SVT-40

[Henz]

Mida arvata sellisest relvast jahil? Kas on kellelgi kogemusi?

Kes ei tea siis tegemist on IIms ajal välja töötatud nö vene vindi (Mossin-Nagant) poolautomaatse edasiarendusega (Samozaryadnaya Vintovka Tokareva - Tokarev Self-loading rifle)
Kaliiber: 7.62x54 mm R
Pikkus: 1226 mm
Raua pikkus: 625 mm
Kaal: 3.85 kg
Magasin: 10 padrunit, eemaldatav

[Preester]

Jahirelvana peaks ta olema KO-40. Kirjeldus Tuula relvatehase kodulehel
http://www.tulatoz.ru/production/detail ... CTION_ID=2
Peale vaadates ja tööpõhimõtte järgi tundub SKS-45 suure vennana.

[Motorist]

MNjahh ... 10 "magazine" on kindlasti jahis keelatud
minu arust padruni löögijõud suts vähevõitu põdrale või suurele seale
samas kui küllalt lähedale pääsed võtab maha küll

[baddmann]

MNjahh ... 10 "magazine" on kindlasti jahis keelatud
minu arust padruni löögijõud suts vähevõitu põdrale või suurele seale
samas kui küllalt lähedale pääsed võtab maha küll

7.62x54 mm R vähevõitu ?

BM

[Henz]

Kümnene salv pole mingi probleem. Puuklots sisse, et ainult 3 padrunit mahuks ja mure murtud.
7,62x54R jääb nõrgaks? Valdav enamus vindimehi käib 308Win ehk 7,62x51-ga metsas ja elupäevad siledagagi kõik loomad maha lastud niiet see pole küll jutt ega asi. Muidugi kui lasta ei oska on iseasi aga padrunit selles süüdistada ka ei tasu

[Henz]

Aga kas kellelgi reaalset kogemust ka antud relvaga on? Just kuidas see gaasimehanism kriitilisel hetkel töötab vöi ei tööta ja kuidas ümberlaadimine sujub jne?

[Preester]

Reaalne ja praktiline kogemus antud marki relvaga puudub, kuid gaasimehhanism on tal põhimõtteliselt identne kuulsa AK-47'ga. Püssirohugaasidel ümberlaadivad vene vintraudsed relvad on põhimõtteliselt kõik AK-47 ideel töötavad. Praktikas olen küll lasknud AK-47, AKM-47, AK-74, AKS-74U, SKS-45. Kõik sama tööpõhimõttega. AK-74'le sai isegi lukukotta peoga kuiva liiva sisse valatud ja siis vägisi kuul rauda lükatud. Peale pauku oli lukukoda valdavalt liivast tühi, osa liiva oli lukukoja tagumises osas. Seda sai jah tehtud! Himu oli teada, kas "Kalašhnikov" on ikka nii lollikindel.
Võrreldes sama tööpõhimõttega töötava GALIL AR (SAR, ARM)-iga on vene relv palju töökindlam seda just oma suurematele lõtkudele lukuojas liikuva luku soontele jne jne. Galil ja paljud lääne relvad on ehitatud palju täpsemalt ja selliseid lõtkusid lääne toodangul ei ole. Samas on aga Galili puhul juhtunud seda, et kui relv oli talvel liiast õlitatud, siis tänu külma ilma puhul õli paksenemisele oli ka piisavalt juhtumeid, kus Galil automaat tõrkes oli.
Julgen väita, et kui satub kätte korralik isend KO-40'st, siis gaasimehhanismi töös ma nii väga ei kahtleks ega pelgaks, et relv ei töötaks. Pigem tunneks muret muu üldise kulumise suhtes jne.
Rääkisin nüüd pika loo maha aga kokkuvõtteks NSVL ajastu vene relvad olid siiski lollikindlad ja tavaliselt normaalse moona puhul läks päästikule vajutades pauk ikka lahti ja laadis ka ümber.

[honkomees]

Reaalne ja praktiline kogemus antud marki relvaga puudub, kuid gaasimehhanism on tal põhimõtteliselt identne kuulsa AK-47'ga. Püssirohugaasidel ümberlaadivad vene vintraudsed relvad on põhimõtteliselt kõik AK-47 ideel töötavad. ...
Julgen väita, et kui satub kätte korralik isend KO-40'st, siis gaasimehhanismi töös ma nii väga ei kahtleks ega pelgaks, et relv ei töötaks. ....

No ka ise seda kuulsat "Svetkat" mitte katsununa, aga palju lugenud inimesena julgen väita vastupidist. St Svetka ei jäänud NL relvastusse just oma kapriissema (loe korralikku hooldust ja sedasamust liivapuudust vajava) automaatika tõttu. Samas olla see relv leidnud andunud pooldajaid vastaspoolel, nii sakslased kui soomlased olevat armastanud neid trofee-svt-sid kasutada.

Vene foorumites ei peeta seda ka jahirelvana eriti sobivaks, mõõtude ja kaalu tõttu põhiliselt, samuti olla eri eksemplaridel igaühel veel oma kiiksud.

Siin paar teemat Svetka kasutajate arvamustega
http://guns.allzip.org/topic/164/284547.html
http://piterhunt.ru/scripts/forum/showt ... hp?t=61474

OT: ka kalašši ja sks automaatikat identseks nimetada on ikka liig mis liig, siis on kõik gaasiga ümberlaetavad (pool)automaadid identsed. Lisaks on AK ikka ca 10 aastat hilisem "idee" kui Svetka.

[tony]

90-ndate alguses omasin sellist relva. Oli teine Soomes vähe kohandatud ja välimust disainitud. Mina mäletan, et töötas teine küll aga kui hakkasid moodsamad relvad peale tulema, siis sai teine välja vahetatud.

[maeorg]

Kui vene keel päris võõras pole, siis võib ka selle ära vaadata.
https://www.youtube.com/watch?v=j_P8DqvfuFY

[Ten]

Kirjutatakse,et 1.oktoobril 1942 lõpetati SVT 1940 tootmine,kuna tule hajuvus oli suur ja viga ei saanud kõrvaldada ilma suuremaid konstruktsiooni muutusi tegemata.Mosini vindile pidi märgatavalt alla jääma nii täpsuse,kui hajuvuse poolest.Veel olen lugenud probleemidest talvel suurema külmaga.
Infot selle relva kohta on tegelikult palju.
https://www.youtube.com/watch?v=j_P8DqvfuFY
Jõuti juba ette.

[honkomees]

Kirjutatakse,et 1.oktoobril 1942 lõpetati SVT 1940 tootmine,....

olen lugenud, et tootmine lõppes x.jaanuaril 1945, kuupäeva enam ei mäleta

[TiitR]

Kümnene salv pole mingi probleem. Puuklots sisse, et ainult 3 padrunit mahuks ja mure murtud.

Salve ikka vaid 2 padrunit, mitte rohkem

[Ten]

Kirjutatakse,et 1.oktoobril 1942 lõpetati SVT 1940 tootmine,....

olen lugenud, et tootmine lõppes x.jaanuaril 1945, kuupäeva enam ei mäleta

Andmed võtsin Strelkovoje oruzije vtšera. Minsk 2003.
Aga eks nende asjade kohta võibki vist ernevaid andmeid leida.

[Henz]

Videod ja teemad juba läbi vaadatud, venekeelt õppinud pole aga mõne söna saab ikka aru.
Tootmise lõpetamisega 1942 aastal ei saa nõustuda kuna olen 44a relva näinud ja vist Kuldses börsiski üks 43 ja 44a relv pakuda.
Salve töesti kuni 2 padrunit poolautomaadil, juhtus näpukas