Sigade Aafrika katk Eestis

[heyx]

Eelmisel aastal oli meil sama lugu, et karju tekkis igale poole, nüüd naabritel. Siit minu teooria: siga jagab välja, et haigus levib ja üritab põgeneda ja oma elunatukest pikendada. Need, kes aga paigale jäävad, tõmbavad tegevusraadiuse väga kokku. Viljapõldudes enam sel aastal ringi ei tallatud, vaid söödi ühe koha peal aga korralikult.

[Anti]

Eks sigade puhul on see taastootlikkus väga suur.
Kui neid katkujärgseid karju natuke jälgida, siis on jäänud silma üks asi - karjades puuduvad kesikud. Karja moodustavad 1-2 emist ja nende selleaastased põrsad. Sekka vaikselt ka mõni kult.
Eraldatud piirkondades, milles katk nähtavalt üle ei käinud, on karjades ka kesikud alles.

[aivar00]

See on kuidas kusagil. Meil just vastupidi suured karjad suurte sigadega ja mõned üksikud põrssad. Samas jälle teine punt kus emis ja põrssad. Ei oska muud tõesti arvata, et sead katku pärast täiesti paikseks muutunud. Samas jahimaa teine serv kus katk möllas nüüdseks kah miskid väiksed jäljed söödale ilmunud ja tammetõrusid krõbistanud. Enne 5 kg piirangut toodud hernes kõik hallitama läinud ning puutumata. Ja me räägime miskist 5 kg söödast...

[kakuke]

Aga see paiksus äkki hoopis sellest tingitud, et sigu on vähem ja nad üksteist ei häiri kõrge asustustiheduse tõttu, st ei löö üksteist liikuma?

[heyx]

Eelmisel aastal oli meil sama lugu, et karju tekkis igale poole, nüüd naabritel. Siit minu teooria: siga jagab välja, et haigus levib ja üritab põgeneda ja oma elunatukest pikendada. Need, kes aga paigale jäävad, tõmbavad tegevusraadiuse väga kokku. Viljapõldudes enam sel aastal ringi ei tallatud, vaid söödi ühe koha peal aga korralikult.

Aga see paiksus äkki hoopis sellest tingitud, et sigu on vähem ja nad üksteist ei häiri kõrge asustustiheduse tõttu, st ei löö üksteist liikuma?

Päris õige ülevaate saame talvel, juhul kui lund antakse. Võibolla hindan põssade arukust liiga kõrgeks. Mis aga selgitab seda katku äärealade sigaderohkust?

Veel tähelepanekuid seoses katkuga. Tundub, et põhisurve huntide poolt on sea ärajäämise tagajärjel saanud põdrad. Meie aladel ei saa üldiselt põdraarvukusega nuriseda, küll aga vasikate ikaldus on ilmselge. Esimese kolme nädalavahetusega on kütitud ca 30 põtra, neist vasikaid vaid 5. Lehmadel imetamistunnused on selged, samuti on enamik tiined, aga vasikaid pole. Et struktuuri paika saada oleme lehmade laskmise juba lõpetanud, aga mida pole on noorloomad. Kitse on põldudel jätkuvalt näha.

[Reinz]

Tarvastus ka sama, üksikud lehmad, imetamistunnustega, aga vasikaid pole ja arvukus on ikka väike, võrreldes paari, kolme aastataguse ajaga.

[Ats]

Ega sigade kadumisega hunt taimetoitlaseks hakka, ikka vaatab liha.

[lendorav I]

Loen seda teksti ja üks suurem vandenõu teoreetik ,kui Teine. kõik räägivad ühest suust ,et metssigu ei ole aga teavad täpselt, kui suured on metssea karjad nende jahipiirkondades ja kui palju põrsaid emiseid ja kulte karja ümber katk on siin ja nüüd tuleb tegeleda taga järgedega. andke mõnele metssea kasvatajale vastu hambaid ,et peate tema jama nüüd lörpima. Vaadake peeglise ja küsige endalt kas Mina toitsin metssigu nagu nad kasvaks Minu enda laudas.

[Välek]

Vaadake peeglise ja küsige endalt kas Mina toitsin metssigu nagu nad kasvaks Minu enda laudas.

Tehtud. Edasised instruktsioonid palun.

[Reinz]

Kes mida lugedes tunnistada tahab, mina ei leia siin küll mingeid vandenõusid! Lihtsalt isendite asustus oli tihe, seetõttu levik meil ka kiire.

[pktaks]

Tundub pigem, et keegi on öösel kangema kraamiga liialdanud ja foorumisse moraalipidajaks asunud

[Ats]

Tegelikult võiksid moded neid 1 mõttetu postituse kasutajaid kustutada.

[aadu kadakas]

Tahtsin ühele metsseakasvatajale vastu hambaid andma minna, aga ütles õnneks viivuke varem, et sigu polegi enam kasvatada. Vabandust, et kirjavigu pole.

[aivar00]

Sa pole ka lendav orav, kes vahest kogemata obaduse võib saada . Las need õelutsejad lendavad puudel edasi .

[sammal.habe]

Venemaal ka möllab: http://www.fsvps.ru/fsvps/asf