Ärge nüüd omavahel kaklema mnige. Koeratutkad jagunevad signaali lähetamises kahte gruppi. Üks kasutab olemasolevat GSM võrku, teine "lihtsat" raadiossatjat. "Lihtne" tähendab, et saatja võimsus on 2W maksimaalselt. Kui üritada tõsta, siis peab iga kaelarihma sagedusele eraldi loa taotlema, kuni 2W piisab diapasoonist. Ehk saate kaugus sõltub lisaks looduslikule reljeefile, ilmastiku tingimustele ja saatja antenni kõrgusele maapinnast ja samuti vastuvõtja antenni parameetritest ja tundlikkusest. Nende "kallal" Garmin "mängib" . Aku kestvus sõltub impulssi pikkusest ia intervallist.
Huntlock( nagu ka Glonass) töötab mobiilside võrgus, kusjuures tarbib vähem energiat ja seega selle aku kestab kauem. GPS vastuvõtjad on mõlemal praktiliselt identsed.
Mis puutub IP-sse ( tolmu-ja veekindlus), siis need samuti "jagunevad" kaheks- üks on kutsa seade, teine vastuvõtja. ASTRO-l on mõlemad IP67 ja omavahel sageduslkult "seotud", ehk variante kasutada teist tüüpi pole. Huntlocki koera rihm saadab tavalise SMSi. Sõltuvalt, millega see vastu võtta, saab koordinaadid kas numbritega või "pildiga" seadmes, mis on aga "lisateenus" . Tähendab vaidlus, mida peaks juurde ostama Huntlockile ja kui kallilt, on sama , mis vaidlus autode losade osas. Ühele piisab nii nagu on, teine aina "putitab"
Ideaalne variant on kaks ühes - pidevaks jälgimises ASTRO ja samas korpuses, aga eraldi toitega, ka mobilli moodul, mis "vastab" päringule koordinaatidega. Ehk kui koer kaob Astrost, saadetakase "tavalise" NOKIA 1610-lt "päring, saadakse vastu SMS koordinaatidega. Siis vaadatakse ASTRO kaardilt, kus selised koordinaadid on ja koera asukoht ongi käes.
Toppida kõik funktsioonid nutikasse tähendab üheselt seda, et 3...4 tunni pärast on aku tühi. ASTRO-l kestab 3...4 jahti ja vähemasti minul on taskus 2 tagavara AA patakat alati.
Nii et parim on see, mis lihtsam ja ei vaja lisakulusid. Ehk siis kui kutsa kaugemale, kui 2 km jahimehest ei käi, ASTROle konkurentsi hetkel pole.
Minu ASTRO 220 on vastu pidanud juba 7 hooaega

ja uut soetada ei plaani!