Põdrapulli peibutamine
Põdrapulli peibutamine
Oleks huvitatud põdra peibutamise tehnikast ja ka sellest, kust saaks osta vastavat pilli. Huvitaks nii pulli hääle kui ka lehma hääle järgitegemine. Kui keegi oskab seda tehnikat, oleks väga tänulik õpetuse ja ka reaalse abi eest puhumise õppimisel. Kõige rohkem huvitaks üks selline peibutusjaht kaasa teha.
-
- Postitusi: 60
- Liitunud: P Veebr 22, 2004 7:04 pm
See kahe käe ja suu abil peibutamine on hääle tekitamise osas üllatavalt lihtne kusjuures. Veidikene (aga tõesti, veidikene) keerulisem on õige hääle õiget moodi kasutamine (inina pikkus, tugevus, kõlavus, mitu korda järjest mingis olukorras jne jne jne), kuigi see on juba rohkem praktilises elus kuulamise ja katsetamise teel õpitav. Asi mis aega nõuab ongi selliste eluliste situatsioonide leidmine, kus katsetada võimalik, nii et seal muidugi salvestised suuresti abiks.
BM
BM
Pillitad küll! Aga ärgem ikke neid ilusaid niinasõõrmeid arutledes unusta. Pole küll selle teema jutt, aga kokku käib küll. Kel õnnestunud on pikemalt tõelise trofeelooma käitumist jälgida, on kindlasti märganud, et eriti põder (sõralistest ka kindlasti siga) , pumpab pingsale kuulamisele lisaks õhku sõõrmeisse nii et hirmus. Nagu iminapad nähtamatu suure lõhnamolekuli küljes. Anduritega mõõtmine annab põdra lõhnatundlikkuse 150-300 m piiri. Seda ka kohati pealttuule. Vana KOLL on tõesti (nagu Siiligi ütleb) ainult seepärast nii kaua elanud, et ta kuulab vaatab nuusutab ja kui vaja, proovib ka hambaga.
Alles möödunud sügisel õnnestus kühvelsarvedega Vanat Sarvikut näha ja jälgida , kus paar nädalat inimjalast puutumatul metsadesiseset põllusiilu ületades jõudis loom 20-25 m kaugusele kohast, kus mees 10 min varem tema eest metsa keeras. Tuli, tardus, seisis minutit 1-2 (üks esijalgadest vist jäigi odrapeade kohale õhku) keeras ringi, läks tuldud teed pidi kikivarvul tagasi, seisis metsaservas kümmekond minutit õhku pahvides, siis raputas peaga
ja läks. Nagu multifilmis
Sööbib mällu kindlasti!
Alles möödunud sügisel õnnestus kühvelsarvedega Vanat Sarvikut näha ja jälgida , kus paar nädalat inimjalast puutumatul metsadesiseset põllusiilu ületades jõudis loom 20-25 m kaugusele kohast, kus mees 10 min varem tema eest metsa keeras. Tuli, tardus, seisis minutit 1-2 (üks esijalgadest vist jäigi odrapeade kohale õhku) keeras ringi, läks tuldud teed pidi kikivarvul tagasi, seisis metsaservas kümmekond minutit õhku pahvides, siis raputas peaga


Ega peibutusjahti ongi maapinnalt pea võimatu pidada.Ikka kõrgistmelt.Kusagil netis oli video üleval,vist link ka siin foorumis,kus mehed pulli peibutavad,seal ei näidanud põdrahärra küll mingit ettevaatlikkust ülesse.Aeti teda hõigete ja kätte vehkimisega eemale ja kui uuesti peibutati,siis keeras otsa ringi ja uuesti meestele peale,paras komöödia kohe.
Põdra peibutamine pidavat olema ka lihtsam,kui soku,sest sokk pidavat olema palju musikaalsem kui põder ja sokk ikka tiirutab ennem ümber ,aga põder on nii suur ja uhke loom,et tema tuleb otse.
Ohh, ei jõua sügist ära oodata,saaks ise ka proovida.

Ohh, ei jõua sügist ära oodata,saaks ise ka proovida.

-
- Postitusi: 2419
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Kui ikka veri vemmeldab ,on see "koll "ka kaunis ettevaatamatu!Vaadata tuleb et ise teisele jalgu ei jää .Soomekeelses õpetuslindil soovitab igaljuhul endal tagalat kindlustada,eriti kui pulli häälega peibutad.Ilmselt tulevad peibutusele sagedamini nooremad ,sest ega neid "kolle "ju väga palju polegi.Soku ja põdra peibutus on nagu öö ja päev ,kui põder sind jutule võtab siis ohkimine kogu aeg kuulda ja tead kus loom asub.
Kivi kotti!
Kivi kotti!