Hundid

[puugi]

Pildil olevad koerajäänused ei ole kährikute söödud.Noore hagija nagu mäletate sõi hunt nii ära,et pool jäi julgelt alles.Niimoodi pilbasteks luustiku rebased ka ei kisu.Kus on pea jne.Kui suur oli see koer?

[jahipuss]

No ei tea asja täpselt aga asi oli aset leidnud raudtee vahetus läheduses ,järsku rongilt löögi saand ja muud lojused peale seda kallal käinud

[kakuke]

Sõber Valgamaalt Taheva vallast andis lingi, kus tal naabril käis mõni päev tagasi hunt lambakarjas.
https://www.youtube.com/watch?v=kUehW-BxLiE

[Tormis]

neli minutit kulub lamba mahavõtmiseks pluss veel hingepäästmine.

[aadu kadakas]

Noh, sõbrad hundukaitsjad! Täiesti normaalne ju, kui hallivatimees õue peal MTZ-i ees lammast teeb. Ja pole ka mingit võimalust, et hunt katku tassib, eksole.

[valdi]

Tegelikult oli lambaomanik ikka ise ka süüdi - lammas ju vastu ei hakanud, järelikult oli asjaga päri... Lambaid tuleks paremini õpetada!!!

[MLP]

Jumal kus ma ei kannata jahimehi kes vihkavad loomi või kelle jutust võib sellist asja välja lugeda...
see on loodus ja inimene on pigem ise põhjustanud selle olukorra ja hundi mõistus ei ole kahjuks nii kaugele arenenud ,et aru saada kuhu tohib minna ja kuhu mitte, keda tohib murda ja keda mitte! Saa mu vaene eile tõesti....
mees kes ei suuda sellise asjaga leppida ja viidata peale igat juhtumit hr Männilile,hakaku parem kalameheks!
Lausa uskumatu ,et sellist jama siia kirja panen ,aga ei oleks uskunud ,et siin on mehi kelle mõistus on 14a tasemele ainult arenenud!

[Ain Aavik]

Kui MLP soovib .. siis olgu temaga teadmine, et meil on suurkiskjate kaitsmise valdkonnaga kõik niiöelda korras nagu muugi seiretööga ja mitte ainult ...
Arengud on igatahes põnevad ja huvitavad, seda enam, et kahjuks tihtipeale ainult rahal ja kasumil põhinevad arengud.
Põnev on selle kõige juures see, et üha kaugemaks jäävad kogemustele rajatud teadmised ja eelnevate põlvkondade tähelepanekud, loogikale rajatud analüüs ning inimlikkus. Aga mis meil sellest ... kõik on ju ''bisnis'', nagu tavaliselt - kuhu me selliselt välja jõuame, on aimatav ...

Kõikse parem selle juures on see, et hariduse arengutesse on selline mudel juba ette sisse programmeeritud ... ja välja loeme me kaaslaste jutust täpselt seda, mida me sealt välja lugeda soovime - vastavalt eneste omandatud teadmistele (mõned ütlevad rikutusele).

[H:Owl]

Ain Aavikule:

On vist sümptomaatiline, et suurkiskjatest rääkides pöörab jutt ikka lõpuks ära filosoofia puiesteele?
Siiski juhiks siinkohal tähelepanu asjaolule, et nii palju ( kuidas seda nüüd öeldagi -) hämaraid vihjeid ja kolme punktiga lõppevaid lauseid sisaldav tekst ei jätagi palju muid võimalusi, kui loota omaenda rikutusele.
Aga minul näiteks jääb rikutusest vajaka, et mõista, mida tähendab vihje "rahal ja kasumil põhinevatele arengutele" antud kontekstis.

[aadu kadakas]

Jumal kus ma ei kannata jahimehi kes vihkavad loomi või kelle jutust võib sellist asja välja lugeda...
see on loodus ja inimene on pigem ise põhjustanud selle olukorra ja hundi mõistus ei ole kahjuks nii kaugele arenenud ,et aru saada kuhu tohib minna ja kuhu mitte, keda tohib murda ja keda mitte! Saa mu vaene eile tõesti....
mees kes ei suuda sellise asjaga leppida ja viidata peale igat juhtumit hr Männilile,hakaku parem kalameheks!
Lausa uskumatu ,et sellist jama siia kirja panen ,aga ei oleks uskunud ,et siin on mehi kelle mõistus on 14a tasemele ainult arenenud!

Peris avalik palve Jumalale, tuleb tõdeda:D

[Räven]

Eks mõni jahimees ehk ongi rohkem kiskja kui jahimees ja näeb hundis vaid teist kiskjat ja enda konkurenti. Hunt ei tea,et lammast ei tohi murda nagu metssigagi ei tea,et iinimesele ei meeldi kui nad tema õues või kartulimaal tuhnivad. Kes ennast jahimeheks peab võiks ikka proovida sellest aru saada. Nagu ka öeldud- loom ei oska inimese moodi mõelda aga jahimees peaks oskama küll ka looma moodi mõelda,säilitades siiski inimmõistuse.

[aadu kadakas]

Tõsisemalt.
Kui hunt tuleb õue peale, siis arvan, et inimene peaks ennast kehtestama. Mina kehtestaks ja usun, et sellist lähenemist peaks ka seadusandlus toetama. Siin pole küsimus ei konkurentsis ega selles, kas keegi vihkab loomi või mitte. Kui mingi suvaline jorss roniks öösel su õuele MTZ-i esisilda maha keerama, siis ilmselt pole mõtet kõnelda sellest, et kas keegi vihkab inimesi või sootuks ei seedi "konkurenti".
Kui ma viin lambakarja metsaheinamaale sööma ööpäevaringselt ning ei rakenda abinõusid nende kaitseks, siis on kontekst hoopis teine.
Esimesel juhul pole minu meelest kohta sellisel looduse mitmekesisuse või suurkiskjate kaitse ideoloogial. On üle teatud piiri läinud isendid, kes nahhalselt käituvad. On`s neid palju saanud või ollakse mugavaks muutunud. Kes loodust natukene rohkem tähele paneb, saab kiiresti aru, et seal käitutakse kõige lihtsamat teed pidi. Isegi kahju kompenseerimine tundub selle variandi puhul kuidagi veider. Noh, las nad toimetavad, looduse loomaksed ju
Teise variandi puhul saab rääkida nii kahjude kompenseerimisest reservatsioonidega. Saab rääkida suurkiskjate (antud juhul hundi) kaitsmisest, laiemas mõttes säilitamisest looduskeskkonnas kui soovite. Samuti saab ja tuleb seejuures lobida selgeks, miks üht või teist asja vaja on.

[kakuke]

Mina toetan kadakaaadu seisukohta 100%. Sedasi on enne neid hulga aega toimitud ja ma usun, et toimitakse ka edaspidi, vähemalt need, kes pole urbaniseerunud ja koogutavad pimesi silmi neid, kes lääne poolt tulevad rääkima, kuidas peaks. Eks see ole moodne ka, saan neist lillelastest aru. Aga jah, kui rebane tuleb kana õuele murdma, karu mesilasse või miks mitte ka hunt hoovile lammast võtma, siis tuleks küll mõelda selle üle, et kas uluk ikka kardab piisavalt inimest või ei ja kas vabandades mitte ei vabandata omaenese laiskust mitte.

[Ain Aavik]

Filosoofiline vaatepunkt eristub selle näol, et needsamad ringkäenduslikud ringkonnad, kes teatud sääduste ja muu ''arengukavade'' läbi on soodustanud nende ''hävinguohus'' liikide kadumise - asuvad hiljem, kui liigid on juba ''majandustegevuse'' läbi viidud hävingut ''silmas pidada'', siis nende liikide kaitsmisele, mis äärmuslikes väljendusvormides ühiskonnale pähe määritakse - enamjaolt rahalises vorms .. maksumaksja ehk meie kõigi kulul ....
Loodan, et mu väljendusvorm mulle andeks antakse.

Filosoofia - jahh seda küll ...

Aadu on sellest filosoofiast osa juba kirja pannud.

Siinkirjutajana pole mul mdagi normaalse kogemusliku/tunnetusliku elukorralduse vastu, kuid kui seesinantne elukorraldus, mis põhineb esivanemate tunnetuslikkusel ja teadmstel ... raha ja kasumiahnuse vastu välja vahetatakse (mingid eurotoetused ja finantseeringud), siis midagi hinges keeldub seda vastu võtmast ...

Jahh Hr Owl - tark öökull - kuid nii see on ...

[MLP]

Tõsisemalt.
Kui hunt tuleb õue peale, siis arvan, et inimene peaks ennast kehtestama. Mina kehtestaks ja usun, et sellist lähenemist peaks ka seadusandlus toetama. Siin pole küsimus ei konkurentsis ega selles, kas keegi vihkab loomi või mitte. Kui mingi suvaline jorss roniks öösel su õuele MTZ-i esisilda maha keerama, siis ilmselt pole mõtet kõnelda sellest, et kas keegi vihkab inimesi või sootuks ei seedi "konkurenti".
Kui ma viin lambakarja metsaheinamaale sööma ööpäevaringselt ning ei rakenda abinõusid nende kaitseks, siis on kontekst hoopis teine.
Esimesel juhul pole minu meelest kohta sellisel looduse mitmekesisuse või suurkiskjate kaitse ideoloogial. On üle teatud piiri läinud isendid, kes nahhalselt käituvad. On`s neid palju saanud või ollakse mugavaks muutunud. Kes loodust natukene rohkem tähele paneb, saab kiiresti aru, et seal käitutakse kõige lihtsamat teed pidi. Isegi kahju kompenseerimine tundub selle variandi puhul kuidagi veider. Noh, las nad toimetavad, looduse loomaksed ju
Teise variandi puhul saab rääkida nii kahjude kompenseerimisest reservatsioonidega. Saab rääkida suurkiskjate (antud juhul hundi) kaitsmisest, laiemas mõttes säilitamisest looduskeskkonnas kui soovite. Samuti saab ja tuleb seejuures lobida selgeks, miks üht või teist asja vaja on.

Ja kui 30 pealine seakari hoovi ylesse tuhnib, siis korraldame igaljuhul tapatalgud eks ?!