Swaro tippoptika versus Zeiss

[honkomees]

... kollikas on lainurk optikast sp. parem, et relva kiirelt õlga vedades ei pea nö. optilist telge niiväga jälgima, kuna kollikal aint üks klaas ja puuduvad pikad ääreseinad.
Et nagu peaks kiiremalt täpset laskmist võimaldama,,,,
On nii ve

no on jah, aga kui püssikaba on keha järgi parajaks tehtud (mul ise penost tehtud ja nahaga üle tõmmatud kõrgendused) ja palge visates on optika alati paigas, siis pole kunagi probleemi. Samas vindi puhul saab lainurkoptikat nö universaalsemana kasutada. Siledal on kollimaator väga OK.

[Külaline]

Tegelikult pole lainurk vs. aimpoint vaidluse koht vaid pigem maitse asi.
Enda kogemusest võin öelda, et müüsin lainurkoptika maha ning ostsin Aimpointi Micro H-1
ühe sõbra ja interenti arvustuste eeskujul.

Miks:
- Kergem.
- Väiksem.
- Ei moonuta (lainurk kipub 1x suurendusega moonutama).
- Isegi parimatel lainurkadel on vaateväli 100 meetril 1x suurendusega 47 meetrit. Aimpointil on nn piiramatu.
Ajus käin aimpoint taskus ja vajadusel vahetan. Põtra saab kuni 125 m hästi lasta.
Siga, sõltub muidugi mehest, kuni 75 m on mugav.
Üks Burris Fast Fire II holograaf on ka kapis. Selle miinuseks on see, et korjab okkaid, lehti, lund ja uduvihmaga ei näe sealt suurt läbi. Puhastadagi on keeruline. Jällegi maitse asi.

Absoluutse tõe monopoli ei valda meist ilmselt keegi. Aastaid tagasi (üle 10), kui esimesle püssile esimest optikat valisin ei saanud kuidagi aru miks hinnavahed kordades on. Tänaseks on nii esimene püss kui optika leidnud endale paremad peremehed. Tänagi ei oska enamik poode kliendile Eestis adekvaatset infot anda. Näiteks Z6i 2-12x50 on vaateväli 100m 10,5-3,5 vs Z4i 2,5-10x56 vaateväli 100m 12,3 - 4,1m. Twilight factor on 90 vs 92 Z4 kasuks... Vahed tunduvad marginaalsed, aga kui hämaras viljapõllus siga lased on iga cm oluline ning vähema vaateväljaga tunned ennast kui tunnelisse surutult. Samas seda vahet valges poes näha ei oska. Sellest johtuvalt on optika valik suhteliselt keeruline ja sõltuv jahi iseloomust.

[jurakas]

No selge see, et kui võrrelda 50 ja 56 toru, siis üks teisest lihtsalt üle valgusjõu poolest, kuna valguse sisselaskepind suuremal suurem.
z4 ja z6 vahe ka suurenduse võimest, vastavalt siis mudelinimest.
Mulle väga sümpatiseerib optikal ballistika torn, aga seda vist z4 ei pakuta.
Et kui soetada hea, siis juba kõikide lisadega

[Külaline]

Nüüd oledki dilemma ees... ja tavaliselt seal ongi põhjus, miks torude arv kapis hakkab kasvama. Lihtsalt iga töö jaoks peaks olema oma riist. Samas on ikkagi väga oluline faktor jahimaade omapära. Kui ikka pole kus 300+ meetrit lasta oleks, siis pole sellest tornist erilist kasu peale teadmise, et ostsid ülemiselt riiulilt samõi- samõi:-). Lisaks pead kindlasti hakkama kaugusmõõtjale mõtlema (mugavaimad on binoklisse ehitatud), kuna kompensaatori tornist on vähe abi ilma laskedistantsi teadmata. Tagatipuks hakkab distantsidel 300+ meetrit tööle ka tuulefaktor, mis .30 kaliibri kuuli korralikult kõigutab ( näiteks 168gr/10,9g ttsx kuul, mille suudmekiirus on 850 m sekundis, optika on sisse lastud 100m peale ja puhub 15m sekundis tuul 90 kraadise nurga alt pead vertikaali korrigeerima 43 cm, horsontaali e. tuulele vastu 69,2 cm). Kokkuvõtteks jään endale ikka kindlaks ja soovitan üks kolmest eelnimetatust vastavalt enda maitsele ( täpsustus-kirjutasn, et HT aga mõtlesin V8)püssile kinnitada. Eks hiljem on näha, mida juurde ( ja kas) on vaja.

[kakuke]

Ja kui huvitab sügavuti, siis süvene veel enam. Ei ole olemas head ja universaalset asja. Sama moodi nagu universaalsuse tagaajamisel oleks ntx puitkaba universaalsem valik olnud.

[jyri]

No selge see, et kui võrrelda 50 ja 56 toru, siis üks teisest lihtsalt üle valgusjõu poolest, kuna valguse sisselaskepind suuremal suurem.
.:

Hakkab jälle pihta poolikute teadmiste demonstreerimine.
Selle loogika järgi on 2l mootor alati võimsam, kui 1,6l .
Kui asi nii lihtne oleks, siis mistahes optika 56mm läätsega näitaks "paremini" kui mistahes 50mm läätsega! Läätse kasutegurist, ehk töötlemise - kui ka kattekile kvaliteedist ei taheta või ei osata rääkida.Aga just see paneb hinna paika.
On paar lihtsamast lihtsat tõde teadmiseks: valgusjõud on võrdeline läätse läbimõõdu ruuduga ja pöördvõrdeline zoomi suurusega.
Edasi juba lahatud teema. Raamatus " Optics for Hunting and nature Observation" ( CZ Sports Optics 1 edition 2011, saadaval Küti Ärist vist 19 EUR eest) on ka silmaläätse pupilli läbimõõdu suuruse suhe sõltuvalt vanusest toodud graafikuna.
Sellest sõltub, et valgusjõud mida silm omandab ( või õigemini sinna pääseb sisse nagu ka vastaval illustreerival pildil lk.14 kujutatud), on pupilli läbimõõt korda zoomi suurus.
Ehk kui pupill, näiteks minul sama graafiku järgi, on ca. 5mm ja lasta tahan suurendusega 6x, siis silma sisse pääseb maksimaalselt 5x6= 30mm läätse võimet. Kui soov zuumida 14x, siis lääts võiks olla 70mm.
Suurema läätse olemasolu ei suurenda seda valgusvihku, vaid lihtsalt lubab hoida silma mitte täpselt teljel, vaid ka natuka sinna/ sänna poole optika teljest kotsentriliselt valgusvihu ringiga.
Järgmisena mis sellest raamatust lugesin, oli vähemasti minu varasemate arusaamadele üllatuseks asjaolu, et "toru" läbimõõt ( 25mm; 2"; 30mm;36,, jne) ei mõjuta karvavõrdki sihiku optilisi omadusi! Lihtsalt suuremal torul võimaldab kergemini monteerida lisavidinaid sisse, väiksem on jällegi kergema kaaluga.
Kui nüüd võrrelda omavahel samade geomeetriliste parameetritega( zoom, esiläätse suurus, toru jne) optikaid, siis mõju valgusjõule hakkavad avaldama ainult läätsete materjal ja töötlemisee kvaliteet. Ehk sama, mis eritootjate automootorid sama töösilindri mahuga- kõigil on võimsus ja kütusekulu erinev, isegi suuresti.
Muidugi optikaid võrrelda saab ainult videvikus, sest päeval on kõik optikad sama"head".
Nii et samade parameetrite juures päevasel jahil on kama kaks, mis ocular püssil seisab, videvikus ja pimedas hakkab kehtima "rusikareegel" - iga 100 EUR ( või 1000 EEK varem) hinnavahet annab "juurde" lisaminuti nähtavust! Ehk siis 1000 EUR ja 2500 EUR vahe sama pukis istudes kõrvuti ja võrreldes on 15 minutit ( see rusikareegel minu poolt pakutud aga autorlust patenteerima ei hakka).
Nii lihtne see ongi. Lugege spetsialistide , mitte asjaarmastajatest diletantide , kirjutatut! Saate rohkem teada

[jurakas]

Jep Mehed,
ma pidasingi eelmises kirjutises silmas kahe tipptegija optikaid aint. Selge see, et kõik lõpuks taandubki läätse lihvimis ja poleerimis tasemeni.
Ja Swaro ja Zeiss siin teemas võrdluses ju, ja kindlasti kasutavad need 2 ka parimaid läätsi.
Universaalne asi polegi üldjuhul parim (tavaliselt) aga ma eespool kirjutasingi, et tahan ka tiirus lasta, kuna omal ajal olen saanud vastava väljaõppe ja ühtteist sellest asjast veel meeles.
Muidugi kui tõsiselt hakkata tiirus kaugelt ja täpselt laskma, siis peaks juba optika 5-8 kuni 25-30 suurendusega vaatama ntx. Aga sinna võib ju liikuda, kui soovi peaks tekkima.
Siiski ise arvan, et mu eelmainitud 2 optikat, ükskõik kumb, on piisavalt laiade kasutamistingimustega, et endale saada pikkadeks aastateks hea asi.
Kaugusmõõdikuga binokkel on ka plaanis, (Swaro, Zeiss, Leica) siis alles pallastiline torn ja õige kaugus täpselt toimima hakkabki. Kuna silmajärgi kaugust täpselt mõõta-pakkuda on enamusele sama nagu kohvipaksu pealt ennustada.
Muidugi pole 30 kaliiber parim pikamaa kaliiber, aga sealt ka ju alati võimalus järgmine "toru" osta. Samas TGRiga ei kujuta küll mugavat metsas ringi liikumist
Edu!

[jurakas]

Ups, väike parandus, eelmises jutus mõtlesin seda, et mitte parim pikamaa kaliiber 30 pole hea, vaid padrun 3006 pole seda. 30 kaliibril pole miskit viga

[jurakas]

Kakukeselt küsiks nii, et millel põhineb ta väide, et puitkaba on universaalsem kui plast?
ilusam, seda ehk küll, aga nüüd sai vist ka ring otsa, võimis?

[kakuke]

Optika peale, optika maha. Üks maha, teine peale. See tähendab kohe seda, et põsetoe kõrgus ühel juhul on paigas, teisel juhul ei saa seda kuidagi olla. Puitkabale on võimalik sisse lüüa saag ja teha see reguleeritavaks, plastiga see võimalus puudub. Enda mõlemal vindil see näiteks ära lastud teha nii. Muidugi on olemas veel võimalus, et lähed meistri juurde, kes teeb kaba, mis arvestab sinu mõõte ja millel põsetugi oleks reguleeritav. Selles mõttes on plast hea, et hea odav minema visata võrreldes puiduga.

[honkomees]

... Puitkabale on võimalik sisse lüüa saag ja teha see reguleeritavaks, plastiga see võimalus puudub. ... lähed meistri juurde, kes teeb kaba, mis arvestab sinu mõõte ja millel põsetugi oleks reguleeritav. Selles mõttes on plast hea, et hea odav minema visata võrreldes puiduga.

siis tuleb osta kohe igatepidi reguleeritav plastkaba, mingi ATI vms ...

[jurakas]

Oot
Ma ostsingi kohe endale reguleeritava plastkabaga relva, kus kahe kiirkruviga saab mõne sekundiga põsetuge tõsta kuni 5-6cm. Kohe tehase poolt tehtud ja igati asjalik. Kui huvitab, siis vaata netist Merkel Alpinisti.
Kui ikka puit oleks universaalsem ja parem plastist siis kasutaks ka militaar valdkond puitu, no ma näppinud ka neid relvi millega misioonidel käiakse, pole mina puitu näinud. Olemas isegi mingid custom lisad, mis meestel enda järgi ära tehtud, no puidust pole näinud. Jah, mingit tehase liimitud vineeri olen näinud, aga need pigem erandid.
Loodan et nüüd keegi ei tule siin rääkima, et militaar valdkond teine ja metsas toimetamisega ei kattu,,, relva metsas, linnas, lahingolukorras on ikka kaasas ainult üheks eesmärgiks.

[metskapten]

Jurakas vist kõigi nende kommentaaridega veel rohkem segadusse viidud kui enne foorumit. Mina käisin sama tee läbi välismaistes foorumites ja lõpuks otsustasin ikka Zeiss V8 2,8-20X56 kasuks. See, et keegi eespool rääkis, et jämedam toru midagi juurde ei anna? Siis võiks ju teoretiseerida, et esimese läätse suurusel pole ka mingit vahet. Valgus liigub ju mõlemast läbi. Otsisin omale ka universaalset, et oleks 2,8 kordne ajus ja tiirus või pikamaakaliibriga looduses 20 zuumiga ka midagi teha. Teisel püssil Kahles Helix 3-12*56 aga Zeiss hämaras ikka parem.Pole temaga konkreetselt veel pukis käinud(alles hiljuti soetasin) aga niisama pimedas tundub hea ja võrreldes Kahlesiga parem. Plaanis varsti lahingolukorras ära katsetada siis annan teada kui vahepeal pole midagi ära ostnud.
Kaugusmõõtja või vastava binokli ostmisest pole vist minulgi pääsu kui ikka pika - üle 250 meetri distantsi peale minna.

[Marekp]

Viimases Riistas on artikkel eelpool mainitud optikates. Kahjuks ei leidnud skänneri juhet üles, seega tegin telefoniga pildid.

[aivar00]

Kõik jutt ja pildid ilusad - milles siis point on - äkki mainiksid möne sõnaga ära - pean lihtsalt prillid ette panema et seda juttu lugeda. Usun, et säherdusi mehikesi on siin rohkem...