Relvaseaduse eelnõu, tsiviilrelvade piiramine

[aivar00]

Heal lapsel ikka mitu nime - mina olen VR nõus, et enne uue teema algatamist võiks ka olemasolevatega tutvuda - ehk juba olemas !
Meil Eestis ainult kombeks 1 president korraga - kõike muud aga peab ikka rohkem kui 1 olema

[GC]

Mul ka täna jumalast sitt päev, aga homme proovime uuesti!
Eile oli selle eest tore õhtu, käisin kontserdil, esines band "hallivatimehed"!
See siis eelmise, kustutatud postituse valguses...!

[jurakas]

Head vanaasta lõppu kõigile
Mina olin see kole inimeseloom jah kes relvad teema all tegin teema mis seotud relvadega.
Kiirelt viskasin küll siiasinna pilgu peale, et kas juba olemas, aga ei leidnud.
Kindlasti on minupoolne selline möödalask kuritegu ja andestamatu viga, usun et sellel saidil esmakorde suur apsakas ja tõnäoliselt lausa interneti ajastu esmakordne prohmakas.
ja kui nüüd internet lakkab töötamast, või mõnel vanal jahimehel jookseb juhe kokku sellepärast, (kahega juba juhtunud eespool ) siis veelkord, vabandused ette ja taha.
Ühele targale veel seda, et praegu kehtivat relvaseadust pole nagu teemaks siin ju, kuna jutt käibki uutest muudatustest, lausa seadusemuudatustest.

[kakuke]

Käsitulirelvadest jahirelvadena (kehtiva seaduse raames) on siin foorumis juttu küll ja küll, kui otsida. Rahunege nüüd maha ja rääkige teemast teema all ja nii, et see teistele ka huvi pakuks. Ausõna sellised isiklikud solvangud ja kõvatamine ei paki teistele huvi ja viivad varem või hiljem puhkusele.
Head aastavahetust.

[VR]

Mina olin see kole inimeseloom jah kes relvad teema all tegin teema mis seotud relvadega. Kiirelt viskasin küll siiasinna pilgu peale, et kas juba olemas, aga ei leidnud.
Kindlasti on minupoolne selline möödalask kuritegu ja andestamatu viga, usun et sellel saidil esmakorde suur apsakas ja tõnäoliselt lausa interneti ajastu esmakordne prohmakas. .... Ühele targale veel seda, et praegu kehtivat relvaseadust pole nagu teemaks siin ju, kuna jutt käibki uutest muudatustest, lausa seadusemuudatustest.

Vat ei saa mina aru, kuidas see postitus teemasse sulandub ja ka sellest, et kus neid arstitõendeid müüakse.
Kas tõesti kohale ei jõua, et sarnaste sõnavõttudega tõmbavadki relvaomanikud enda peale kahtlused, et kui sellistel veel relvad ka on, mis siis ...
Kakuke võiks siin pooled postid pühadeaegsel vabal ajal maha kraapida.

[jurakas]

Jep, pole ilus siin lõõpida. Tulen parem poest läbi, seal jätkame, kirjutad ehk ise mulle arstitõendi välja

Head vanaasta lõppu kõigile!

[VR]

Üllatavalt mõistlik artikkel EPL-is link alrtiklile

Relvaseaduse muudatused põrutavad märgist mööda
Õigus omada enesekaitseks mitut relva on põhjendatud
Siseministeeriumi algatusel kavandatavad relvaseaduse muudatused – lubada elu ja vara kaitseks ainult üht püstolit või revolvrit ja keelata vintpüssid – lasevad märgist täiesti mööda. Millise viimastest tuntumatest tulirelvaintsidentidest oleksid need seadusemuudatused ära hoidnud? Mitte ühtegi.
Lääne-Euroopas tegutsevatel terroristidel ei paista „päris”, mitte tsiviilkäibe relvade muretsemisega raskusi olevat. Neil pole raske soetada relvi, millega saab valangutega lasta ja mida poest ei osta. Ka siinsed vahejuhtumid ei viita, et relvade arvu piiramine ja ainult püstolite-revolvrite inimestele enesekaitseks jätmine võiks olukorda kuidagi muuta.
Millise viimastest tulirelvaintsidentidest oleksid seadusemuudatused ära hoidnud? Vastus on lihtne: mitte ühtegi.
2011. aasta kevadel tappis Ago Ursel Waaks illegaalse vintpüssiga Võmmorskis kaitsepolitseiniku. Relvaseaduse muudatus poleks seda juhtumit kuidagi mõjutanud, sest seda relva poleks tal seaduse silmis nii või teisiti tohtinud olla.
2011. aasta suvel kaitseministeeriumi rünnanud Karen Drambjan oli varustatud seadusliku püstoliga. Püstolit ei kavatse praeguse seadusemuudatusega keegi keelata.
2014. aasta sügisel tappis 15-aastane Viljandi poiss oma isa revolvrist õpetaja. Ükski seadus poleks lubanud tal nagunii relva käsitseda, kuid relv oli täiesti seaduslik. Jällegi, keegi ei kavatse säärast tüüpi relvi tsiviilkäibes keelata.
On vastutustundlikud
Praegune Eesti relvaseadus piirab padrunite arvu, kuid ei sea mingit piirangut inimese käsutuses olevate relvade arvule. Ühel Eesti inimesel on 19 relva, teisel 16. Need on üksikud. Ometi oleme me suutnud üksteist siiski ellu jätta. Eesti seaduslikud relvaomanikud on üldiselt olnud vastutustundlikud.
Kui midagi piirata, siis kas poleks mõistlikum alustada mõõdukama ülempiiri seadmisest? Ja miks peaksid Vene kodanikud saama relvi omada Eesti kodanikega üsna sarnaselt? Tõsi, nad pole seda võimalust küll väga kasutanud. Ent välismaalaste õigused ei pea olema samad, see tuleks julgeoleku seisukohast kõigepealt üle vaadata.
Keegi ei kahtle, et relv on ohtlik asi. Kuid Eestis on ainult ligikaudu 5% tapmisi sooritatud tulirelvaga, seaduslike tulirelvadega ilmselt veelgi vähem. Kuna paremaid ideid pole, siis pitsitatakse neid, kes kätte satuvad.
Milleks siis sellised muudatused? Miks piirata enesekaitseks lubatavate relvade arv ühele ja teha lubatavaks ainult püstol?
Relva omada pole imelik. Minagi tean päris mitut inimest, kes on saanud vägivalla- ja tapmisähvardusi. Põhjused, miks tuleks kasvõi enesekaitseks lubada mitut relva, sealhulgas ka vintpüsse, on väga lihtsad. Püstolist on päris keerukas täpselt lasta. Jõudsin ise viisaka laskeoskuseni päris pika treeningu tulemusel. Püss lasi aga juba üsna alguses enam-vähem sinna, kuhu vaja. Miks peaks olema ainus Eesti elanikele lubatav enesekaitserelv see, mida isegi veerand politseinikke ei suuda korralikult kasutada? („Üle veerandi politseinikest ei oska tulirelvast lasta” 26.7, EE).
Rääkida, et poolautomaatsed vintpüssid on väga ohtlikud, on manipulatsioon. Ka püstolid on poolautomaatrežiimil ja lähidistantsil samasuguse tuletihedusega, kuid ometi täiesti lubatud.
Isegi püstolite-revolvrite puhul on mitut relva mõistlik omada. Kaasaskandmiseks võib sobida vägagi pisike relv, aga sellega on niru näiteks lasketiirus treenimas käia.
Vintpüssi on vaja
Sel, kes tahab end reaalsete või potentsiaalsete ähvarduste eest kaitsta, oleks mõistlik hoida näiteks maamajas vintpüssi, mis laseb paarikümnest meetrist kaugemale ja millega pole nii keerukas ärevas olukorras märki tabada. Kaasaskandmiseks aga sobib just püstol või revolver, sest see on väike.
Praegu on relvaseadus tobedaid piiranguid täis. Tegeleks äkki nendega? Miks tohib kogu majapidamises olla 300 vintpüssipadrunit jahirelva kohta (seega kahe relva puhul 600, kolme puhul 900 jne), aga ainult 100 püstolipadrunit, olenemata relvade arvust? Lapski teab, et püstolipadrun on vähem ohtlik kui püssipadrun.
Siseministeerium ootab eelnõule kooskõlastusi juba 8. jaanuariks. Kuna vahepeal on pühad, on nende eesmärk ilmselgelt muudatused vähese debatiga läbi suruda. Ega nad seal oma peaga mõtle – juttu poolautomaatvintpüsside tsiviilkäibest ärakorjamisest alustas novembri lõpus Euroopa Komisjon. Eesti kodanike relvakandmisõiguse piiramine on Prantsuse ja Belgia vastuluure läbikukkumise tagajärg.
Lõpetuseks: siseministeerium seisukoht, et relvad on väga ohtlikud ja nendega ei tasu rahval tegeleda, on kahe teraga mõõk. Nii mõnigi Eesti reservväelane käib omal käel laskeoskust harjutamas, mina samuti. Oma relv annab huvi korral võimaluse teha seda märksa soodsama hinna ja paindlikuma graafikuga, sest sa ei sõltu instruktorist.
Keerukas on teha riigikaitsjat kellestki, kelle suhe relvadega on paaniline. Kui soovime ühiskonda, kes suudab end sõjalise konflikti korral kaitsta, peame jätma relvademaailmale natuke ruumi.

[jyri]

Üllatavalt mõistlik artikkel ]

Paraku meie banaania "juhid" lähtuvad otsuste tegemisel millestki muust, millele see "mõistlikus" on täiesti sobimatu nähtus. Keda huvitavad asjatundjate argumendid, kui Brüsselist käsk antud?
Head Uut kõigile.

[Ats]

Meil üritatakse meeleheitlikult legaalsed relvad kokku korjata aga:
http://tinyurl.com/zbkafj8

Tänasest Texases relva peitma ei pea

Alates tänasest jõustus Ameerika Ühendriikides Texase osariigis seadus, mille kohaselt ei ole registreeritud relvaomanikel enam kohustust oma tukki avalikes kohtades varjata.
Vastavalt uuele seadusele peavad püstolid või revolvrid olema kabuuris, kirjutab Wall Street Journal.
Kaasaskantavate relvade arv piiratud ei ole ning seaduse suhtes kehtivad kohtade osas vaid üksikud erandid.
Kodanike instrueerimiseks on politsei poolt YouTube’i üles riputatud video «What do do?» - An Open Carry PSA.

[ninja]

Niisugused kärped relvade tsiviilkäibes omamisega aitavad edukalt kaasa ainult esmase kaitsevõime tugevale vähenemisele ja pealegi PÄTTI no tõesti ei huvita kas tal seaduslik relv või siis ebaseaduslik ... niiet kui soovime lisaks nõrgale valitsusele ka kohitsetuid ustavaid riigiteenreid siis andke minna ja ainus relv saab olema SÕNA ja vikat toki otsas
ahhh....sõna ka keelatkse nagunii ära

[Andrus Michelis]

http://objektiiv.ee/analuus-relvaseadus ... hjendmatu/

[kakuke]

http://objektiiv.ee/analuus-relvaseaduse-muutmise-plaan-mitmes-olulises-punktis-pohjendmatu/

Väga mõistlik kirjatükk.

[Ain Aavik]

See küll pole spetsiifiliselt ühtimas antud temaatikaga, kuid heidab valgust suurele teaatrilavale, kus me kõik oleme ühel või teisel määral ka isiklikult osalised ...

Mängureeglistik on juba ammu eelnevalt kokku lepitud ja see teaatrietendus jätkub.
Klakööride vahepalad - aplaus/liiled/loosungid ja istungid .. on lihtsalt tähelepanu kõrvaldajad olulistelt sündmustelt, mida järjekindlalt viiakse ellu üle rahvaste ja rahvuste.
Luuake olukordi ''probleem-reaktsioon-lahendus'' ja seda läbi inimeste, kes on süsteemi poolt igati manipuleeritavad läbi ajupesu, mida viib igapäevaselt läbi meediakanal. Inimesed on lihtsalt kaasatud eelmainitusse, kui probleemi-reaktsiooni lahendajad.
See kanal .. meedia - ju ütleb meile, mis on õige, mis on vale ja suunab meid kõiki tolerastiasse, kus eksisteerib vaid ''üks ja õige arvamus'' ja kus rahva enamuse arvamus on totaalselt vale.

Ehk (lootus, et tõde ilmub muutmata kujul) võib-olla langeb siis 75 aasta salastatuse loor ja saame teada asjust, mida üle meie peade teerulliga aetakse ..
Et miks valitsejad või ''seaduslikud vargad'' tegelikult kardavad ja kardavad ka nende varaste juriidilised kaitsjad, kes suure ja suurema raha eest ostetud seaduste abil katet loovad ..

Selle - mis iganes ''see'' ja ''muu'' ka iganes on praegu ja edaspidi ..
otsustavad reformikardinalid Rain Rosimannus & CO ... ja mitte ainult.
http://pluss.postimees.ee/3455727/rain- ... t-raakides

Siim kloostri tagant ''metsast'' ja Andrus Tartust selle uue NSVLiidu/EU tasandil on nähtavad muutujad kokkuleppelises ''seaduslike varase'' süsteemis - nagu ka ülejäänud marionetid.
Eks otsustage siis, kas see on vihakõne/ässitus või hoopis see, mida nimetatud isikud peavad seemnete söömiseks ja fooliumiks ..

[Andrus Michelis]

http://www.biin.ee/relvaseaduse-muutmise-eelnou/

[Ats]

http://tinyurl.com/zm4ah6o

Mitme relva keeldu ei tule

Relvaomanikud on nördinud. Värske seaduseelnõu piiraks enesekaitseks lubatud tulirelvade arvu edaspidi üheni, kohustades 2600 inimest oma muud tuleriistad maha müüma. Kannataks ka laskesportlased. Siseministri juhitud töögrupp otsustaski eile, et loobub plaanist.

Tõenäosus, et mullu detsembri keskel valminud mahukast relvaseaduste muutmise paketist kujuneb pühade aja suurimaid tüliõunu, polnud kuigi suur. Määrab ju eelnõu turvalisemad reeglid näiteks relvalubade taotlemisele ja lapib koguni kaua kestnud vastuolu põhiseadusega.

Relvaomanike ja laskesportlaste sõnul võinukski eelnõule aplodeerida, kui poleks kaht seadusepügalat, mille puhul vaated lausa kuristikuna lahku lähevad.

Esimene säte paneks päitsed pähe eraisikute relvaomamisele. Kui seni võis Eestis relvaeksami läbinud ja loa omandanud inimene soetada enesekaitse eesmärgil kuitahes palju tulirelvi, siis tulevikus saaks tal sel eesmärgil registris olla vaid üks. Seegi käsitulirelv, sest sileraudsed ning vintpüssid keelataks.

Põhjuseks ohuhinnang

Muudatuse taga on politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning kaitsepolitsei hiljutised ohuhinnangud. Nende sisu detailideni ei avaldata, kuid peamine põhjus on püüd vähendada relvade koondumist, sattumist valede isikute kätte ja kadumist. Tõepoolest, viimase viie aastaga on Eestis kaotatud uskumatud 626 relva.

Eestis on selleks soodus pinnas, sest jõukus on kasvanud. Eelnõu koostajad väidavad, et enese ja vara kaitseks ostetavate ja registreeritavate tsiviilrelvade ajend pole sageli enam ohu tõrjumine, vaid omaniku relvahobi. Näiteks Eesti rekordimees on enesekaitseks kokku ostnud 19 relva.

Kui ühe relva nõue rakenduks, oleksid eelnõu seletuskirja kohaselt 2645 relvaomanikku kohustatud enne relvaloa aegumist ülejäänud relvad maha müüma.

Muudatuse vastaste esindajad, Taktikalise Laskmise Keskuse eksperdid Tõnu Adrik ja Martin Bahovski ütlevad, et nõue on absurdne. See eiravat täielikult asjaolu, et ühe relvaga ei saa inimene end kaitsta kõigis oludes. Näiteks relv, mida kanda riiete all, pole kuigi tõhus vara kaitseks kaugelt distantsilt, metslooma rünnaku korral või ka sõjaolukorras.

«Kui ma lähen näiteks Alutagusele matkama ja siis emakaru seal vastu tuleb, siis taskupüstoliga ei ole midagi teha. Selleks peab olema oluliselt võimsam püstol,» ütles Bahovski. Kui riik sunnib relvaomanikke valima vaid ühte relva, kannatab sellest tema sõnul ka territoriaalkaitse sõjaolukorras.

«Seega oleks mõistlik, kui üldse enesekaitserelvade arvu piirata, tõmmata see piir viie relva kanti,» lisas Adrik. Liiatigi kannaksid relvaomanikud sundmüügi puhul rahalist kahju. Keskmiselt algab ühe relva hind 550 eurost ja võib ulatuda 1500–2200 euroni vintpüsside eest, sundmüügist seda raha aga tagasi ei teeni.

Teine probleemne säte puudutab laskesporti. Nimelt on eelnõu koostajad ohuhinnangute põhjal leidnud, et senine luba omada laskesportlasel iga relva kohta koduses relvakapis tuhandet padrunit on ebamõistlikult suur. Uus lagi peaks olema 3000 padrunit, olemata sellest, kas sportlasel on kolm või kümme relva.

Nn practical-laskmises, millega tegeleb Eestis ligi 700 inimest, kulub aga ainuüksi ühel treeningul korraga umbes 200–300 padrunit. Kui vaadata keskmise huviga sportlast, läheb neil aastas treeningutele suurusjärgus 10 000 – 12 000 padrunit, lisaks pea sama palju võistlustele. Bahovski kalkuleerib, et kui riik keelab moona hulgihankimise, tähendab see sportlastele padrunite hinna tõusu vähemalt poole võrra.

Eile minister Hanno Pevkuri osavõtul toimunud kohtumisel nentis ministeerium, et on valmis protesti tekitanud seadusepunkte leevendama.

«Võib-olla oli mõnigi meede üle vindi. Võib üsna julgelt öelda, et sellisel kujul see eelnõu kindlasti oma menetlusteed ei jätka,» tunnistas siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt.

Keeldumine keeruline

Asekantsler tunnistas, et ilmselt ei tule seadusse piirangut, mitu relva võib relvaloa omanik enese kaitseks osta ja registreerida. Küll aga tuleb kehtestada reeglid sellele, millise ala esindajad ja mis põhjusel võiksid enamal arvul enesekaitserelvi omada.

«Praeguse seadusega on olnud juhtumeid, kus inimene on läinud järjekordset relvaluba taotlema ja politsei on keeldunud, sest ei näe alust. Inimene on kaevanud keeldumise kohtusse ja on saanud õiguse, sest ei ole alust keelduda,» meenutas Küüt.

Probleem on tõsine. Postimehele teadaolevalt on üks relvalimiidi ajendeid julgeolekuasutuste tähelepanek, et liberaalset seadust võib ära kasutada nn teine kolonn – näiteks kodakondsuseta isikud –, kes loa olemasolu toel relvaarsenali täiendavad.

«Meie eesmärk on tagada julgeolekut ja kui oht on selles, et Eesti vastu vaenulikult meelestatud inimestel on võimalus relvaseaduse järgi seaduslikult relvastuda, siis peame seda ära hoidma,» ütleb Küüt. «Tõsi, eelnõuga läks vint teise äärmusse. Nüüd tuleb leida kesktee.»

Kuid kes ikkagi on need inimesed, kes Eesti tsiviilrelvaomanike edetabelisse kuuluvad?

Postimehega suhelnud 50ndates eluaastates Taivo (nimi turvakaalutlustel muudetud – toim) on linnamajas elav pereisa. Mees ei kuulu Kaitseliitu ega tööta julgeolekuasutuses. Ometi kuulub ta kümmekonna inimese hulka, kellel PPA tsiviilrelvade registri andmetel on koduses relvakapis seitse tulirelva, püstolitest kuni pumppüssini.

Ka Taivo on relvalimiidi vastu – just ühe relva ebapiisavus sai põhjuseks, miks mees relvi juurde soetas. «Ostsin esimese püstoli 2000. aastatel. Loomulikult oli huvi käia lasketiirus laskmas. Kuna see oli suur püstol, siis oli seda peagi liiga raske kogu aeg kaasas kanda,» meenutab Taivo. «Pidin ostma väiksema. Kui tahtsin eelmist relvapoele maha müüa, pakkusid nad aga võileivahinda.»

Püstol jäi relvakappi alles ja peagi täienes relvakogu pikema toruga tulirelvadega. «Kui läheb sõjaks lahti, siis mul on püss olemas,» ütleb Taivo. Kuidas ka ei vaataks, tuleb Taivol tunnistada, et enesekaitse piirest on relvahobi ammu väljunud. «Nad on ikkagi ajaveetmise asjad. Kui riik kohustaks mind müüma maha kõik relvad peal ühe, peaksin jätma Sig Saueri. Seda ei saa kaasas kanda. Siis kaob see enesekaitse mõte täielikult ära.»