kirp kirjutas:Kui õieti mäletan, siis loetakse 10 mm ja jämedamad juba kuuliks. Sel juhul ei tohi kolmikut jahis kasutada - meil on ümmarguse kuuli kasutamine suure rikosheti ohu tõttu keelatud. Kartetse võib tõesti jätkuvalt sigadest leida, muide ka huntidest ja ilvestest. Põrsast-kesikut sellega lasta ei tohi, aga samas kaalus hundi puhul ei teki kellelgi tõrget. Ei toeta sea kartetsiga laskmist, aga ajaloolise tõe meenutuseks - NL omal ajal lubati kesikule kasutada (nagu ka lampi.)
Ei tea küll ühtki akti, kus läbimõõdu järgi liigitataks midagi kuuliks või siis haavliks! Ja miks peakski nii olema?
Ka ümmarguse kuuli kasutamist ei ole kusagil keelatud. Siis oleks ju igasuguste haavlite (kartetšide) kasutamine keelatud. On neid siis 9 tk padrunis või kolm tükki või vaid üks - mis vahe seal on. Tõsi - mingil ajal oli tõesti kusagil (ju need vist jahieeskirjad - ohotnitsie pravila

Omal ajal, kui ma poisikesena põdra ja seajahtidel kaasas käima hakkasin, ei olnud minu mäletamist mööda üldse veel eeskirjaga reguleeritud, millise moonaga keda lasta tohib. Selline teave tuli eriala kirjandusest (jahiraamatud) ja vanemate tegijate kogemustest. Räägin siin eelmise saj aastatest 65-75. Kui mindi põdra peale välja, siis mehed laadisid ikka oma kaheraudsed nii, et esimeses rauas oli kuul ja teises kartetš. Vähemalt oli see nii sealkandis, kus mina kaasas käisin. Sea laskmisega oli sama või siis oli mõlemas rauas kartetš. See, et teatud suurulukeid (põder, hirv, karu, metssiga, nüüd ka hüljes) võib lasta vaid kuuliga, tuli hiljem, aga siiski nõukaajal, enne taasiseseisvumist.
Neid kartetšiga vigastatud sigu sai lastud veel 10kond aastat tagasi päris tihti - hakkasid nahka võtma ja ikka ja jälle leidsid kusagilt mingid kapseldunud haavlid või mädakolde. Aga viimasel ajal ei ole enam ette tulnud. Küll saab tabatud sigu, kes on suure tõenäosusega varem lasta saanud, aga "tinaherneid" on väga üksikutel juhtudel veel leitud. Ühesõnaga - tundub, et trend on vähenemisele
