Urukoolitus sellel nädalavahetusel

[pktaks]

MTÜ Jahikool, koostöös Eesti Takside Tõuühinguga, kutsub Teid osalema 17.-18. mail Harjumaal, Kuusalu vallas, Suurekivi talus, toimuvale tehisuru koolituspäevale, mille läbiviijaks on treener ja jahikatsete kohtunik Soomest Esko Eirto.
Viime läbi koolituspäeva treeneriga Soomest, eesmärgiga tutvustada uru tööd ja katsete läbiviimist, lähtuvalt uutest kehtivatest reeglitest, mis on koostatud just Soome reeglite põhjal.
Aktiivselt saavad osaleda koolitusel urutöös kahjuks loetud arv koeri, aga kuulama ja vaatama on oodatud kõik huvilised. Täpsem info ja ajakava on kättesaadav alljärgnevalt lingilt:
http://www.jahikool.ee/Treeningud.
Rohkem infot ka telefoni teel 56655666 Ilona Alla.

Laupäevane päev on hetkeseisuga veel täitsa tühi, ahoi urukoerte omanikud! Võtke koer kaenlasse ja minge kaege üle! Soome koolitajat siia niipea jälle ei tule, seega oleks väga hea võimalus saada ise rohkem kogemust katse sooritamiseks.

[sooviku]

Ma sain kodulehelt aru,et noori koeri,kes tehisurgu näinud pole,osalema ei oodata.Et siis treening kogenud koertele või?

[pktaks]

Ilonalt sain vastuse, et tohib ikka tulla ka kogenematu koeraga. Eriti kui tegemist on koeraga, kes jahis ka käinud. Pange kirja ja tulge kohale

[sooviku]

Oleks lähemal,ei mõtleks ja tuleks kohe.Kas on mingi vanusepiirang ka,kui noor koer võib urukatset teha?

[pktaks]

Urukatset saab teha koer alates 12. elukuust. Ja ega Pärnule ju rohkem lähemaid kohti ei olegi, kus teha.

[sooviku]

Meil siis oodata veel 3,5 kuud,kui tehisurgu saab.Kuigi maa all on käidud juba küll.Kas Roosiaias enam ei tehta katseid?Mõned aastad tagasi sai seal käidud.

[kakuke]

Tõsi ta on, et ka minu jaoks jäävad sellised vanusepiirangud arusaamatuks. Seda enam, kui katse on kontaktita.

[pktaks]

Roosiaia tegutseb ka jah. Roosiaia urus kasutatakse kohtunikuna 99% kordadest R. Peili, kelle hindamise osas on ausaltöeldes väikesed küsitavused. Eks hinde saab sealt ikka aga kas see hinne ka reaalset olukorda näitab, on teine asi. Niipalju ma tean, et Kuusalu urus on plaanis korraldada eksam Soome kohtunikuga, kellele ei ole uued eeskirjad võõrad ja kellel on pikka aega kogemus sellise urusüsteemiga töötamisel. Jahis käivate koertega tasub enne eksami sooritamist vähemalt korra ka harjutamas käia, sest on neid kes küll looduslikku lähevad ilma probleemideta aga puust tehtud kasti keelduvad minemast.
Vanusepiirangu osas oskavad ehk eeskirjade koostajad rohkem sõna sekka öelda, Soome eeskirja järgi sai see suuresti tehtud ja ju seal siis ikka on mingi põhjendus, millest lähtutakse.

[sooviku]

Ongi kõik bronnitud.Andke siis teada mis seal soomlase katsel teisiti toimub.

[vollifedja]

Trenni teha saab ka nooremaga. soomes saab eksamile 15 kuune, kuna katse toimub urusüsteemis lahtise rebasega, siis ongi neil selline piirang, pidme ka meie tõstma vanust. et kutsikat päris ära ei ehmataks.

[pktaks]

Kirjutan siis enda kogemusest kokkuvõtva kommentaari.
Mul on kaks koera, neist üks on titest peale metsas käinud ja tehisurgu paar korda külastanud (tellistest laotud urgu). Teise koeraga olen tehisuru tingimusi harjutanud väikesest peale päris palju ning tema puhul olin ma üsna kindel, et tema ei tõrgu.
Koer, kes on olnud eluaeg jahikoerana kasutuses, keeldus puust (veekindlast vineerist) urgu minemast. Nii et kogemus omast käest.
Teine koer, kes teab et ka tehisurus on fun ja äge, tegi nii nagu kohane.
Koolitaja ütles, et selline asi on täiesti normaalne ja kõige parem oleks, kui ka jahikoerale tutvustataks enne looduslikku urgu minekut kunsturgu. Koer, kes on õppinud töötama kunsturus, teeb oma tööd ideaalselt ka looduslikus aga koer kes on alustanud kohe pärisurus tööd, ei pruugi kunagi tehisuru katset ära teha.

Urud olid tehtud kitsamaks, kui Eesti eeskirjas maksimum mõõdud, muudeti vastavaks Soome eeskirjale. Mitte ühelgi koeral ei tekkinud probleemi läbiminekuga, väga suure rinnakorviga koerale tõsteti kitsaimas kohas veidike kaant aga see oli ainult koerale enesekindluse andmiseks. Koer, kelle instinktid töötavad, roomab läbi ka kitsamast urukäigust, vajadusel ennast sealt külgepidi läbi keerates. Ja seda oli ka kuulda.
Soome kohtunik hindab koera lõplikku tööd alles siis, kui lõpus siiber vahelt ära võetakse. See, kuidas koer siis tööd teeb on hoopis teine, lihtsalt läbi siibri haukumist loetakse täiesti põhjendatult kolmanda järgu tööks, sest kohtunik ei saa hinnata koera reaalses olukorras. Samuti ütles ta, et mõningad punktid, mis on eeskirjades sees, on tegelikult veidi valesti, kasvõi see et koer peab urgu sisenedes vait olema ja alles rebaseni jõudes haukuma. Tema hinnangul teevad suur osa töökoeri häält ka juba rebaselõhna tundes ja see ei tohiks mitte hinnet alandada, vaid just näitab et koer saab aru et uluk on urus. Tühja uru haukumine on teine asi, kui rebast sees ei ole ja koer haugub niisama, siis seda hinnatakse ka erinevalt, olenevalt kohtunikust ning kogenud kohtunik saab seda koera häälest tegelikult aru. Üldiselt on iga katse hindamine väga individuaalne ja seda ei saagi 100% eeskirjaga piiridesse suruda.

Samuti ei lubata mingit urualal rääkimist, tööd hinnatakse vaikselt, omanik peab olema vait ning võimalusel üldse hoidma sellisesse kohta, kust koer tema juuresolekut ei taju (ei näe). Kuusalus olevat rebast hindas koolitaja kõrgeimaks kategooriaks, st rebane tegi väga hästi koerale vastu tööd. Soomes on ka rebastel oma järgud, 1. , 2. ja 3. ning vastavalt sellele saab koer ka urutulemusena kirja, mis järgu rebasega ta katset sooritas.

Nii et noorte jahikoerte omanikele soovitan kindlasti enne pärisurgu minekut ikka ka tehisuru ära proovida, sest nagu öeldi - koer kes teeb tehisurus tööd, teeb seda nagunii ka pärisurus.

[sooviku]

Mis põhjendus sellele oli,et koer ei tohi omaniku juuresolekut tajuda.Mina eelistaks üldse,et koer ilma minu juuresolekuta urgu ei läheks.Küll on saanud koeri otsida ja kõiki teadaolevaid urge läbi kuulata,kui nad on otsustanud omapäi urujahti pidada.Võimalik,et sellepärast jääb neid ka kaduma,kuna ei leia urgu kuhu koer sisse läks.
Kas seal Kuusalus lubatakse koeral rebasega kokku ka siis minna,et siiber lõpuks ära võetakse.Veneajal Ardus pidi koer rebasega urus kohad vahetama.

[pktaks]

Koer on piisavalt tark, et ise urus hakkama saada, kui omanik teda sealjuures segab, võib see näiteks pärisjahis hoopis saatuslikuks saada. Lubatud on alguses ara/puikleva koera puhul väike ergutamine, kuid see on ka kõik. Koer peab suutma iseseisvalt rebasega töötada. Kohtunik loeb eksami ajal koera ergutamist suureks eksimuseks. Täpselt nii nagu pole ka metssea aia puhul koera ergutamine või segamine töö ajal lubatud.

Hetkeseisuga ei saa Kuusalus lubada et siiber täiesti eemaldatakse, kuna neil on seal üks rebane ning täiesti kokkuminekut üritatakse vältida tõenäoliselt ka siis kui urutingimused on muudetud sellele vastavaks. Kuna Kuusalu urg on alles noor ja muudkui areneb, siis päris selliseid võimalusi, nagu Soomlastel, hetkel ei ole.
Lätis Dalderi kährikuurus saab esimese järgu selline koer, kes suudab kährikuga urukatlas kohad vahetada ja võimalusel kährikut ka urukäigus jooksutada. Dalderis on võimalik kokkuleppel ka mägrakatse sooritamine. Eestis on kahjuks hetkel vaid rebane, kuna kährikut ei lubata tehistingimustes pidada ning mägraga pole veel kellelgi olnud soovi tegeleda.

[vollifedja]

Koera peaks algul tööle ergutama ja siis töötagu ise, ainult vajadusel-kui ta vajab lisa abi. Muidu oma kaagutamisega jääb koer sind kuulama ja ei keskendu tööle. Midagi saite valesti aru, kui jäi mulje, et peab ise koer kõikke tegema. Nii ei ole.
Võimalus, et rebane-koer kokku lähevad on välistatud. Kui te koolitusel käisite, peaks seda teadma. KUID õigeks katseks eemaldatakse mõlema eest siibrid, hauguvadki, ninad vastamisi, hetk enne kokku minekut läheb siiber vahele. Nii et mingit rebase ehk koera retsimist ei tule.Kuusalu rebane on liiga tugev, et seda katsetada. Kuna koerad pole harjutanud-kunst on midagi muud kui pärisurus töö-siis ennem on vaja koeri treenida, kuniks saab siibrid emaldada-rebane tuleb sama välgukiirusel vastu. ta tunneb-teab täpselt, kui tugevvõi ebakindel on koer.Samuti pole meil eestis vastava ettevalmistusega kohtunikku. Plaanis ja räägitud on veel üks rebane tuua, kes oleks nö närgem, kellega saaks hakata harjutame ilma siibriteta tööd.Kohtunikud-koolitajad jäävad esialgu Soomest. Meie hetkeseis kohtunike kohapealt nutune-on üks, kes saaks teha ära vastava lõpueksami. Üldeksam on tulemas, valmistame ette.Pagan, oleks kohtuniku töö huvilisi rohkem, poleks probleeme...
Mäger. Lähen juulis Norrasse, seal olevat põnev mägrakatse, tahan kõike näha, proovida...vaatame, ehk annab midagi siin ka ette võtta.
Aga kährikuga on jah, Läti kõige õigem koht-seal saab ka kohta vahetada, kui koer võimeline on.Minu tiimil on plaanis sõita Lätti harjutama ja eksam telida.

[saa]

Lätis Dalderi kährikuurus saab esimese järgu selline koer, kes suudab kährikuga urukatlas kohad vahetada ja võimalusel kährikut ka urukäigus jooksutada.

Esimese järgu saab Dalderis ka selline koer, kes urukatlas kährikuga kohti ei vaheta.
Ja tänagem õnne, et kohtunikud kiired olid ja kährikule eluvaim sisse jäi. Ja kui ta vanadusse surnud pole, elab rõõmsalt veel praegugi.