Et küll küllale liiga ei tegevat, siis veel veidi külajutu tasemel targutamist.
Kõigepealt teooriast. Laikad ja põhjamaade püstkõrvad on ajalooliselt arenenud ja aretatud toimetama taigavööndi põhjapoolses osas, kus metsad on oluliselt hõredama või lausa olematu alusmetsa ja põõsarinde taimestikuga. Nende ülesandeks on olnud haukumisega peatada ründamiseks kas silmnähtavalt liiga suuri (põder, karu) või liiga kõrgel puu otsas olevaid loomi-linde (nugis, soobel, teder ...). Seaga pole neil ajalooliselt mingit pistmist olnud. Selles mõttes on Vahur Sepal õigus (kui rahulikult järgi mõelda).
... ja nüüd praktikast. Laikakutsikas tuuakse esmakordselt kütitud sea juurde. Kutsikas nuusutab arglikult võõrast elukat ja hakkab selle peale haukuma. Kasvataja, selle asemel , et teda kiita, sakutab siga karvadest ja julgustab koera sama tegema. Mõne aja pärast vaatab kasvataja heldimusega, kuidas noor koer, nelja jalaga surnud sea seljas, katkub lõrisedes seda karvadest puhtaks. Kas see kasvatab "tihedat pealekäimist" või murdmist, jäägu igaühe enda otsustada.
Ajujaht laikadega. Koer(ad) liiguvad koos lärmaka ajuga ja mingil hetkel hakkavad haukuma. Pole kindel, kas hauguvad seisvat või vahetult ees liikuvat looma. Olenemata ajumeeste edasisest tegevusest on uluk juba ammu selgeks saanud, et mitte koer ei ole hetkel tema suurim probleem. Ta püüab ära liikuda aju eest ja teda on raske peatada paljalt nina ees haukumisega. Püüdlik laika üritab looma ise "maha võtta" või jälitab teda nõrkemiseni. Olen tähele pannud, et niisugustes jahtides kogenud laikad ei huvitu põdrast (ja ka suurest üksikust seast) kui lootusetust juhtumist. Küll aga veristavad põrsaid, kuna see on ainuke viis oma ülesannet tublilt täita.
Mis võib hakata juhtuma siis, kui heal laikal lastaksegi siga seisma saada (enamasti rootukas või tihedas võsas, mis on sea loomulik valik), võime lugeda teemas
"Koerte laskmise statistika ja teave jahis".
PS. Mul tõepoolest puudub laika kasvatamise kogemus.
PPS. Tänud
puugile täpsustuste eest. Niisiis - "kasvataja" läbi tõmmata, kirjutada "omanik".
