Sigade Aafrika katk Eestis

[sooviku]

Kas see "igasugune aju-ja koerajahi keeld" lõpetab ka uru-ja koprajahi koeraga ära?

[kahro]

Kas see "igasugune aju-ja koerajahi keeld" lõpetab ka uru-ja koprajahi koeraga ära?

Loogiliselt võttes küll.

[kats]

Kui ei vöi laikaga jahti teha miks peaks tohtima taksiga

[rajaleidja]

Kui ei vöi laikaga jahti teha miks peaks tohtima taksiga

Küsimust ei esitatud koera tõugude kohta. Küsimus on, kas keelatakse ka urujaht ja koprajaht koeraga, mis ei aja kuskilt otsast sigu liikvele.

[kats]

Kui koerajahi keeld siis ikka yldine

[unt]

Kui koerajahi keeld siis ikka yldine

Ot-ot! Ma siit foorumist kusagilt lugesin mingit laikameeste arvamust, et taks ei ole koer vaid koeralaadne olevus. Seega ei peaks koeraga jahipidamise keelamine taksidele nagu mõjuma
Aga kui tõsiselt, siis ootame ikka ära, kas see koerajahi keelamine jääb soovituseks või kehtestatakse eeskirjaga. Kui eeskirjaga/ajutise eeskirjaga, siis kuidas see kehtestatakse. Eesmärk ei ole ju koeramehi ja koeri kottida, eesmärk on ikka mitte sigu liikvele ajada. Seega on sisus päris suur vahe kas keelata jaht nii-öelda pikalt ja laialt ajavate koertega või siis ka juppjalgsete taksidega, kes tõesti kusagil kraavikaldal koos oma peremehega tuustivad mööda kopraurge.

[jyri]

Kõigepealt taks ja terjerid on ajavad koerad. Ehk klähvivad pidevalt mistahes jälje peale joostes metsas või kasvõi "tegutsedes" kraavikaldal. Ja see pidev klähvimne kasvõi paari kilomeetri kauguselt ajabki sead liikvele. Sama käib ka seeneliste kohta. Laikad jooksevad vaikides ja kedagi ei häiri. Seda siis selleks, et kui keelata, siis ikka kõigile.
Aga kas aju-ja/või koerajahi keelustamisest mingit kasu võib olla, ei oska keegi öelda . Sest ei teata katku levimise mehanismi. Ajujahti pole 01 Märtsist, aga katk levis ikka üle Eesti. Kes oskab anda pea (või panna oma p...e ette) , et see nuhtlus ei levi näiteks põdrakärbestega, sääskedega või kasvõi varestega? Rääkimata kultidest jooksuajal. Keegi ei saa. Järelikult mistahes piirangud on , nagu mainisin, targutamine ametikoha "kohustustest" lähtuvalt, mis sellest,et ikka ja jälle lolli juttu aetakse! Kui inimesel on kõht lahti, ei saa ju kohe määrata kiirgusravi pärasoole vähi lokaliseerimiseks. Äkki piisab manustada natuke aktiveeritud süsi ja mitte süüa aegunud toitu?

[ninja]

Ega jah, kuidas katk levib seda tea keegi täpselt...alustuseks ju hea seeneaasta, paneme seenelised ka garantiini ja metsad üldse kinni. Kahjuks hilja juba ja loodus asja paika pannud. Pigem peaks populatsiooni taastamise peale mõtlema sest hilja juba võidelda. Pole halba ilma heata...kaovad ju koos suure osaga sigadega ka tubli osa parasiite näiteks keeritsuss ja muud lahedad olevused!

[unt]

. . . Pole halba ilma heata...kaovad ju koos suure osaga sigadega ka tubli osa parasiite näiteks keeritsuss ja muud lahedad olevused!

Ei, seda lootust vist ikka pole. Keeritsusstõbi ikka kõigi lihasööjate tõbi. Lihasööjate ja omnivooride e siis kõigesööjate tõbi. Seda põevad ja kannavad edasi rotid, kährikud, rebased, hundid, karud jne jne. Metssiga vaid üks selles reas. Vaid inimesel saab sigade vähenemise puhul oletada mingit positiivset nihet mitte trihhinelloosi haigestuda (haigestumisi praegugi vaid üksikuid!) - rotte-rebaseid meie kultuuris väga ei sööda ja metssea liha pole siis eriti kusagilt võtta, et sellise parasiidiga tabanduda.

Aga kas asi ikka nii hulluks läheb?
Ma ei oleks nii skeptiline selles osas, et me ei tea kuidas sigade Aafrika katk levib. Katk levib nagu katk ikka, nagu muud viirushaigusedki. Lihtsalt tegemist on väga vastupidava ja raskelt haigestava viirusega. Võib-olla me ei suuda hoomata kõiki looduslikke kanaleid, mida mööda ta levida võib, kuid olgem ausad - ega me ei saa ju ka sigade innaaegseid rännakuid peatada ega suuda ka metsa tühjaks lasta. Me saame teha vaid seda, mida me teha saame. Seega - piirata inimese enese tegevust. Kui sellest on abi, on tore. Kui pole, kahju küll, aga me saame vähemalt öelda, et me oleme omalt poolt teinud kõik taudi peatamiseks. Põhimõte ju lihtne - tahad, et maailm muutuks paremaks, alusta iseendast

[ninja]

No näed, kui ei viitsi algul ennast korralikult väljendada, siis pärast targuta palju tahad ikke oled loll . Keeritsussid ikkagi raske talve ja nälja taak. Kui toidukonkurents väiksem, siis haigusi ka vähem nagu. Praegu meie kandis lastud sigadel keerits ikkagi väga arvestatavalt sees juba võrreldes aastate taguse olukorraga.

[Välek]

Keeritsussid ikkagi raske talve ja nälja taak. .

Siga on aastaringselt kõigesööja, st, et vaevalt suvel raipe puutumata jätab, kui isuäratav kaup on. Ja ega korralikult ussitanud rebast ju nakatumiseks palju pole vaja süüa- piisab maitsmisestki.

[atshunter]

KÄSKKIRI



30.09.2014 nr 1-4.1/14/438


Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil


Asjaolud ja põhjendus

Veterinaar- ja Toiduamet on 18. septembri 2014 kirjaga nr 15.1-1/4180 pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga täiendavate tauditõrjemeetmete rakendamiseks seoses sigade aafrika katku diagnoosimisega Eesti Vabariigi territooriumil.

Keskkonnaministeerium omakorda tuginedes jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 on Veterinaar- ja Toiduameti ettepaneku edastanud 25. septembri 2014 kirjaga nr 13-11/14/7932-2 täitmiseks Keskkonnaametile.

Sigade aafrika katk (edaspidi: SAK) on väga ohtlik loomataud, millele on võrdselt vastuvõtlikud nii kodu- kui metssead ning sellele haigusele on iseloomulik 100% surevus. Haiguse tekitajaks on viirus, mis on äärmiselt nakkav ja mis levib eelkõige loomade omavahelise otseste kontaktide teel, lisaks veel ka korjuste, kõikide haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, loomasööda jmt vahendusel.

Esmakordne taudi diagnoosimine Eesti Vabariigis toimus 08. septembril 2014 Hummuli vallas Valga maakonnas. Esimesele puhangule järgnes 10. septembril uus puhang Viljandi maakonnas Tarvastu vallas. Mõlemad juhtumid olid seotud metssigadega ning mõlemas eelnimetatud piirkonnas on Veterinaar- ja Toiduameti poolt määratletud 200 km2 suurused taudistunud alad, kus kõiki kütitud või surnuna leitud metssigu tuleb uurida SAK suhtes. Kodusigu pidavatele loomapidajatele on Veterinaar- ja Toiduameti poolt samuti kehtestatud mõningad kitsendused vastavalt põllumajandusministri 23. novembri 2004 määrusele nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri“.

SAK on taud, mille puhangute puhul rakendab ettevaatusabinõusid taudi laialdasema leviku tõkestamiseks ka Euroopa Liit, kehtestades piiranguid liikmesriikide vahelisele kauplemisele elussigade või nende paljundusmaterjali, nendelt sigadelt pärinevale lihale või seda liha sisaldavatele toodetele. Euroopa Komisjoni otsusega rakenduvate kitsenduste ulatus ja kohalduvus sõltub sellest, kui suureks on hinnatud ohtu taudi levikuks.

Euroopa Komisjoni rakendusotsusega 2014/637 on asjassepuutuvate liikmesriikide territooriumid selle ohuanalüüsi alusel jagatud kolme tsooni, millest III tsooni moodustab loetelu liikmesriikide haldusüksustest, kus SAK on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel, II tsoon on loetelu liikmesriikide haldusüksustest, kus SAK on diagnoositud metssigadel ja I tsoon on nn „puhvertsoon“, mis külgneb aladega kus taud on diagnoositud metssigadel. Ülalnimetatud rakendusotsusega kehtestatud I tsoonist tohib välja viia üksnes SAKile uuritud ja negatiivse uurimistulemusega kütitud sigade rümpasid, nende osi või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid tingimusel, et selliste loomsete saaduste turustamine toimub üksnes sama liikmesriigi territooriumil.

II tsoonis tuleb läbi viia kütitud ja surnuna leitud metssigade uurimist SAK-le, kütitud metssigade, nendelt pärineva liha või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid, on keelatud tsoonist välja viia.

30. septembri 2014 seisuga on II tsooni määratud Viljandi maakonna Tarvastu vald, Valga maakonna Hummuli ja Õru vald ning Ida-Virumaa Lüganuse vald. Uutest leidudest teavitab Veterinaar- ja Toiduamet Keskkonnaametit, kes edastab info jahipiirkonna kasutusõiguse loa omajatele.

Eesti Vabariigis on moodustatud riiklik tauditõrjekomisjon, mis koordineerib tauditõrjealaste tegevusi riigi tasandil. Riiklik tauditõrjekomisjon on kaasanud oma töösse vastava valdkonna eksperdid ning koostöös nendega on komisjon tulnud järeldusele, et vähendamaks taudi levikut metssigade vahendusel on hädavajalik teha muudatusi küttimise korraldamises.

Jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 kohaselt korraldab jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkonnaamet.

Kuna metssiga on oma olemuselt karja loom ja piisava sööda olemasolul küllaltki paikne, siis on otstarbekas jätkata tema söötmist ja küttimist peibutus-, varitsus- või hiilimisjahina. Aju- ja koerajaht kõikidele ulukitele on otstarbekas keelustada, et mitte ajada metssigu liikvele.

SAK II tsooni alalt kütitud metssigade puhul on vaja esitada Veterinaar- ja Toiduametile vereproov analüüside tegemiseks ja Keskkonnaametile andmed kütitud isendite kohta. Esitatavad andmed on vajalikud ülevaate saamiseks taudi leviku ulatusest ja meetmete rakendamiseks selle tõkestamisel.

1. Surnult leitud metsseast tuleb jahipidamise õigust omaval isikul vastavalt põllumajandusministri 23. novembri 2004 määrusele nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskirjale“ teavitada vastava maakonna volitatud veterinaararsti.

I. Otsustus

Arvestades käesoleva käskkirja punktis 1 toodud asjaolusid ning põhjendusi ning jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 ja keskkonnaministri 20. mai 2014 määruse nr 13 “Keskkonnaameti põhimäärus” § 5 lg 2 p 42, § 6 lg 2 p 19 alusel,


OTSUSTAN:

1. Keelustan ajujahi ja jahi jahikoertega (va haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega) Eesti Vabariigi territooriumil tsooni II kuuluvate omavalitsuste territooriumil keelustamise kehtetuks tunnistamiseni.

2. Luban jätkata metssigade lisasöötmist tsoonidesse I kuni III jäävate omavalitsuste territooriumil asuvates metssigade söötmiskohtades.

3. Keskkonnaameti regioonidel korraldada jahipiirkondade kasutusõiguse lubade omajate informeerimine piirangute laienemisest uutele omavalitsuste territooriumitele.

4. Käskkiri jõustub 01. oktoobril 2014.

5. Keskkonnaameti regioonidel teha käskkiri e-posti teel teatavaks jahipiirkonna kasutusõiguse loa omajatele ja sisekommunikatsiooni peaspetsialistil avaldada teade Keskkonnaameti koduleheküljel.

6. Kontrolli käesoleva käskkirja täitmise ja ajakohastamise üle panen Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärvele.



/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Onemar
peadirektor


Jaotuskava: metsaosakond, looduskaitseosakond, regioonide juhatajad, metsanduse juhtivspetsialistid, peadirektori asetäitja eluslooduse alal, pressiesindaja, sisekommunikatsiooni peaspetsialist,Teet Koitjärv


Saata: Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakond (peep.mannil@envir.ee);
Keskkonnainspektsioon (valve@kki.ee);
Veterinaar- ja Toiduamet (vet@vet.agri.ee);
Keskkonnaministeerium (keskkonnaministeerium@envir.ee).






Jaan Ärmus
jahinduse peaspetsialist
Metsaosakond

Lüüli Junti
peajurist
Üldosakond

[rixa]

Ja külma rahuga korraldatakse nädalavahetusel Soontagal Rogain, kuhu üle Eesti tulevad sajad, kui mitte tuhanded inimesed kokku ja jooksevad väga suure metsaala risti-põiki läbi.
http://rogain.ee/juhend/

[saaremees]

Paljuski valla ja jahipiirkonna piir ei kattu ning eks seal piiril meestel ikka raske tegutseda.Osas jahipiirkonnas võid ju jahti pidada aga koer piire ei küsi. Aga mis teha? Lugu halb igati

[GC]

Nii et ikkagi on keegi "jumal", kes teab,... keelab, käseb,...!
Aga taud muudkui levib!
Kuskilt oli kuulda, et vaatamata võimalikele jahipidamise piirangutele peab lõpptulemus (jahindusnõukogude otsused) ikka täidetud olema!?