sõiduk

[Reinz]

Ei ole kama päris Nu jää libedal suht koht, aga veerev lahtine kruus seal on kohe tuntav vahe kurvides.

[jyri]

Ei ole kama päris Nu jää libedal suht koht, aga veerev lahtine kruus seal on kohe tuntav vahe kurvides.

Täida LS-i nõudeid ja vali tee-ja auto oludele vastav kiirus, siis ei juhtu midagi!
Diskol saad küll täiskiirusel vahekasti lukustada ja tagasi, aga seeeest Mitsul ( ja paljudel teistel) saad sõita ainult tagaveoga .

[Reinz]

Selles see the ba ongi, et tagaveolisega sōidadki, nagu tagaveolisega, aga Discol ja LC kui on vahekast lukustamata, siis käitub lödimalt. Kas lukus ja oskad auto käitumist ette hinnata ja ongi kõik hästi. Lahtise diffriga ei saa aru, et kuidas täpselt käitub. Isegi suure fraktsioo iga hööveldqtud kruusateel, sirgel lōigul ujub.

[Pauli]

Lahtise keskdifriga auto käitub tavaoludes (sh rahuliku sõidustiili juures) esiveolisena, ehk on alajuhitav. Esiveolisus seejuures ei välista järsku ülejuhitavuse teket: alajuhitav auto hakkab kurvist otse minema, mille kompenseerimiseks keeratakse rooli rohkem. Seejärel esiotsa pidamine taastub ja auto pöörab kurvi. Halbade asjaolude kokkulangemisel aga on see pidamise taastumine ja kurvi pööramine väga äkiline ning tekib ülejuhitavus ehk auto viskab hoopis külje ette. Lahtiste difritega nelikveoline teeb siinkohal veel ühe halva üllatuse: kuna külglibisemises autol tagarataste pidamine väheneb, siis sööstab kogu veojõud tagaratastele, ehk esiveoline auto muutub hetkega tagaveoliseks ja ülejuhitavus süveneb veelgi. Rooli tuleb vastu keerata igal juhul, aga edasi läheb asi keeruliseks: esiveolist saab külglibisemisest kiiremini välja tuua gaasi lisamisega (auto nö veetakse otseks), gaasi täielik vabastamine võib libisemist hoopis süvendada (esiots pidurdub), tagaveolisel on asi täpselt vastupidi. Kuidas tuua külglibisemisest välja autot, mis 3x sekundis mõtleb ringi, kas olla esi või tagaveoline?

Vanadel Audidel (pika teljevahega ja stabiilsed masinad ju), olid nii kesk-, kui tagadifrid käsitsi lukustatavad, et auto käitumine paremini ennustatav oleks. Tänapäeval teeb juhi eest selle nupuvajutuse (või kangi tõmbamise) töö ära elektroonika.

[Reinz]

Vot just seda ma mõtlesin. Ma ei oska paraku sõnu niiii ilusasti ritta sättida! Tânud abi eest!

[aivar00]

Tsiteerin:
Kuidas tuua külglibisemisest välja autot, mis 3x sekundis mõtleb ringi, kas olla esi või tagaveoline?

Teades Pauli "harrastust" olen kindel, et talle ei valmista see probleemi . Igapäevasele tavaliiklejale aga küll
Minule on seda taotud pähe üle 10 aasta - suvalise veoskeemiga masinal ala- või ülejuhitavuse tekkimisel siduripedaal alla (automaadi puhul vabastad gaasipedaali). Sellisel juhul on kõigil 4 rattal nn. vaba veeremine ning autojuhi mureks jääb masina sirgeks roolimine. Ülejäänud võtted - tagumik ees rooli vastu keeramine ja gaasi andmine näiteks tagaveolise puhul - kõik sarnased harjutused minu arvamise järgi jäägu kinnisele rajale. Maanteel "rallit" ei sõideta .
"Kõvad" spetsialistid kindlasti hakkavad vastu vaidlema - see nende asi. Enne vastu vaidlemist soovitan läbida mõne "kiire sõidu" kursuse (teooria + praktika kus kursuse alguses saad läbida raja "iseenese tarkuse abil" ning kursuse lõpus "õpitut kasutades) ja seejärel võrrelda aegu .

[Reinz]

Üldjuhul ikka peale tallata, aga seda, et palju niiöelda rooli vastu keerata, selleks pead ikka oma liikurit ja tema eripärasid hästi tundma ja oskama hinnata ka teeolusid. et kuidas pidamine on jne. Kas tee on sirge, või tuleb kurv jne. Peale peab ka muidugi mõistusega andma, kui põhja lajatada, siis ei pruugi sellest jällegi üle olla. Igatahes pole muud, kui kõiksemees talvel rajale harjutama, tunnetama

[aivar00]

tsiteerin:
Üldjuhul ikka peale tallata,

Peale tallata tuleb ikka rallit sõites

[Reinz]

Lahtise killuga kurvilisel teel pole küll kuskilt otsast järgi anda

[Pauli]

Aivaril tuline õigus.
Sestap minu soovitus, kui autol pole kastitäit elektroonilisi abimehi, lükata keskdiffer lukku ja sõita rahulikult. Libeda peal siis. Ja kui kui masin ikkagi "nalja" tegema hakkab, talitada selle sõidukoolitajate õpetuse järgi, mida Aivar mainis. Lahtise difriga võivad asjad nii kähku ebameeldiva pöörde võtta, et kõik abinõud jäävad lootusetult hiljaks.
Saab ka teisiti, aga siis peab ennast ja oma masinat väga hästi tundma.
Mina reeglina metsaautoga väga tallata ei viitsi: pinguta kuidas tahad, aeglased on "veokad" ikkagi ja lõbus see ponnestamine ka ei ole. Kiire sõidu ja lõbutsemise jaoks on teised masinad.