Sigade Aafrika katk Eestis

[Indrek_I]

Saan ma õigesti aru, et Tartusse saab proovi anda 24/7 ja maakondlikes VTA-des ka pühapäeviti? Kas nad toimetavad pühapäeval selle ise Tartusse ka, minu teada kasutavad nad miskit kullerteenust (ELS), mis pühapeviti vist ei liigu?

[taavik]

Ei saa õigesti aru.

Väljavõte kodulehelt:

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (Tartus) http://www.vetlab.ee/?a=page&page=kontakt_koosseis

Laboratooriumi lahtiolekuajad
E-N 8.00-16.30
R 8.00-14.00

Proovide vastuvõtt
E-N 8.00-15.30
R 8.00-13.00

Nendel aegadel saad proove viia. Proovid peaks ikka ise viima. Maakondlikud veterinaarkeskused ka vist mingi aja tagant saadavad neid edasi.

[Feen]

Koduleht on koduleht aga tegelikult on seal valves alati keegi kes proovid vastu võtab. Nädalavahetusel viidud (ja tegelikult alates u reede lõunast) proove ei uurita enne esmaspäeva.

[Indrek_I]

Kodulehtesid uuendatakse riigiasutustes küll nii nagu jumal juhatab. http://www.seakatk.ee saidilt saab kõige vanemat infot.

[TiitR]

Koduleht on koduleht aga tegelikult on seal valves alati keegi kes proovid vastu võtab. Nädalavahetusel viidud (ja tegelikult alates u reede lõunast) proove ei uurita enne esmaspäeva.

Minule öeldi, et esmaspäeva hommikul tegeletakse proovidega, mis on toodud enne kella 10 hommikul reedel ja kõik, mis peale seda, alles teisipäeval. Ehk kui viid proovi reedel hommikul kell 10:30, siis vastuse saad umbes teisipäeva pealelõunaks/õhtuks.

[Ats]

Sigade Aafrika katku konverentsi otseülakanne on nähtav Eesti Maaülikooli kodulehelt: http://video.emu.ee/

[Ats]

http://tartu.postimees.ee/3311387/peep- ... 0-isendini

Peep Männil: sigade arvukust tuleks piirata 6000 isendini

31. august 2015 13:43
Järjehoidja

Täna peetakse Tartus seakatku-teemalist konverentsi, kus otsitakse võimalusi hävitava taudi leviku peatamiseks. Üheks võtmeküsimuseks on metssigade arvukuse märkimisväärne piiramine.
Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist ja ulukiasjatundja Peep Männil märkis, et sigade arvukuse hinnangud on paljuski põhinenud jahimeeste informatsioonil. Aastal 2012 hinnati sigade arvukuseks enam kui 22 000 isendit. Ilmselt on see arv viimastel aastatel aga kasvanud ja sigade arvukus on alahinnatud.

Lisaks loendustele söögikohas teevad jahimehed ruutloendust ehk loevad kokku jälgede hulga 12 km ümbermõõduga alal. Võrreldakse jälgede hulga muutusi ja sellele vastavalt tehakse ka küttimisplaane. Kahel viimasel talvel pole aga eriti lund olnud ning ruutloenduse andmed pole täpsed. Samas sõltub sigade liikuvus eelkõige lumeoludest. Seega on lumeta talvedel raske hinnata, kui palju sead liiguvad ja kuhu.

Üksikud telemeetrilised uuringud näitavad, et üks emis võib oma tavapärase elutegevuse käigus liikuda 18-ruutkilomeetrisel alal.

Mullu kütiti Eestis ligi 24 000 siga. Seda numbrit soovitab keskkonnaagentuur tänavu tõsta 29 500ni. Eesmärk on vähendada sigade populatsiooni Eestis 6000 isendini ehk keskmiselt 1,5 isendini 1000 hektari kohta.

Kui vaadata katku levikut Eestis ja Lätis viimase kümne kuu jooksul, siis näeme, et katku levik on suurem tihedama asustustihedusega piirkondades, sõnas Männil. Eriti Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis on katk jõuliselt edasi läinud. Kus aga sigu vähem, pole katk eriti levinud.

Männil tõdes, et mõnel pool tuleks metssea arvukust vähendada võrreldes praegusega lausa kümme korda ja kahtlemata tekitab see jahimeestes meelehärmi. Paraku on see katkule vaat et ainus tõsine alternatiiv. Katk võib mõjuda veelgi laastavamalt, hävitades enam kui 90 protsenti populatsioonist.

Aladel, kust katk on juba üle liikunud, keegi metssigade arvukust hinnanud ei ole. Aastaks 2016 tekib sigade levikukaardile aga kindlasti valgeid alasid ehk piirkondi, kus metssigu enam ei ole. Teada on, et juba praegu leidub selliseid piirkondi.

[unt]

Sigade Aafrika katku konverentsi otseülakanne on nähtav Eesti Maaülikooli kodulehelt: http://video.emu.ee/

Huvitav, kas seda konverentsi saaks ka kusagilt järelvaadata? Samal aadressil on küll olemas arhiiv, kuid sealt ma praegu seda konverentsi ei leia. Oleksin tänulik kui keegi oskaks aidata.

[Beretta]

Proovid peaks ikka ise viima.

TARTUSSE!!!!! Hallo, kas Sa said aru ka mida kirjutasid?

[Üllar Tamm]

Väheke uut valgust selles segaduses http://www.postimees.ee/3311481/vireeni ... tma-ka-vta
Huvitav, kas keegi kunagi ka mingi vastutuse võtab nende jamade eest...

[aadu kadakas]

Kui eile raadiost kuulsin kl 15 uudiseid, siis nimetas Korts tõenäoliseks pudelikaelaks metssealiha ja muude küttimissaaduste realiseerimisvõimalusi, siis õhtuses AK lühiklipis ütles ta: "Kui metssealiha ega küttimissaadusi kuskile panna pole, siis see on ka üks pudelikoht selles küttimises."
Siit küsimus, et kellele selle pudeli tegema peab?

[Välek]

Mis seal arusaamatut? Kui liha ja saadusi kuskile panna pole, siis jahimehed küttimise asemel joovad. Ega liha pole raha, et kratsid palju kokku ja kui mujal enam pole hoida, siis topid kilekotti.

[sammal.habe]

käisin ja kuulasin konverentsi.
suurt targemaks ei saanud, enamik asjust on eelnevalt meediast läbi käinud.
ehk Dombrovska oli kõige asjalikum esineja, Valdmann muidugi ka.
Jaanus Kala keskkonnaaametist üritas söödakohtadele seatud piiranguid (see 10 kg nõue jne) kaitsta, ent publiku seast tulnud argumenteeritud küsimused pareeris kohe väitega et seadusloomega ta ei tegele...
Pärtel jäi lintshimata, üsnagi leebed oldi ta vastu

[Üllar Tamm]

Päevalehes siis pikemalt Dombrovskaja sõnavõttu kajastatud:

Eilsel seakatku konverentsil otsiti metssigade arvukuse vähendamiseks teaduslikke aluseid.
Aafrika seakatkuga võideldes on pilgud pööratud jahimeeste poole, kuna viiruse leviku põhjuseks peetakse metssigade suurt populatsiooni Eestis. Kolme aasta pärast loodetakse metssigade hulk viia 6000 isendini, mis peaks katku levikule piiri panema. Abiks peaks olema uus jahiseadus, mille eelnõu annaks jäägritele õiguse taas pidada ajujahti ja piiraks tugevalt lisasöötmist.

Lätis kütitakse praegu intensiivselt, kuid sealse jahimeeste ajakirja Medības peatoimetaja Linda Dombrovska hoiatas eilsel seakatkuteemalisel konverentsil Tartus, et kui jahimeeste arvamust kuulda ei võeta, võivad nad ühel hetkel püssi põõsasse visata. Dombrovska sõnul pole katku Lätis küttimise teel kontrolli alla saadud, nagu Eestis aeg-ajalt räägitakse. Viimase kuu jooksul on suudetud lasta ligi 7000 siga rohkem, kuid asustus on ikka veel väga tihe. Probleem kerkib esile just seetõttu, et jahimeestele antakse ette suured kvoodid, kuid nemad peavad riigi tellimust täitma heast tahtest. Küttima peab, aga efektiivseid meetodeid ei lubata kasutada. Sigade laskmise eest ei maksta ja taudialalt pärit loomade liha ei saa ka müüa.

Kui valitsuse otsused pole loogilised, siis saate väga suure vastuseisu osaliseks.
„Kui valitsuse otsused pole loogilised, siis saate väga suure vastuseisu osaliseks,” hoiatas Dombrovska. Näiteks on Eestis üks taudi tõkestamise meetod emasloomade suuremas mahus küttimine. „Kui te ütlete, et laske emiseid, siis see käib jahimeeste eetika vastu. Keegi ei lähe metsa ega lase seal tiinet või poegadega emist. See pole humaanne.”

Tartu ülikooli zooloogia lektor Harri Valdmann ütles, et kui lasta maha karja juhtiv emis, siis kari laguneb. See omakorda tähendab, et loomad hakkavad endale uut piirkonda otsima ja see ajab metssead veel rohkem liikvele.

Pisikud söödaplatsilt
Tegelikult üritatakse vältida just metssigade metsas liikvele ajamist. Seetõttu oli meil keelatud ka ajujaht.

Tartu ülikooli zoloogia doktorandi Ragne Oja sõnul on Eestis metssigu pidevalt lisasöötmisega nuumatud, et neid viljapõldudest eemal hoida. Sel teoorial pole teaduslikku kinnitust. Samas on söödaplatsid karjade kohtumispunktid ehk haiguse edasi andmise kohad. Ometi räägib lisasöötmise vastu see, et esimestel aastatel käivad nad seal ikka veel toitu otsimas. Kui seda ei ole, siis minnakse mujale. Toiduränne paneb taas loomad aktiivselt metsas liikuma.


Eestis on keelatud metssigade ajujaht, et vältida loomade liikvele ajamist. Metssigade keskmisest aktiivsem liikumine aitab kaasa katku levikule. Foto: Shutterstock
Katk maksab juba miljoneid
Pisut rohkem kui kuu ajaga on Eestis seakatku nakatunud 16 farmi, hukatud on üle 20 000 sea. Täpset kahju suurust pole võimalik kokku lüüa, kuid ainuüksi hukatud loomade ning neile mõeldud sööda kompentseerimiseks tuleb veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul riigil välja käia 2,2 miljonit eurot. See summa võib aga iga päev suureneda.

Looamade hukkamisele ja matmisele on ametil seni kulunud umbes 600 000 eurot, mis paisutab juba praegu otsesed taudikulud kolme miljoni euro lähedale. Riik maksab seakasvatajatele lisatoetusi 12,7 miljoni euro ulatuses.

[greenhorn]

See 10 kg nõue on tõesti arusaamatu. Kui karjal kõht tühjaks jääb, lastakse seatraavi järgmise võimaliku "peibutussööda" suunas. Seega hoopis soodustatakse sigade ringiliikumist.