relvaeksam

[Raivok]

Eks esmaspäeval vist tulebki küsida, sest kui uurisin tuttava käest kellel relvaluba aastake käes olnud , siis temalt ma vastust ei saanud. Ja mis siin salata , eks neis eksamiküsimustes mis erinevates foorumites läbi on jooksnud seda sõnademängu ikka tsipake ole küll. Aga tegemist ongi Eesti keelega.

Palk vs. palk

[Reinz]

On jah ja keegi ei julge ka ilmselt väita, et teadmine 100% õige on. Küsi sealt, kuhu lähed eksamile.
Oota aga õpi eksamiks nii ära, kuidas seaduses on. Küsimust ei olegi nii vormistatud, et kodu kaitseks vintraudse relva kohta. Seal ikka see, et mitu võib olla selle ja tolle kohta.

(4) Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on:
1) gaasipüstoli- ja -revolvripadrun, mis sisaldab närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet, mis võib põhjustada sellise tervisekahjustuse, mille kõrvaldamiseks on vaja arstiabi;
2) soomustläbiv laskemoon – tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik;
3) lõhke-laskemoon – tulirelva padrun, mille kuul sisaldab laengut, mis kokkupõrkel takistusega lõhkeb (plahvatab);
4) süüte-laskemoon – tulirelva padrun, mille kuul sisaldab ainet, mis kokkupõrkel takistusega süttib põlema;
5) õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun;
6) eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon.
[RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(5) Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

[Raivok]

Tänud Reinzilile kaasamõtlemise eest.Erinevaid teemakäsitlusi läbi kammides sain ka vastuse oma teisele küsimusele.
Relva ja laskemoona hoiuload.
1. relvaluba või
2. tegevusluba relvade või laskemoona hoidmiseks teenusena
Sellega siis ühelpool, leidsin veel sellise arvamuse hädakaite vs hädaseisundi kohta.

Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine käib õigusvastase ründe tõrjumises ja eesseisva ohu kõrvaldamises . Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil Hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik ründe tõrjumiseks. Ründajaks on alati inimene; looma või asja puhul on tegemist ohu, mitte ründega. Ründest peab tulenema konkreetne oht, näiteks oht isiku varale (sissemurdmine) või tervisele (peksmine). Isikul on õigus end kaitsta nii parajasti aset leidva ründe (vargad tegutsevad korteris), kestva ründe (vargad põgenevad), kui ka vahetult eesseisva ründe (korteri ukse lahti muukimine) eest...
Õigusõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
Erinevalt juristi haridusega inimesest oleksin ka ise klassifitseerinud looma(koera) kallaletungi ründeks, aga ju siis juristid teavad paremini.

[Reinz]

Vajan relva- abiks?
Sealt võib üldiselt meditsiini õppida. Muud asjad ikka loe kehtivast relvaseadusest juurde. Eksamil on puudutatud ka relva kollektsioneerimist, et mis teema üldiselt väljas oleks, ei oskagi öelda. Kindlasti on puudutatud ka relvade transportimist, ning ka seda, et soetusluba prab ka olema olemas relvaga välismaalt tulekuks, kui tekib tahtmine sealt osta. Seda, kui mõne korra läbi kukud, pole ka miskit hullu, saadki teada niiöelda kaudse formaadi ja lihtsam õppida

[Sirkahjulik]

hädakaitse ka kindlasti selgeks, sellest on 100% üks eksami küsimustes sees, nagu ka meditsiinist, isegi käisin 3 korda eksamil, vähemalt sai asja lõpuks selgeks
Kasutasin ka selle lehe andmeid ja oli abiks küll.
https://relvahobi.wordpress.com/relvaek ... kusimused/

[Walter]

28. Laskemoona hoiukogused füüsilisele isikule.
5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahirelva kohta;
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahirelva kohta;
Kuid millised on laskemoona kogused sile või vintraudse relva puhul, mis ei ole soetatud jahirelvaks , vaid turvalisuse tagamise eesmärgil?
Ette tänades

Sellele küsimusele ütles koolitusel instruktor et osta palju raha on, kasvõi miljon padrunit e. seaduseauk. Aga eks ta praktikas piirdub vast ikka 300 -ga.
Vajan relva-seeria raamatud soovitati üldse ära unustada kuna seal vananenud seadus sees. Eks ta õige ole kuna eksamil osadel vendadel oli see raamat eelnevalt käes (eks ka siis õpiti sellest) ja läbi nad kukkusid kõik.

[Preester]

Relvaseaduses §46 lg5:

(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit;
2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;
3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahirelva kohta;
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahirelva kohta;
5) kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta;
6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
7) kuni 1000 sütikut.

Konkreetselt kirjas, palju laskemoona võib füüsiline isik hoida oma hoiukohas. Jahipidamiseks ja enese ning vara kaitseks kehtivad punktid 1, 2, 3, 4, 6, 7. Kui relvad on registreeritud ka spordirelvadena, siis iga toru kohta 1000 padrunit. Mitte midagi keerulist ei ole.
Relva sportrelvaks regamine ei ole aga nii, et ütled politseis, et tahad registreerida sportrelvaks ja kohe saadki. Peab kuuluma kuhugi laskespordi klubisse ja miskit veel. Laskespordi inimesed oskavad paremini seletada.

Eks seda kahtlust võib tekitada (ja tekitabki) vintraudse ja sileraudse relva nimetamine relvaseaduse konkreetses §-s jahirelvana. Ju siis algses relvaseaduse loomes nähti vint- ja sileraudset ainult jahirelvadena ning püstolit ja revolvrit enese ja varakaitse relvadena. Paralleelset saab aga kõiki korraga nii jahirelvadeks kui ka enese ja varakaitseks registreerida. Jahirelvade puhul on aga kindel nõue, et relv peab olema kaitseriivistatav. Clock'i näiteks jahirelvana registreerida ei saa kaitseriivi puudumise tõttu.

[Raivok]

to Walter
Tänud arvamuse eest ja mitte, et see "osta paljuks raha jätkub" mulle väga meeldiks . Võib ju sellisel juhul ka nn.5kolonni liige soetada "turvalisuse tagamisek piiramatult 7,62x39 või 51 laskemoona, peaasi et eksami küsimused vastatud , riiglõivud tasutud ja laskekatse läbitud.
Seaduseandja peaks suutma teatud punktid ühemõtteliselt ja selgelt sõnastada, selle eest meie "maksumaksjatena " ju neile palka maksamegi.
P.S. Arvan , et täna peaksime eesmärgiks seadma Sveitsi taseme saavutamise.«Relvitu armee on nõrk armee

[Raivok]

to Preester
Paraku peame me seadust täitma , mitte tõlgendama. Täna tundub Walteri poolt välja käidud mõte , et tegemist on seaduse auguga üsna usutav ja samas ka muret tekitav. Võime küll eeldada, et seadusandaja on vint või sileraudnśet jahirelva nimetades silmas pidanud ka relva turvalisuse tagamiseks , kuid niikaua kui seda konkreetselt kirjas ei ole jääb alati võimalus väärtõlgedusteks.
Ei saa õelda et CLOCKil riiv puudub, see vaid päästilule väljatoodud nagu ka uuematel Waltheritel(PPS) ja STEYRidel, aeg oleks ajaga kaasas käia. Kõik me teame, et päästikut vajutab ikkagi inimene ja ei ole vahet palju seal kaitseriive on.

[Preester]

Aga proovi siis näiteks Clock jahirelvana arvele võtta. Kaks kolleegi mul omavad Clocke ja arvel on nad neil ainult enese ja vara kaitseks. Kuna Clockil selget ja lihtsat kaitseriivi ei ole nagu seda on üldjuhul püstolitel, siis jahirelva kategporiasse ta ei klassifitseeru.
Seaduste tõlgendajad ei olegi meie, tavainimesed, mitte. Selleks on juristid. Praktikas võetakse sellisel juhul tavaliselt lähim mõiste samast või teisest seadusest, kus on sarnane olukord selgemalt välja toodud ning millega saab paralleele tõmmata. Antud juhul seda kindlasti ei hakata tegema sõjarelvade punktide järgi näiteks. Vast saab aru, kuhu ma sihin... Perfektseid seadusi ei ole minu arusaamise järgi veel kuskil kirjutatud. Muidu oleksid juristid ja advokaadid töötud

[aivar00]

tsiteerin:
Sellele küsimusele ütles koolitusel instruktor et osta palju raha on, kasvõi miljon padrunit e. seaduseauk. Aga eks ta praktikas piirdub vast ikka 300 -ga.

Täpselt nii ta on padrunite ostmise kandi pealt - osta nii palju kui raha on
Samas kaupmees ei tea kui palju sul kodus moona on ning sellest tulenevalt kaupmees sulle kui füüsilisest isikust relvaloa omajale üle 300 padruni korraga ei müü. Samas sa võid käia ka nii poes, et täna 300 homme jälle 300 jne. Asjaolu, et sul on kodus rohkem kui 300 padrunit 1 relva kohta on selgelt relvaseaduse § 46-s välja toodud - Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:...
Kui oled endale koju moona üle lubatud koguste kokku krabanud, konstaabel tuleb sind ootamatult kontrollima on kindel, et saad karistada .

Mis tähtsust on sellel kas sinu relv on arvel jahirelva või enese ja vara kaitseks.
Kui sa oleksid juriidiline isik ehk miski OÜ või AS, siis teine jutt. Või oled laskespordiga tegeleja ning sul on relv arvel ka sportrelvana, siis kogused juba teised.
Seega on seadus väga täpselt asjad paika pannud.

[baddmann]

Aga proovi siis näiteks Clock jahirelvana arvele võtta. Kaks kolleegi mul omavad Clocke ja arvel on nad neil ainult enese ja vara kaitseks. Kuna Clockil selget ja lihtsat kaitseriivi ei ole nagu seda on üldjuhul püstolitel, siis jahirelva kategporiasse ta ei klassifitseeru.
...

Kui Riigikogu nüüd viitsib, siis võib juhtuda nii, et varsti on vastu võetud Relvaseaduse jm muutmise seadus (vt link eelnõu materjalidele):

http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=ee ... 841aafa40&

Sellega sõnastatakse kergesti lülitatava kaitseriivi nõue ümber ning jääb kehtima ainult "pikkadele" jahitulirelvadele, mitte aga enam revolvrile ja püstolile. Põhjendus see, et kuna käsitulirelvi kasutatakse jahitulirelvana ainult püütud uluki surmamisel, siis ei pea nendega pikka päeva kütiliinis laskevalmis olekus seisma ja seetõttu ei ole kaitseriivi olemasolu ohutuse jaoks vajalik. Kui kõrvutada nõudega mitte kanda püstolit "padrun rauas" olekus, siis tundub mõistliku sõnastusega muudatus ja põhjendus.

Keda huvitab, siis sama eelnõuga muudetakse relvaseaduses veel paljusid kohti. Üks huvipakkuvamaid on võimalus relva hoiukoht registreerida mujale, kui ainult oma elukohta, kui see muud koht on politseiasutusega kooskõlastatud. Selle vajaduse kohta on samuti eelnõus pikk põhjendus toodud.

BM

[sooviku]

Sellega sõnastatakse kergesti lülitatava kaitseriivi nõue ümber ning jääb kehtima ainult "pikkadele" jahitulirelvadele, mitte aga enam revolvrile ja püstolile.

Mõistlik .Nüüd ma saan siis oma Taurust hakata jälle jahirelvaks ümber registreerima.Korra ta seda juba oli .

[Andrus Michelis]

Aga miks see üldse peaks olema jahirelv? Milleks jahirelvaks regamine hea on?

[sooviku]

Eks ikka selleks,et mittejahirelvaga kährikut või kobrast kustutada ei tohi.