aadressil, mis on tema paralleelloa kohta koostatud relvatoimikus sellisena määratletud), kuna seadus ju mujal hoida ei võimalda (kui litsenseeritud relvahoidlaid käitavad ettevõtjad välja arvata)---või pole see nii ja aktile võiks märkida täpselt selle aadressi mis parajasti hetkel vaja, kuna Relvaseadus võimaldab nt ühte tulirelva hoida ju ka ilma relvakapita ning seega võiks relv asuda suvalises kohas, mida paralleelloa omanik just sellel üleandmiskorral on märkinud enda elukohana? Seega - kumb on antud kontekstis prioriteetsem asukoht ?
BM[/quote]

Antud juhul on kummalisel kombel mõlemad vastused õiged. Me lähtume ju ratsionaalsuse ja mõistlikuse põhimõttest. Sisuliselt on vastutus relva säilimise ja hoidmise eest isikul, kelle käes relv on õiguslikult . Lisaks on ju terve rida kaasnevaid sätteid ja mõisteid relva hoidmise kohta jahil, tiirus jne. Oleks ju väga kitsarinnaline hakata käsi väänama mehel, kes häda tegemise ajaks püssi korraks käest pani, väites, et jättis selle järelvalveta. Juriidiliselt oleks see korrektne..aga kas on vaja asja nii ajada. Lisaks puudub Eestis sissekirjutuskohustus, mille alusel väita, et see koht ongi elukoht. Üldine mõte on selles, et aktile tuleks märkida see koht, kus relva reaalselt hoitakse sest reeglina jõuame me õhtuks/ööks ikkagi koju. Kui me jääme pikemaks ajaks muude kohta ja me teame seda akti koostamise ajal siis tuleks märkida see koht relva hoiukohaks.

Vastuseks teise sätte kohta, et puudub söääte vastutusele võtmiseks siis siin ma nõus ei oleks. RS § 89`1 lg. 1 näeb ette karistuse - üsna ebamäärane määratlus - kandmine, hoidmine, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või arvestuse või registreerimise korra rikkumise eest.
Seega saab hea tahtmise korral karistada paljude asjade eest ja küllap jääks see ka riigikohtus kehtima. Lihtsalt puudub ju vajadus nõiajahiks.

[baddmann]

Ju jääme erinevatele arvamustele. Mina lihtsalt ei mõista, milline oleks relva üleandmise/hoidmise korra rikkumine juhul, kui akt on vormistatud kõiki seaduses nõutud andmeid kasutades, kuid siiski ei sisalda näiteks infot relva hoidmise koha kohta. Ka näiteks relvalubade numbreid ei ole ju seaduses nõutud akti kanda. Akt fikseerib minu arusaamise kohaselt ainult asjaolu, et konkreetne asi (relv) anti ühe inimese poolt teisele üle. See, kas ühel oli õigus üle anda ja teisel vastu võtta, tuleneb juba seadusest ja nendele isikutele väljastatud relvalubadest konkreetsele relvale.

RS § 34 lg 5
(5) Relva andmisel paralleelrelvaloa omaja valdusse koostatakse akt relva üleandmise-vastuvõtmise kohta, näidates selles relva vastuvõtmise koha, kuupäeva ja kellaaja. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb relva üleandjale, teine vastuvõtjale. Relva tagastamisel omanikule koostatakse analoogne akt.

Seega konkreetselt seaduse alusel on selge, et peab olema identifitseeritav relv, isikud, koht ja aeg. Nõus, kuigi isikute ja relva identifitseerimise nõuet ju kah seadusest justkui otse ei tulene - aga see on ilmselgelt tuletatav, kuna akt kui dokument oleks ilma oma objekti (relv) ja osalevaid subjekte (isikud) ära näitamata ju tegelikkuses sisutu.

Kuid hoidmise kohta näitamine......mnjaa.......ma kahtlustan ise kah juba, et ma tundun noriv, kuid mulle põhimõtteliselt hakkab vastu, kui jääb õige nõrk, aga siiski tuntav mulje, et - mine sa tea, igaks juhuks hoiame kodanikul kirve pidevalt pea kohal (märgin siinkohal, et muudes õigusvaldkondades on neid tundeid veel tugevamaidki kui relvaõiguses).

Need kes me oleme siin praegu foorumist seda arutelu lugenud, meie oleme jah nüüd targemad, kuid mida peavad tegema need vaesed paralleelloa omanikud, kes seda ei ole teinud ning kes on oma naiivsuses lugenud akti vormistamise nõuete kohta Relvaseadust ning on andnud enda arvates parima ? Ning oletame, et ilmneb kunagi vajadus kedagi neist karistada justnimelt selle olematu nõude rikkumise eest....mind võtab see nõutuks, kuna olen kogu aeg millegipärast olnud arvamusel, et ilma sätteta mis kohustaks pole rikkumist ja ilma rikkumiseta pole ka karistust

Niisama teoretiseerides,

BM

[Pollar]

Elu õpetab, et mida rohkem me edasi areneme, seda suuremaks kasvab nõudmine täpsete andmete järele. Kuna see akt jääb nagunii kahele osapoolele siis pole meil sellega asja....kuni midagi on juhtunud. Ja kui juba on juhtunud siis on juba iga detail oluline. Minu jaoks ei ole niivõrd tähtis, kas see on norimine või mitte, kui see, kuhu me välja jõuame. Mina olen nõus liberaalsema suhtumisega, sest igal tegevusel ja olemisel on alati põhjus. Kui keegi suudab veenvalt põhjendada, miks ta tegi nii ja mitte teisiti siis nii ka jääb. Me ei aja taga ristikesi karistamise kohta vms. See ei tähenda loomulikult tärkavat anarhhiat. Kõik relvaomanikud peaksid olema täiskasvanud tõsised inimesed, kes aduvad relvaga kaasnevat vastutust.
Oletame, et täidate akti nii nagu badmann kirjeldas. Lähete lönta-lönta kodu poole - ühes käes püss teises kott lihaga. Tuleb kamp noori vastu...ja möödub. Veidi hiljem peatub teie kõrval politseiauto ja küsib, mis mees, mis liha, mis püss. Otsite rahakotti...ja assa krt. läinud. Id kaardt koos relvaloaga läinud. Mobiiliaku kah tühi. Kui teil on nüüd relvaloast veidi suurem akt ette näidata, kus peal vajalikud andmed omanike, relva ja ka hoiukoha kohta...saate tasuta transpordi jsjk avaldust kirjutama või koju. Andmete puudumisel ei jäta teid ükski politseinik edasi jalutama vaid viiakse jaoskonda asja selgitama. Oh õudust, kui see juhtub õhtul või nädalavahetusel sest tavapolitseinik relvaregistrisse ei pääse. Nüüd jääb teie kohale tõsine kahtlus salaküttimises vms. Relv ja liha jäävad politseisse. Saate need veidi hiljem - nii kahe päeva pärast kätte aga kas te liha enam tahate ning kas tuju enam nii hea ongi.
See ei ole väljamõeldis, see on tegelikult juhtunud lugu ja alles paar kuud tagasi. Lisaks võib märkida, et üleandmise akt oli mehele tegemata.
Ja nüüd on politsei sundseisus sest relvaluba ette näidata polnud, relva päritolu tõestada polnud võimalik, liha päritolu tõestada polnud võimalik.
Lugu lõppes siiski hoiatusmenetlusega ja mees pääses õnneks keskkonna trahvist.
Seega, mõelge, mida teha siis kui........

[baddmann]

Tänud! Selle loo lugemisel hakkas kergem küll. Kuigi teisest küljest, akt ehk küllaltki lihtne paberileht, millel paari isiku andmed ja allkirjad...kas ikka patrullpolitseinik võiks üldse nii kergekäeliselt sügavamast kontrollist loobuda: oleks ju lihtne ka tegelikkuses ebaseaduslikule relvale selline üleandmise akt "vormistada" ning kui antud olukorras tavapolitseinik raadio vms teel kiiret järelepärimist teha ei saa, siis .... keeruline lahendus. Aga see ei ole enam selle teema alla kuuluv küsimus


Päikest

BM

[tsuks]

Veel natuke sel teemal:

Relva üleandmisaktile hoidmisekoha määramisest nimelt- olen mitmeidkordi käinud jahis mujal kui oma sektsioonis/kodukandis- külalisjahimehena põdrajahis Pärnumaal ja seajahis Saaremaal- ja mitte üheks-kaheks päevaks... Ise elan Tartumaal...

Seega võttes reede õhta vennalt püssi panen aktile hoidmiskohaks oma kodune aadress, järgmiseks päevaks Pärnumaa aadress, pühapäevaks Saaremaa aadress ja pühapäeva ööks/esmaspäevaks jällegi kodune aadress?
Ja kui ma vahepeal ööbin kuskil metsaonnis/kämpingus/telgis/Viljandi sõbrannajuures? Panen viimase aadressi kah paberile? Või relvaga sinna minna ei tohi? Isegi siis kui ta mul kotis ja paugud taskus (autusse jätta ju ei tohi). Ainlt seitsmelukutaga raudustega majas võib ööbida ja/või omakodus?