Uus Jahiseadus.

[rajaleidja]

Ajust välja läinud koer on hulkuma läinud loom. Hulkuva looma küsimuses palun pöörduda kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialisti poole.

Aga kui ei peeta ajujahti?

[unt]

Ajust välja läinud koer on hulkuma läinud loom. Hulkuva looma küsimuses palun pöörduda kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialisti poole.

Mina päris nii lihtsaks seda asja ei peaks! Panen siia praegu kolm paragrahvi karistusseadustikust. Lugege ja mõelge sellele, kas koeraomanik sai seda ette näha, et koer uttu tõmbab või vähemalt pidi möönma, et see nii võib juhtuda

§ 15. Tahtlik tegu ja ettevaatamatu tegu
(1) Kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest.
(2) Tegu on tahtlik ka siis, kui see vastab süüteokoosseisule, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust.
(3) Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16. Tahtlus
(1) Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
(2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
(3) Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
(4) Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

§ 18. Ettevaatamatus
(1) Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.
(2) Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.
(3) Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.



Ja nüüd mõelge situatsioonile, kus maaomanik on oma maal jahi keelanud, aga sinna tulevad ulukit jälitavad jahikoerad. Ta püüab nad kinni, kutsub kohale inspektori ja esitab kaebuse, et tema maal on vastu tema tahtmist jahti peetud. Inspektor tuvastab jahikoerte omaniku ja . . . mida ta nüüd peaks tegema?

[Prohvet Maltsvet]

Me võime ise siin igasuguseid konstruktsioone erinevatest olukordadest välja mõtleda, samuti lahendusi neile, aga keegi võiks need võimalikud kaasused konkreetselt sõnastada, süstematiseerida ja KKI seisukohta küsida.

[kakuke]

Siis pole muud, kui märgid suurulukiloale haavamise ja lähed selliselt lahingusse. Siis pole kellegil miskit öelda ja asi J.O.K.K. Meie riigi asjad ongi joki peale ülesse ehitatud.

[Beretta]

"Ja nüüd mõelge situatsioonile, kus maaomanik on oma maal jahi keelanud, aga sinna tulevad ulukit jälitavad jahikoerad. Ta püüab nad kinni..."
Tahaks selleist koerapüüdjat päris näha.

[kakuke]

Sõltub koera iseloomust ja tõust. Mõne võib kätte saada ka. Kõik koerad inimesi ei söö.

[honkomees]

Sõltub koera iseloomust ja tõust. Mõne võib kätte saada ka. Kõik koerad inimesi ei söö.

inimesi ei söö, aga kätte ei anna. Meil on üks selline jämtland, isegi peremehel on peale esimest aju tegemist, võõrastele ei anna kunagi kätte. Väga sõbralik koer, rihmaotsas.

[puugi]

Püüab kinni küll,aga peremees on gepsuga kohal.Oleneb ainult koeramehe tujust mida ta koeravargaga peale hakkab?Kuidas see sea või põdra tagant püüdmine välja näeb?

[unt]

Ja-jah! Ma riputasin need seaduseparagrahvid siia ülesse just nimelt selleks, et hakata arutama, kas maaomanik suudab koerad kinni püüda või on see võimatu Praegune seis tundub olma 50/50. Pange edasi!

[H:Owl]

No ära siis esita nii keerulisi ja delikaatseid küsimusi! Poodu majas ju köiest ei räägita ja jahimeeste seltskonnas praegusest jahiseadusest. Sellesinatse teose mõnede pügalate võimalikud järelmid lihtsalt ongi nii masendavad, et nende põhjaliku lahkamise asemel on omaenda vaimse tervise huvides targem tegeleda mõne asendustegevusega.
Aga nagu marksismi klassikud on öelnud, on igast väljapääsmatust olukorrast vähemalt kolm vastuvõetavat väljapääsu. Nagu näiteks:
- kehtestada enesetsensuuri korras iga jahi keelanud omaniku maa ümber paari kuni paarikümne kilomeetrine (sõltuvalt koera tööviisist) koerajahi keelutsoon;
- leida võimalus, kuidas seadust rikkuda ise vahele jäämata (paistab, et praegu populaarseim);
- asutada kiiresti fond trahvide maksmiseks.
No või midagi niisugust.

[unt]

Minu eesmärk neid §-e siia riputades oli meie SUURTELE KOERAJUHTIDELE põgusalt meelde tuletada, et koeraomanik, olgu ta siis kasvõi jahimees, ikka natuke vastutab oma lemmiku tegude eest ka. Miskipärast need suured koerajuhid on tihti väga kriitilised Tädi Maali suhtes, kelle pitsu juhtub jahimaal kitse taga ajama ja tavaliselt lõpevad nende sõnavõtud sellega, et pitsud tuleb maha kõmmutada ja Tädi vastutusele võtta. Et siis tahtsingi nagu öelda seda, et nähke ikka palki oma silmas ka.
Ühesõnaga - SUUREL KOERAJUHIL võiks olla mõistust vähemalt sama palju kui tema koeral, või veel parem, nagu tema kahel või kolmel koeral kokku! Uskuge mind, ainult paremate ja vägevamate GPSide koerte kaela riputamine ei aita! Naabrimehest on ka vaja lugu pidada! Siis peab tema sinust ka!

[unt]

Võibolla pakub huvi üks uut jahiseadust tõlgendav avalik kiri KKM dokumendiregistrist. Tegemist siis vastustega Keskkonnainspektsiooni inspektorite tõstatatud küsimustele

http://dh2.envir.ee/atp/extensions/saur ... 79713.ddoc

[baddmann]

Võibolla pakub huvi üks uut jahiseadust tõlgendav avalik kiri KKM dokumendiregistrist. Tegemist siis vastustega Keskkonnainspektsiooni inspektorite tõstatatud küsimustele

http://dh2.envir.ee/atp/extensions/saur ... 79713.ddoc

Kahetsusväärne, et ministeeriumi osakonnajuhataja on võtnud endale seadusandja rolli ja asunud tõlgendamise asemel seadust ümber kirjutama.

Vastus viimasele küsimusele ei ole paraku kooskõlas Jahiseaduse kehtiva tekstiga. Saan muidugi aru ametniku kiusatusest sellise tõlgenduse andmisel: esiteks on selline tõlgendus loogiline, tõlgendus soovib järgida legitiimset eesmärki (ohutuse tagamine) ning on ilmselt ajendatud ka Jahiseaduse § 25 lg 2 raskepärasest sõnastusest (ühe liitlausega soovitakse jõustada kaks vastukäivat mõtet - üks neist lubav ja teine keelav). Aga see kõik siiski ei õigusta ministeeriumi osakonnajuhataja apsakat, vaid ainult põhjendab seda. Sellise tõlgenduse mõtte legitimeerimiseks pidanuks Riigikogu sõnastama § 25 lg 2 hoopis teistmoodi.

BM

[Prohvet Maltsvet]

Selline küsimus: kehtivat jahitunnistus omav jahimees on ühisjahis ajumees (ilma relvata), aga tasumata on jahipidamisõiguse tasu 10 eur. Kas teada saab selle eest karistada, et jahipidamisõigusetasu on tasumata?

[Tormis]

Kui ta on jahikoeraga, siis peab aga ilma püssita ja koerata ei pea, sest tal puuduvad jahipidamisvahendid. See on minu loogika, mille juristid võivad ümberlükata.