kuidas teil asi korraldatud?
Vari kirjutas: Võrdluseks harrastuskalastajad nimetavad samalaadset tegevust veekogus koha sisse söötmiseks. Pole mina kuulnud, et mõni neist seda lisasöötmiseks nimetab. Tundub, et nende suhtumine on ausam.
(':D')
Seda nimetataksegi koha sissesöötmiseks sest kalad saavad oma sööda suurem osa vees elutsevatest elusorganismidest, kui just kalakasvatusega tegu pole, siga seevastu toitub kulmal talvel suuresti ainult lisasöödast(vaadake maosisu) kala pole siga!
Ja muide olen kuulnud et Võrtsjärve kalurid maksavad tuhandeid, et kalakasvatajad sinna angerjaid asustaksid. Nii et ...
Et siga jahimaal püsiks ja jahti pidada saaks,tuleb lisasöötmist paratamatuks tingimuseks pidada.Küsimus saab olla vaid selles,millises mahus seda teha.Tahate sigadest lahti saada,ärge söötke,vaid pidage seajahti laikadega.Meil see ammu järelproovitud.Uskumatult tõhus relv võitluses sigade vastu!Kolm aastat sai tõsist vaeva näha enne kui sead uuesti püsima jäid.
Alati on rohkem kui 2 võimalust!
22LR kirjutas:Et siga jahimaal püsiks ja jahti pidada saaks,tuleb lisasöötmist paratamatuks tingimuseks pidada...Tahate sigadest lahti saada, ärge söötke,vaid pidage seajahti laikadega...
Ega ikka söötmine teda ka paigal hoia. Meil võib küll karjade marsruuti läbi kolme jahtkonna jälgida erinevatel söödakohtadel. Nt kui ma täna oma juures olen öiste einestajate tegutsemisjälgi näinud, siis homme või ülehomme on nad järgmise platsi peal ja siis tean veel järgmist ja siis lähevad jälle naabrite maa peale ja nii käivadki paari-kolmenädalaste vahedega maa äärealadel. Sealjuures ka lähemate naabrite maalt käivad nad ainult läbi meie maale ja ringiga tagasi. Samas meie sisemaa söödapõldude ja lisasöödaplatside peale ei tule tihedamini kui paar korda aastas, oleme proovinud neid ikka meelitada siia ja sinna.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Ma ei saa aru, et mida siin vaielda. Kui tahta pidada matsseajahti siis tuleb tegeleda lisatoitmisega ja punkt. Kelle krd`i asi see on kuhu ma oma ressursi matan (kas viin raha supermarketisse ja ostan sealt sodi või vilja näol metsa). Jah, mulle meeldib kui minu jahimaal on igasugust looma palju ja ma olen hingelt jahimees. Kui lugeda nüüd BM`i ja Varju juttu siis oleks see nagu suurim patt, aga pole mina kiidelnud, et olen lasnud üheraudse lahtimurtavaga 3 siga ajust. Minu kõrvatagused on veel nii märjad, et pole üldse olnud õnne siga lasta (õigemini on, aga kahtlesin kahel korral ja jätsin laskmata), aga lisatoitu viin metsa sellegipoolest. Nagu iga asjaga nii ka lisatoitmisega, et sellega ei tohi liiale minna. Ma olen ikkagi aru saanud, et jahimees metsas tegeleb uluki arvukuse reguleerimisega ja seda siis ka läbi lisatoitmise. Parandage mind kui olen millestki valesti aru saanud.
Päikest ja minge nuusutage parem väljas kevadet
PS. Kui rääkida nüüd üdini looduslikust eluviisist siis ega need "siinsed filosoofid" ei käi ju jahis raudhobustega?
Päikest ja minge nuusutage parem väljas kevadet

PS. Kui rääkida nüüd üdini looduslikust eluviisist siis ega need "siinsed filosoofid" ei käi ju jahis raudhobustega?

Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Vari kirjutas:Tundub, et enamus nii ei arva, aga minu arvates on see ikka üks suur tobedus neid sigu seal metsas nuumata. Tehke nendele siis juba aed ümber.Siis pole karta, et nad viimati naaberjahimaale lähevad, kuna seal viimati parem ninaesine juhtub olema. ,,Küttimise " osas ei muutu ju suurt midagi, sead on nii kui nii poolenisti kodustatud ja teavad juba oma toitjaid nii nägu kui lõhna järgi. Mõelge kui hea on teha valiklaskmist. Tegelikult see laskmine ongi juba liiast, püüame nad sealt siis juba suure kastlõksuga kinni ja saadame lihakombinaati töötlemisele. Nagu näete tuleb üks jama välja, aga selle jama poole oleme teel. Nii raske on normaalsele inimesele seletada miks me seda ikkagi teeme. Miks on vaja ikkagi seda emakest loodust rohkem ja rohkem tasakaalust välja lüüa?Me takistame hukkumast nõrku isendeid ja nii muutub iga järgnev põlvkond veidi nõrgemaks. Kui loodusliku toidubaasi kõigile ei jätku ,siis järelikult ei peaks neid sigu nii palju ka olema. See et meile meeldib sea jahti pidada ei ole mingi argument.
Minu seasööda kõrval elav mutt on helistanud juba kaponi välja kuidas ma iga nädal(vahel kakski) sea lasen. Söödab, tähendab laseb sigu või vähemalt põtru

Miks me saadame aafrikasse riideid, toitu ja vett. Emakeloodus saaks ka nendega kiirelt


Pole ei mina ega vist ka Vari öelnud, et sigade ja teiste loomade lisasöötmine oleks mingitki moodi patt. LIHTSALT: on aeg nimetada asju õigete nimedega - lisasöötmine toimub jahimeeste ja jahinduse huvides ja on silmakirjalik väita, et jahimees kuidagimoodi tegeleb lisasöötmise käigus loodusele heategude tegemisega. Seda mõtet aga pahatihti väljendatakse - näiteks kasvõi koledatele-jubedatele jahivastaste artiklitele vastulauseks kirjutatud veel rohkem logisevates jahipooldajate kommentaarides.
Ka mina tegelen lisasöötmisega, sest jahinduses on seda vaja. See, et lisasöötmisega tegelen, ei anna mulle (vähemalt enda arvates) veel õigustust endale mitte teadvustada, et justnimelt sellesamuse lisasöötmise tõttu kõrgenenud metssea arvukus võib loodusele selle erinevates avaldumisvormides mõjuda erinevalt, s.h teatud aspektides ka negatiivselt. Peale jahimeeste eksisteerib hulgaliselt mittejahimehi, kes on vähemalt sellest kammitsevast raamist priid - millegipärast nemad näevad justkui selgemini, et seale viiakse metsa sööta REEGLINA selleks, et oleks (pikemas perspektiivis), mida küttida, mitte selleks, et teha seale heategu.
Jõudu mõistmisel
BM
Ka mina tegelen lisasöötmisega, sest jahinduses on seda vaja. See, et lisasöötmisega tegelen, ei anna mulle (vähemalt enda arvates) veel õigustust endale mitte teadvustada, et justnimelt sellesamuse lisasöötmise tõttu kõrgenenud metssea arvukus võib loodusele selle erinevates avaldumisvormides mõjuda erinevalt, s.h teatud aspektides ka negatiivselt. Peale jahimeeste eksisteerib hulgaliselt mittejahimehi, kes on vähemalt sellest kammitsevast raamist priid - millegipärast nemad näevad justkui selgemini, et seale viiakse metsa sööta REEGLINA selleks, et oleks (pikemas perspektiivis), mida küttida, mitte selleks, et teha seale heategu.
Jõudu mõistmisel
BM
hendrik kirjutas:galil kirjutas:salakütte kahjuks on ka möni kuid need sindrinahad olid on ja jäävad,nende vastu ei saa
Kuidas nii, et salaküti vastu ei saa, eriti kui on teada, et neid on "mõni". Ma usun, et kui pisut teemasse süveneda, siis saab ka nendest jagu. Ühel või teisel moel. Siinkohal pean silmas, et kui brakanjäär on teada ja tegemist on muidu normaalse inimesega, siis saab ju niipalju ometi mõjutada ja avitada, et mehel valik oleks, kas teeb paberid või loobub üldse. Kui rääkida ei anna, siis tuleb teha õige tegu ja aidata seadust. Ega seadus ju muud pole kui meie kõigi ühine kokkulepe, kuidas käituda. Kui keegi käituda ei oska, siis on see tema isiklik mure ja korralike inimeste kodanikukohuse töö. Ja niipalju kui mina tean, siis on jahimeeste ning kki abiga päris palju korda loodud... Selge see, et kõiki korrale ei kutsu ja kätte ei saa. Siiski on tähelepanelikel ja asjalikel jahimeestel võimalus lüüa oma jahimaadel kord majja
Kelle kokkulepe, kas selle prakanjörilt ka keegi küsimas käis? Korraloomine, kas nagu pavlikmarozov või mitu hõbeseeklit selleeest nüüd siis saigi...

baddmann kirjutas:kakuke kirjutas:..... aga pole mina kiidelnud, et olen lasnud üheraudse lahtimurtavaga 3 siga ajust....
222 rem-iga ei saakski sellest avalikult rääkida, või kuidas![]()
Päikest![]()
BM
Kui vaadata konteksti siis pidasin silmas jahtimist ja sellest pajatamist siin kui üleüldse. Kui nüüd minust rääkida siis olen neid elukaid ikka oma 28 ja 12 kal siledaga jahtinud.
Ega siis elus ei saagi nii olla, et tegeldaks vaid nende loomadega mis ühele sihtgrupile meelepärased. Metsaomanikud tahavad võibolla, et tegeletaks ainult kobraste ja põtradega. Põllupidajad eelistavad sigadega tegelemist jne. Elu on täis kompromisse. Muidugi on konks selles sees, et kui söödad siis on neid ka rohkem, aga kui on looma rohkem siis ka kütitakse rohkem. Siga teeb ikkagi ennekõike seal kurja kus tema arvukus on liialt kõrge. Sõõtmiskohtadega on ka see lugu, et kui see rajada kohe taluniku kartulipõllu äärde siis on selge, et tulevad ka probleemid. Soolakute ja söötmiskohtadega üritatakse loomi ka paiksetena hoida/neid suunata, et viimased ei käiks kurja tegemas. Kui käivad siis lastakse ka põllust. Probleemid on ikka siis üleval kui arvus on liialt kõrge, st ületab optimaalse. Neid piire pole paika pannud aga jahimees (öelnud, et milline on optimaalne arvukus).
BM jaga välja lahendus probleemile, las talunik läheb keskkonnateenistuse (riigi) vastu kohtusse?

Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
- Postitusi: 174
- Liitunud: E Dets 15, 2003 11:19 am