Kas põllumaarentnik saab sõlmida jahiseltsiga lepingut?

[puzzel]

Tere!

Sooviksin teada kuidas on kogemused põllumaarentiku ja jahiseltide vahel sõlmitud lepingutega. Põllumaa rendileping maaomaniku ja rentniku vahel ei sätesta jahipidamist kuid paneb rentnikule kohustuse heaperemehelikult kasutada maad....
Meie teada ei ole kohalik jahiselts maaomanikega lepinguid sõlminud jahipidamiseks....
Nimelt rendime põllumaid (enamjaolt eramaaomanikud) ja soov oleks põllumaid uuendama hakata aga metssigu on palju ja sooviks teha jahiseltsiga lepingut, et neil tekiks kohustus ka reaalselt kohapeal jahti pida ja meil õigus nõuda kahjuhüvitist kui selleks vajadus tekib...Siit ka küsimus kas põllumaa rentnik saab sõlmida lepingu jahiseltsiga otse või peab tal olema volitus maaomanikult selle tegemiseks? Kui pikaks ajaks neid lepinguid sõlmitakse?

PS .. sigade aafrika katk meieni pole jõudnud ja metssigade arvukus on jätkuval väga suur kui vaadata põlde mida iga aasta oleme sunnitud siluma, et saaks varuda loomadele sööta.. ja mida sa seal ajad neid kõrsi taga kui sead üle poolte põldude pahupidi pööratud ja heinal pole võimalik kasvama enam hakatagi..

[pktaks]

Seaduse järgi käib leping maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel. Meil omal juhus, kus maaomanik ajas jahimehed oma maadelt minema ja keelas jahipidamise, aga rentnikul tekkisid põllukahjustused. Sellega pöördus ta siis ikkagi maaomaniku poole, sest antud juhul ei olnud jahimeestel muud teha, kui käsi laiutada.

Ilmselt saab maaomaniku ka vahepealt ära jätta, kui ta teeb teile notariaalse volituse enda nimel lepingute sõlmimiseks.

Muudan: jahiseaduses on kirjutatud "maaomanik või tema nõusolekul muu isik". Ehk kui ta teile selleks volitused annab, siis saab küll.

[puzzel]

Tänan kiire vastuse eest.. aga tekkis uus küsimus..
kas peab olema kindlasti notariaalne leping? või piisab lihtvolikirjast?

Paljud omanikud välismaalased meil..

[weltmaster]

et jahiselt teeks lepingu, et põllumees saaks kahjustuste eest kompensatsiooni nõuda. Mul küll ei tõuse püss suvel- sügiseni emist koos põrsastega lasta. Põdra kahjustuste eest juba makstakse, kui nüüd peaks iga sea songimise eest ka maksma, siis tuleks küll püss nurka visata ja kalameheks hakata. Minu meelest peaks see olema põllumehe oma risk. Ma arvan, et Jahiseltsiga tuleb lihtsalt hästi läbi saada, küll, siis valvatakse ka, aga kohuśtusest seda teha, siis ma pigem lähen tööle perele kohustusi täitma.

[puzzel]

selles probleem ongi, et me helistame ja teatame, et on kahjustusi siin ja seal (ka igapäevaselt anname teada seltsile) aga nemad naeravad näkku ja ütlevad, et sigu pole aga millegi pärast on meie põllumaad mustaks aetud ja nende põllumeeste ( kes on ise ka jahimehed) omad puutumata.. ja kuna asume kandis kus on siilumajandus (ehk igal omanikul on 30 ha-st põllust 5 ha suurused tükid) siis rendil on näiteks üle tüki siis olge head ja öelge kuidas ma teen karjusaedu ümber nende tükkide ja kus võtan ma vahendid, et selliselt aedu ehitada või hooldada suve läbi, et karjuses vool püsiks ja sead eemal hoiaks???

[unt]

:VS et jahiselt teeks lepingu, et põllumees saaks kahjustuste eest kompensatsiooni nõuda. Mul küll ei tõuse püss suvel- sügiseni emist koos põrsastega lasta. Põdra kahjustuste eest juba makstakse, kui nüüd peaks iga sea songimise eest ka maksma, siis tuleks küll püss nurka visata ja kalameheks hakata. Minu meelest peaks see olema põllumehe oma risk. Ma arvan, et Jahiseltsiga tuleb lihtsalt hästi läbi saada, küll, siis valvatakse ka, aga kohuśtusest seda teha, siis ma pigem lähen tööle perele kohustusi täitma.

Palun vaata jahiseaduse § 44. Kui maaomanik on esitanud õigeaegselt teatise kahjustuspiirkondade kohta ja pole omal maal jahipidamist keelanud, siis teatud tingimuste täitumisel maksab jahipiirkonna kasutaja nii ehk naa mingi kompensatsiooni maaomanikule. Seega on jahimehe enda valida, kas kohustub valvama või siis kui ei kohustu, siis kohustab seadus teda maksma.
Siit tulenevalt veelkord - hea läbisaamine maaomanikuga, kas siis lepinguga või lepinguta, on väga oluline. Hea läbisaamise tulem on inimlikkus ja teineteise mõistmine. Põllukahjud tekivad praeguse sigade arvukuse juures igal juhul. Võib-olla küll mitte enam neis piirkondades, kus SAK on oma laastamistööd põhjalikult teinud.

[rixa]

Ma ei näe ühtegi takistust, mis keelaks põllumaa rentnikul tegemast jahimaa rentnikuga lepingut, et nad suvel tema renditavat põldu valvaks ja seal jahti peaks.

Üks saab tegelikult olla - kui maa omanik on jahi üldse ära keelanud.

[andrus]

selles probleem ongi, et me helistame ja teatame, et on kahjustusi siin ja seal (ka igapäevaselt anname teada seltsile) aga nemad naeravad näkku ja ütlevad, et sigu pole aga millegi pärast on meie põllumaad mustaks aetud ja nende põllumeeste ( kes on ise ka jahimehed) omad puutumata.. ja kuna asume kandis kus on siilumajandus (ehk igal omanikul on 30 ha-st põllust 5 ha suurused tükid) siis rendil on näiteks üle tüki siis olge head ja öelge kuidas ma teen karjusaedu ümber nende tükkide ja kus võtan ma vahendid, et selliselt aedu ehitada või hooldada suve läbi, et karjuses vool püsiks ja sead eemal hoiaks???

Aga äkki räägid ka konkreetsest jahimaakasutajast? Kui nad ikka sinu jutu järgi nii ennasttäis on siis tore ju teistelgi teada või on oht,et foorumis ka mehed ise olemas ja asjad ei olegi sootuks nii.

[sooviku]

millegi pärast on meie põllumaad mustaks aetud ja nende põllumeeste ( kes on ise ka jahimehed) omad puutumata.. ja kuna asume kandis kus on siilumajandus

Täitsa põnev,kus sellised targad sead on kes jahimeeste põldu ei songi.

[hunt-kriimsilm]

Põllust, kus on jahimehed, saab siga ilmselt kohe tina , aga põllus kus jahimehi ei ole, saab kõhu täis.

[krupp]

Alusta sellest, et kutsud piirkonna kasutaja konkreetse põllu (põldude) juure, ning räägid südamest-südamesse.
Kui see ei aita teed enne maid kahjustusteatise, ning kui kahjustused tekivad annad uuesti teada, et siga põllus.
Kui ka siis saadetakse pole miskit parata, tellid atesteeritud konsulendi, jahiseltsile 7 päeva enne teada kus mõõtmiseks läheb ja asi vaska,
Ka endal süda ei peaks valutama, kuna oled eelnevalt andnud võimaluse jahiseltsile, sest selline jahiselts on

[aadu kadakas]

... tellid atesteeritud konsulendi, jahiseltsile 7 päeva enne teada kus mõõtmiseks läheb ja asi vaska..

Valgusta, kes Eestis need atesteeritud konsulendid on ning millise kehtiva metoodika alusel nad ulukikahjustusi määratlevad, et kahjuhüvitise taotlemisel ka hindamised vastu peaksid?

[unt]

Noh, neid konsulente ikka on ka http://www.pikk.ee/nouandeteenistus/kon ... -konsulent

Aga . . . ma leian, et kuna tegemist tsiviilvaidlusega ja kui kuidagi kokkuleppele ei saa ei jahimaa kasutajaga (noh, et on ette teatatud mõistliku aja piires, aga ikka kahjustuste hindamiseks kohale ei ilmu) ega ka konsulentidega (noh, lihtsalt ütleb, et ei tule ja ei viitsi, mida ma hästi ei usu) siis piisab ka iseenda poolt tehtud mõõtmistest, juures paar tunnistajat (naabri Juula ja ülenaabri Ats), fotodest, mõnest visandatud skeemist ja arvutustest. Pole ju tegu süüteomenetlusega, kus menetleja peab tõendama ja süüdistatav võib vaikida. Tsiviilmenetluses peab minu teada suutma oma poolt esitatud nõuet kohtule piisavalt tõendada ja vastaspool siis vastavalt vajadusele, kas tunnistab seda või vaidleb vastu. Kui vaidleb vastu, siis peab ka tema oma vastuväiteid suutma tõendada. Kui seda ei suuda (kui ta pole suvatsenudki kokkulepet saavutada ja kahjustuskohale vaatama tulla), siis on ju kohtul otsuse langetamine suht lihtne. Või pole mul õigus?

[krupp]

Valgusta, kes Eestis need atesteeritud konsulendid on ning millise kehtiva metoodika alusel nad ulukikahjustusi määratlevad, et kahjuhüvitise taotlemisel ka hindamised vastu peaksid?

Ei viitsi ministeeriumi kirja otsida ja annan mälu järgi vabatõlgenduse:
Mõõdistada võivad kõik atesteeritud konsulendid,

Metoodika: Võid kasutada taadeldud GPS seadet, mõõdulinti. Kui vastaspool kiiremat mõõtmist soovib siis (konsulendi tund maksab ca 38.- + km), võib kasutada kiiremat meetodit, näiteks kasvõi papagoides (kes seda multikat on näinud ) aga kui taadeldud siis ikka lindiga, lindiga

Seega Unt-i viide peaks pädev olema, aga teemaalgataja valguses, ikka mine enne ja räägi, ää mine kohe ka jahimeeste käsa väänama, sest mingi kogus tuhnitakse ikka ja sellega peab leppima, aga seda ikka mõistlikkuse piires,

[baddmann]

Tänan kiire vastuse eest.. aga tekkis uus küsimus..
kas peab olema kindlasti notariaalne leping? või piisab lihtvolikirjast?

Paljud omanikud välismaalased meil..

Jõudu!

Kuna ükski seadus ei nõua, et jahimaa kasutamise leping ise peaks olema notariaalselt tõestatud, siis ei pea ka selle lepingu sõlmimiseks antud volitus olema notariaalselt tõestatud.

BM