.308 & 30-06

[jahipyss]

[Motorist]

naljakas neh, et Sakol Hammerhead ja Supper hammerhead on 308 laetud juba algselt ca 600J madalamaks, kui 30-06...ju siis on selleks Sakol mingi põhjus. Samas on Lapu megal 12gr 308 ja 30-06 vahe vaid 300J. Ei tea miks Sako 308 alahindab

[honkomees]

naljakas neh, et Sakol Hammerhead ja Supper hammerhead on 308 laetud juba algselt ca 600J madalamaks, kui 30-06...ju siis on selleks Sakol mingi põhjus. ...

no see sako SHH annab niigi subjektiivselt igavese litaka teiste .308 padrunitega võrreldes

[kirp]

Sako kasutab 308 padrunis pea erandina N140 rohtu. See on raskematele kuulidele liiga kiire. Lapual selle asemel N150. Mina põhjust ei tea, siiski tundub,et mitmed firmad pyyavad erineva kaaluga kuulid tehase retseptiga 100m pealt enam-vähem samasse tabamiskohta "reguleerida". Ju siis kasutusel olevad parameetrid seda võimaldasid. Kiiremat rohtu kulub ka veidi vähem. Kodulaadijale tundub vahe mõttetult väike aga tehastekoguste pealt tuleb kõva kokkuhoid.

[puuk]

See stabiilsuse ja helikiiruse jutt on sama jama nagu kunagi püüdis üks tark mulle seletada; püssil peale päästiku päästmist käib pauk sellepärast, et kuul saavutab helikiiruse!!!
Ma olen nüüd aastaid püüdnud olla selle härra lähedal kui jahipäeva alguses hakkab ta pärleid laotama laiemale seltskonnale ja imetlen tema teooriaid.

[Välek]

See stabiilsuse ja helikiiruse jutt on sama jama nagu kunagi püüdis üks tark mulle seletada; püssil peale päästiku päästmist käib pauk sellepärast, et kuul saavutab helikiiruse!!!
Ma olen nüüd aastaid püüdnud olla selle härra lähedal kui jahipäeva alguses hakkab ta pärleid laotama laiemale seltskonnale ja imetlen tema teooriaid.

Ma küll selle hära teisi teooriaid ei tea, aga esialgse info kohaselt tasuks tema teooriaid kõrva taha panna. Sumps ei võta üle helikiiruse moonal pauku ära.

[draiwer]

See stabiilsuse ja helikiiruse jutt on sama jama nagu kunagi püüdis üks tark mulle seletada; püssil peale päästiku päästmist käib pauk sellepärast, et kuul saavutab helikiiruse!!!
Ma olen nüüd aastaid püüdnud olla selle härra lähedal kui jahipäeva alguses hakkab ta pärleid laotama laiemale seltskonnale ja imetlen tema teooriaid.

Ära siis tühja pauguta kui juba sõna võtsid ja lükka see väide faktidega ümber.Lisaks kontrollküsimus.....miks käib summutajaga laskmisel siiski vali pauk?



Välek juba jõudis enne postitada

[puuk]

Ega hääl ei tule kuuli ülehelikiiruse saavutamisest vaid gaaside väljumisel rauast tekkinud lööklainel. Summutaja eesmärk on neid gaase koguda, pidurdada et ei väljuks nii suure kiirusega ja lööklaine ning heli on väiksem.

[aberukk]

Ega hääl ei tule kuuli ülehelikiiruse saavutamisest vaid gaaside väljumisel rauast tekkinud lööklainel. Summutaja eesmärk on neid gaase koguda, pidurdada et ei väljuks nii suure kiirusega ja lööklaine ning heli on väiksem.

Jutt muidugi enamjaolt õige, kuid gaasidele vajaliku kiiruse saavutamiseks oleks nagu veel midagi vaja ...

[Välek]

Puuk, järgmine kord saad oma kamraadile vahelduseks ka ise tarkust toppida- õhupall teeb purunemisel litaka, kuna kummi kokkutõmbumise kiirus ületab helikiiruse. Võibolla oled kuulnud, et hävitajad taevas pauguvad, hetkel, mil kiirus ületab helikiiruse. Sügaval nõuka ajal oli seda sageli kuulda.

[Tiit Karp]

Läheb küll teemast välja, aga teema läks väga huvitavaks. Õhupall lõhkedes tõmmab kokku ja sealt tuleb pauk. Kas reaktiivlennuk ületades helikiiruse teeb paugu samuti kokkutõmbumise tagajärjel? Seepärast tahaks jatkata. Moderaatorid võivad vajadusel ära poolitada.
Mis juhtub kui lasta kuul rauast välja, üle helikiiruse, mitte gaasidega, vaid vedru abil?
Ja teiseks- mis juhtub kui lasta paukpadrunitega ja summutiga?

[Välek]

Tiit, õhupalli teemat loe siit, leiad ka mujalt, aga vist mitte eesti keeles. Teistes küsimustes pole mõtet teemat edasi arendada, kuna neist siin foorumis küll juttu olnud. http://www.newscientist.com/article/mg1 ... rrier.html Pean eelmise postituse kohta kerge paranduse tegema- nimelt õhupalli lõhkemisel liigub tekkiv "pragu" helist kiiremini. Noh, kumm ka seetõttu.

[Andrus Michelis]

Minule on mulje jäänud, et see nö "pauk" mida me püssi lastes kuuleme, koosneb kahest komponendist, püssirohu gaaside põlemisel ja vabanemisel tekkiv heli ja kuuli helikiiruse ületamise hääl. Esimese osa annab enam-vähem kinni püüda ja hajutada sumbutiga, teist kinni püüda eriti ei saa. Küll aga saab seda mitte tekitada, kui hoida kuuli kiirus alla helikiiruse.

[Välek]

Huvitav, kas gaaside liikumine ülehelikiirusel teeb ka lätaka

[Preester]

Maakeeli "pauk", ehk siis plahvatus või siis plahvatuspõlemine on erinevalt tõlgendatav, olenevalt selle tekkest. Oma sõnadega on seda mul endal suht keeruline selgitada. Ise saan sellest veel aru, kuna olen varemalt asjakohaseid tunde andnud kaitseväes aga oma sõnadega varrukat raputades ei seleta praegu päris ära. Tuhnisin natuke netis ja leidsin nii öelda paugu seletused relva ja helibarjääri ületamise puhul.
Püssi/relva laskmisel tekkiv pauk ehk plahvatus peaks olema seletatav järgmise lausega - "Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine". http://et.wikipedia.org/wiki/Plahvatus , http://et.wikipedia.org/wiki/Plahvatusp%C3%B5lemine .
Helibarjääri ületamisel tekkiva paugu seletamine on siin http://phys.karjane.eu/index.php?option ... Itemid=500
Eks neid allikaid paukude seletamiseks on netis küll ja veel. Kindlasti on ka siinsetele asjadele teisi seletusi netis .