



Meil Eestis ainult kombeks 1 president korraga - kõike muud aga peab ikka rohkem kui 1 olema

Vat ei saa mina aru, kuidas see postitus teemasse sulandub ja ka sellest, et kus neid arstitõendeid müüakse.jurakas kirjutas:Mina olin see kole inimeseloom jah kes relvad teema all tegin teema mis seotud relvadega. Kiirelt viskasin küll siiasinna pilgu peale, et kas juba olemas, aga ei leidnud.
Kindlasti on minupoolne selline möödalask kuritegu ja andestamatu viga, usun et sellel saidil esmakorde suur apsakas ja tõnäoliselt lausa interneti ajastu esmakordne prohmakas. .... Ühele targale veel seda, et praegu kehtivat relvaseadust pole nagu teemaks siin ju, kuna jutt käibki uutest muudatustest, lausa seadusemuudatustest.
Priit Simson, Eesti Päevaleht arvamustoimetaja kirjutas:Relvaseaduse muudatused põrutavad märgist mööda
Õigus omada enesekaitseks mitut relva on põhjendatud
Siseministeeriumi algatusel kavandatavad relvaseaduse muudatused – lubada elu ja vara kaitseks ainult üht püstolit või revolvrit ja keelata vintpüssid – lasevad märgist täiesti mööda. Millise viimastest tuntumatest tulirelvaintsidentidest oleksid need seadusemuudatused ära hoidnud? Mitte ühtegi.
Lääne-Euroopas tegutsevatel terroristidel ei paista „päris”, mitte tsiviilkäibe relvade muretsemisega raskusi olevat. Neil pole raske soetada relvi, millega saab valangutega lasta ja mida poest ei osta. Ka siinsed vahejuhtumid ei viita, et relvade arvu piiramine ja ainult püstolite-revolvrite inimestele enesekaitseks jätmine võiks olukorda kuidagi muuta.
Millise viimastest tulirelvaintsidentidest oleksid seadusemuudatused ära hoidnud? Vastus on lihtne: mitte ühtegi.
2011. aasta kevadel tappis Ago Ursel Waaks illegaalse vintpüssiga Võmmorskis kaitsepolitseiniku. Relvaseaduse muudatus poleks seda juhtumit kuidagi mõjutanud, sest seda relva poleks tal seaduse silmis nii või teisiti tohtinud olla.
2011. aasta suvel kaitseministeeriumi rünnanud Karen Drambjan oli varustatud seadusliku püstoliga. Püstolit ei kavatse praeguse seadusemuudatusega keegi keelata.
2014. aasta sügisel tappis 15-aastane Viljandi poiss oma isa revolvrist õpetaja. Ükski seadus poleks lubanud tal nagunii relva käsitseda, kuid relv oli täiesti seaduslik. Jällegi, keegi ei kavatse säärast tüüpi relvi tsiviilkäibes keelata.
On vastutustundlikud
Praegune Eesti relvaseadus piirab padrunite arvu, kuid ei sea mingit piirangut inimese käsutuses olevate relvade arvule. Ühel Eesti inimesel on 19 relva, teisel 16. Need on üksikud. Ometi oleme me suutnud üksteist siiski ellu jätta. Eesti seaduslikud relvaomanikud on üldiselt olnud vastutustundlikud.
Kui midagi piirata, siis kas poleks mõistlikum alustada mõõdukama ülempiiri seadmisest? Ja miks peaksid Vene kodanikud saama relvi omada Eesti kodanikega üsna sarnaselt? Tõsi, nad pole seda võimalust küll väga kasutanud. Ent välismaalaste õigused ei pea olema samad, see tuleks julgeoleku seisukohast kõigepealt üle vaadata.
Keegi ei kahtle, et relv on ohtlik asi. Kuid Eestis on ainult ligikaudu 5% tapmisi sooritatud tulirelvaga, seaduslike tulirelvadega ilmselt veelgi vähem. Kuna paremaid ideid pole, siis pitsitatakse neid, kes kätte satuvad.
Milleks siis sellised muudatused? Miks piirata enesekaitseks lubatavate relvade arv ühele ja teha lubatavaks ainult püstol?
Relva omada pole imelik. Minagi tean päris mitut inimest, kes on saanud vägivalla- ja tapmisähvardusi. Põhjused, miks tuleks kasvõi enesekaitseks lubada mitut relva, sealhulgas ka vintpüsse, on väga lihtsad. Püstolist on päris keerukas täpselt lasta. Jõudsin ise viisaka laskeoskuseni päris pika treeningu tulemusel. Püss lasi aga juba üsna alguses enam-vähem sinna, kuhu vaja. Miks peaks olema ainus Eesti elanikele lubatav enesekaitserelv see, mida isegi veerand politseinikke ei suuda korralikult kasutada? („Üle veerandi politseinikest ei oska tulirelvast lasta” 26.7, EE).
Rääkida, et poolautomaatsed vintpüssid on väga ohtlikud, on manipulatsioon. Ka püstolid on poolautomaatrežiimil ja lähidistantsil samasuguse tuletihedusega, kuid ometi täiesti lubatud.
Isegi püstolite-revolvrite puhul on mitut relva mõistlik omada. Kaasaskandmiseks võib sobida vägagi pisike relv, aga sellega on niru näiteks lasketiirus treenimas käia.
Vintpüssi on vaja
Sel, kes tahab end reaalsete või potentsiaalsete ähvarduste eest kaitsta, oleks mõistlik hoida näiteks maamajas vintpüssi, mis laseb paarikümnest meetrist kaugemale ja millega pole nii keerukas ärevas olukorras märki tabada. Kaasaskandmiseks aga sobib just püstol või revolver, sest see on väike.
Praegu on relvaseadus tobedaid piiranguid täis. Tegeleks äkki nendega? Miks tohib kogu majapidamises olla 300 vintpüssipadrunit jahirelva kohta (seega kahe relva puhul 600, kolme puhul 900 jne), aga ainult 100 püstolipadrunit, olenemata relvade arvust? Lapski teab, et püstolipadrun on vähem ohtlik kui püssipadrun.
Siseministeerium ootab eelnõule kooskõlastusi juba 8. jaanuariks. Kuna vahepeal on pühad, on nende eesmärk ilmselgelt muudatused vähese debatiga läbi suruda. Ega nad seal oma peaga mõtle – juttu poolautomaatvintpüsside tsiviilkäibest ärakorjamisest alustas novembri lõpus Euroopa Komisjon. Eesti kodanike relvakandmisõiguse piiramine on Prantsuse ja Belgia vastuluure läbikukkumise tagajärg.
Lõpetuseks: siseministeerium seisukoht, et relvad on väga ohtlikud ja nendega ei tasu rahval tegeleda, on kahe teraga mõõk. Nii mõnigi Eesti reservväelane käib omal käel laskeoskust harjutamas, mina samuti. Oma relv annab huvi korral võimaluse teha seda märksa soodsama hinna ja paindlikuma graafikuga, sest sa ei sõltu instruktorist.
Keerukas on teha riigikaitsjat kellestki, kelle suhe relvadega on paaniline. Kui soovime ühiskonda, kes suudab end sõjalise konflikti korral kaitsta, peame jätma relvademaailmale natuke ruumi.
VR kirjutas:Üllatavalt mõistlik artikkel ]
Andrus Michelis kirjutas:http://objektiiv.ee/analuus-relvaseaduse-muutmise-plaan-mitmes-olulises-punktis-pohjendmatu/