Selline omapärane üritus tulemas.
http://www.natmuseum.ut.ee/et/content/% ... anatoomiat

Oleks huvitav kuulda lisaks kirjandusest saadud teadmistele ka noorteadlase praktilistest kogemustest metssigadega. Viimasel ajal kipub see viimane pool paraku väga puudulikuks jääma, mistõttu puhtalt väljast saadud andmete põhjal tehtud uurimus kipub kohalikke olusid hästi tundvale inimesele pahatihti narrina tunduma. Teadust võib kuidas iganes teha, kuid rakenduslike otsuste tegemiseks on vajalik teatud tasakaal teoreetiliste ja praktiliste teadmiste vahel.

tsiteerin:
rakenduslike otsuste tegemiseks on vajalik teatud tasakaal teoreetiliste ja praktiliste teadmiste vahel.

Ehk siis küsimuse võiks püstitada ka nii : kuidas noorteadlane saaks tõeseid praktilisi teadmisi metsanotsude käitumisest .

Millegipärast mulle tundub, et neid praktilisi teadmisi on osadel (justnimelt osadel) jahimeestel päris palju. Teaduslik e. teoreetiline pool aga jäetakse meie teadlaste poolt lahti seletamata. Ma ei pea silmas ainult kiskjaid vaid kogu meil elutsevat faunat.
Sellest ka pidevalt virisemist ja vingumist jahimeeste poolt erinevate "otsuste" üle.
Olgu selleks kasvõi valiklaskmine või sooline ning vanuseline vahekord( kuigi viimasel ajal on seda õnneks ikka veidi selgitada raatsitud)

Sinna peaks minema, üritan aja leida.
Tahaks kuulata, kus kohast on inimene saanud sellise tarkuse, et kirjutab doktoritöö metssigade lisasöötmisest!?

GC- Ei saanud aru, et kuskil doktoritööst juttu oleks. Aga teemast rääkides pakun, et rääkida võib ju igasugustest asjadest, seda enam, et Keskkonnainvesteeringute keskus õla alla sättinud.

Kuskilt on jäänud justkui kõrva.
Võib olla, et teema on laiem.
Aga doktorant ta TÜ-s on ja kodulehel on uurimustöö teemaks "Metssigade lisasöötmise soovimatud mõjud".

Ragne Oja kirjutas magistritöö sellel teemal ja uurib ka doktoritöö raames antud teemat, küll natuke laiemalt. Ja miks ei võiks, minumeelest igati tervitatav nähtus, kui selliseid asju ka uuritakse natuke rohkem teaduslikumal tasandil.
https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.asp ... 1891&lang=

Minul ei ole ka selle vastu mitte midagi kui uuritakse!
Aga üks doktoritöö peaks olema igast otsast pädev, sest see võib saada paljude järgmiste, meid kõiki puudutavate otsuste aluseks!
Mina ei kipu teadust tegema, aga mul on kuhjaga kogemusi metssigade lisasöötmisel ja julgen väita, et mõnel juhul on lugupeetud doktorant "valedel jälgedel".

Nagu võib sinu kommentaarist aru saada, siis oled sa tema magistritööd lugenud ja sellega tuttav?
Ja miks ei võiks jahimehed pakkuda talle võimalust tutvuda reaalse praktilise kogemusega metssigade lisatoitmisel.

Ei ole kahjuks tema magistritööga tutvunud.
Oponeerin tema muudel avalikel üritustel väljaöeldud seisukohti.
Pakkumise osaleda talvisel lisasöötmisel, olen talle teinud!
Praktiline metssigade lisasöötmine sellise uurimistöö tegemiseks on elementaarne!

Metssigade talvine toimetulek lisasöötmiseta sõltub talve eripärast- kui külm, kui palju lund, kas lumi külmumata või külmunud maale, sademed, soolisest ja vanuselisest karja struktuurist, lisaks karja suurusest, toitainete ressurssidest piirkonnas, talvele eelnenud sügisest, suvest ja kevadest, raietest, kiskjatest ja jahipidamisest ja veel siin nimetamata 100 või enamast tegurist. seda kõike uurida .... olge aga lahked. Lisan veel seda, et nagu majanduseski, sõltub ka metssigade ellujäämine paljuski direktori, või siis vana emise otsustest, kuhu ta karja viib. Seda peaks ka uurima.

http://www.vooremaa.ee/sootmise-lopetam ... i-vahenda/
Maalehe avapauk hetkel. http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=72865961 Pealkiri on üks, sisus aga nagu kindlad ka ei olda selles.....

Tarkus on võime prognoosida sündmusi tuginedes olemasolevale informatsioonile ( k.a. kogemustele). Ei sõltu olemasoleva info mahust ( selle nimi on erudeeritus). Omane imetajatele. Kanadel näiteks põhjuse/ tulemuse seostamise võime puudub .
Siit tulenevalt valesid "prognoose" tegev "spetsialist" on pehmelt öeldes mittespetsialist. Isegi siis, kui oma prognoosides "tugineb" ilmselgelt kahtlasele infole.
Hästi tuvastatav kõiksugu prognoose tegevate Eesti "poliitikute" juures. Näis, mis juttu see doktorant metssigadest räägib?

Kes tahab lugeda kuidas ja mida uuritakse:
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=& ... Bz8UUrpT5Q
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... magtoo.pdf

Loomulikult uurib doktorant seda, kuhu juhendaja suunab (H.Valdmann) ja kuidas metoodika paika paneb.

Mida oligi oodata. Marutaudi võitmine ja sellest tingitud rebaste ja kährikute arvukuse hüppeline kasv kanaliste asurkonda ei mõjuta, aga vot metssigade söötmine on just see, mis maas pesitsevatele lindudele surmava hoobi paneb. Super!
Meenuvad samast kategooriast nõukaaegsed "väitekirjad" pedagoogika alal: " optimaalne seljakoti kaal pioneeride matkamisel keskmistele distantsidele". Ja saadigi "doktori" graad kätte!