konserv

[jyri]

Konserve teha ei oska, aga termodünaamikast on meeles valem T=P/V , ehk sama ruumala juures on rõhk võrdeline temperatuuriga( Kelvini skaala järgi). Tõstad temperatuuri 20C ( 293K) sajani( 373K), tõuseb rõhk ca 30% ehk 1,3 bar-ni.
Seega saab termomeetri asemel kasutada manomeetrit pidades silmas, et 0C on ikka 273K .

[Pauli]

Leidsin sellise toreda tabeli: http://docs.engineeringtoolbox.com/documents/926/water_pressure_boiling_temperature.pdf
Oletame, et 105 C on piisav temperatuur. Tollest viidatud tabelist nähtub, et siis peaks sussklapi reguleerima ca 1,2 at(m) (ehk 120 kPa, ehk 1200 bar) peale.

Konservidest on räägitud palju, kusagil oli isegi juttu sellest, mis temperatuuril ja mitu minutit, aga selle info ülesleidmine on vaevaline. Keegi tark võiks uuesti kirjutada.

[Tiit Karp]

Leidsin sellise toreda tabeli: http://docs.engineeringtoolbox.com/documents/926/water_pressure_boiling_temperature.pdf
Oletame, et 105 C on piisav temperatuur. Tollest viidatud tabelist nähtub, et siis peaks sussklapi reguleerima ca 1,2 at(m) (ehk 120 kPa, ehk 1200 bar) peale.

Konservidest on räägitud palju, kusagil oli isegi juttu sellest, mis temperatuuril ja mitu minutit, aga selle info ülesleidmine on vaevaline. Keegi tark võiks uuesti kirjutada.

1,2 atm on õige, aga teised ühikud ei sobi mitte.
Kui rõhk autoklaavis on tõusnud 1,2 atmosfäärini, tuleb alustada ajavõttu. Lihatehnoloogia õpetab, et temperatuuril 119 C jargi on piisav kui töödelda 25 minutit (selline temperatuur
peab olema konservikarbi keskel). Kuna seda mõõta ei saa ssiis vastavalt karpide ladustamisele (kuidas soojus ligi pääseb) tuleb leida katse meetodil öige aeg. Selle rõhu juures kõrbemist karta pole. Olen lasknud 40 minutid, seda enam, et järelkuumutamist, nagu tehnoloogia nõuab, ilmselt keegi ei tee.

[honkomees]

kordan veelkord üle minu retsepti:

liiter poolteist vett põhja sõela alla, nii et purgid veega kokku ei puutu, klaav kinni ja pumbaga 2 atti sisse, siis kuumutan kuni saavutab 4,2 atti ja hakkan hoidma vahemikus 4,2-4,5 atti ning sõltuvalt lihast (vana või noor loom) 1,5-2 tundi. Pärast seda pliidilt maha ja jahedamasse ruumi kasukate sisse aeglaselt jahtuma ning järgmine päev lasen surve tasakesi maha ja purgid välja ...

P.S. gaasiga on reguleerimine lihtsam kui elektriga

P.P.S. viimane sats sai kümmekond päeva tagasi tehtud

[aivar00]

Peavalu ja veelkord peavalu -rõhud, temperatuurid jne. Kordan enda praktikat - vesi suures potis või pajas keema, konservikarbid sisse ja keedad 3 -3,5 tundi. Edasi juba head isu .

[tireb]

hr. Honkomees ja aivar00 võrrelge nüüd oma tegemiste aja ja muud kulu Tiit Karp- tegemistega ja otsustage kumba efekt suurem.
3,5 tundi midagi köögis aurutada, anna kannatust
igaüks kasutab muidugi oma aega nii nagu heaks arvab

[hundikütt]

Mina kuumutan samuti potis ja kannatust pole küll tarvis.Paned keema,samal ajal saad ju midagi muud teha,ei pea ju pliidi juures passima.On muidugi ka selliseid inimesi,kui suu liikuma hakkab,siis jäävad käed seisma.

[puugi]

Saunapajale võib kestahes ju puid alla toppida!

[honkomees]

hr. Honkomees ja aivar00 võrrelge nüüd oma tegemiste aja ja muud kulu Tiit Karp- tegemistega ja otsustage kumba efekt suurem.
3,5 tundi midagi köögis aurutada, anna kannatust
igaüks kasutab muidugi oma aega nii nagu heaks arvab

noh, kuna mul sisseehitatud elektriröövlit autoklaavis ei ole, siis gaasipliidile tõsta ca 60-80 l vett täis roostevast terasest nõujurakas on paras katsumus ja kuuma mahatõstmine veel enam ... ajakulust ju öeldud, et ega siis pidevalt juures passi, kõigepealt see aeg kuni hakkab õiget rõhku saavutama käid mingite umbes veerantunniste vahedega kontrollimas teiste toimetamiste vahelt. Kui hakkab asi 4,2 ati juurde saama, siis mõne korra tihedamine ja pärast jälle selliste veerandtunniste vahedega käid korraks kontrollimas.

[Tiit Karp]

Vees keetmisega saab liha küpseks küll, aga ei hävi bakterid, pisikud, batsillid ja kõik taoline saast. Lühiajalise hoiustamise puhul ei pea probleeme tekkima, aga pikkemaks hoiustamiseks tehakse 24 tunni pärast veel autoklaavimise. Kui ma nüüd õigesti välja kirjutan siis butülluse pisik on see kõige visam.

[jyri]

Leidsin sellise toreda tabeli: http://docs.engineeringtoolbox.com/documents/926/water_pressure_boiling_temperature.pdf
Oletame, et 105 C on piisav temperatuur. Tollest viidatud tabelist nähtub, et siis peaks sussklapi reguleerima ca 1,2 at(m) (ehk 120 kPa, ehk 1200 bar) peale.

Konservidest on räägitud palju, kusagil oli isegi juttu sellest, mis temperatuuril ja mitu minutit, aga selle info ülesleidmine on vaevaline. Keegi tark võiks uuesti kirjutada.

Tule taevas appi! 1,2 atm=1200 bar!

[Indrek_I]

1,2 atm on õige, aga teised ühikud ei sobi mitte.
Kui rõhk autoklaavis on tõusnud 1,2 atmosfäärini, tuleb alustada ajavõttu. Lihatehnoloogia õpetab, et temperatuuril 119 C jargi on piisav kui töödelda 25 minutit (selline temperatuur
peab olema konservikarbi keskel). Kuna seda mõõta ei saa ssiis vastavalt karpide ladustamisele (kuidas soojus ligi pääseb) tuleb leida katse meetodil öige aeg. Selle rõhu juures kõrbemist karta pole. Olen lasknud 40 minutid, seda enam, et järelkuumutamist, nagu tehnoloogia nõuab, ilmselt keegi ei tee.

Kas ei ole nii, et kui paned konservid algul külma vette ja hakkad korraga seda kupatust kuumutama ja vesi saavutab temperatuuri 120C, siis on see temp ka konservikarbi keskel olemas? Liha ja vesi peaks suht sama soojusjuhtivusega olema. Kas pumpad eelnevalt rõhu sisse ka või tekib rõhk ainult kuumutamise tulemusena?

[aivar00]

tsiteerin:
Vees keetmisega saab liha küpseks küll, aga ei hävi bakterid, pisikud, batsillid ja kõik taoline saast. Lühiajalise hoiustamise puhul ei pea probleeme tekkima, aga pikkemaks hoiustamiseks tehakse 24 tunni pärast veel autoklaavimise. Kui ma nüüd õigesti välja kirjutan siis butülluse pisik on see kõige visam.

Ei ole lihatöötlemise alal haritud saanud ja olen konserve teinud nn. vanade meeste õpetus järgi. Oli sellest ka kuskil eespool juttu. Nimelt ei saa mina oma maamehe mõistusega aru säherdusest värgist - kõigi eelduste kohaselt ( ei ole kunagi mõõtnud) saavutab liha konservikarbi sees vee keemistemperatuuri lähedase temperatuuri mingil ajahetkel. Oletame näiteks, et 1 tunni jooksul(olen teinud ainult 350gr karpe). Kui sa seda karpi keedad veel 2 kuni 2,5 tundi keevas vees, siis lugupeetud kõiketeadjad lihatedlastest bioloogid tehke mulle rumalale maamehele selgeks milline inimesele kahjulik bakter siis veel seal karbis ellu jääb.
Tean säherdust värki, et on olemas steriliseerimistemperatuur. Silme tehes olen kuumutanud purke potis ca 20 minutit. Need purgid kalaga on seisnud 2 aastat (minu viga -ei viitsi keldrisse järgi minna ). Enda tehtud lihakonserve olen söönud 3 a vanuseid - siiani elus.
Tehnoloogia poole pealt - olen väga mugav inimene. 1,5 pajatäit puid esivanemate kodus saunapaja alla - vesi keeb. Aega kulub selleks ca 1,5 tundi ja passima juures ei pea. Edasi konservid patta ja küttekolle puid täis. Ca 1 tunni pärast uuesti pajaalune täis ja siis juba ootad telefoni märguannet - asi valmis. Vahukulbiga katel tühjaks, konservid kas lumehange või külmavee vanni.
Julgen informeerida, et kõrvalkülas toimetav nüüdseks juba üsna vanaks jäänud jahimeeste lihatööstur valmistab samuti konserve teenustööna pajas keetes...
Ei ole kuulda olnud, et mõni jahimees oleks tema konservist miski kõhutõve saanud .

[eurokas]

Aivar väga õige jutt.Autoklaavis keetes rikute konservid ära.Minu tähelepanek,tuleb keeta võimalikult vaikselt 3 tundi ,et kogu rasva ei suruks karbi äärtesse.Neid poe konserve ei tahagi selle pärast,et keskel kuiv liha ja rasv äärtes.Iga karp on ju ise väike autoklaav.Mul on seisnud konservid ikka mitmeid aastaid korteris riidekapis ja kõik ok.

[uniclic]

Googlest leitavad allikad arvavad, et üle 100C va botulismus vastu ei pane, oluline siis ühtlane läbikuumutamine.