Šaakal

[pajero]

Väike võrdlusmoment

https://www.youtube.com/watch?v=FLmOhRaHxhs

[kakuke]

Eks see üks järjekordne tõmblemine ole jälle. Kuidas pole kedagi pihtide vahele võtta, kui seadust rikutakse? Jahimeest siis ei saagi karistada selle eest? Naine kodus tahetakse vastutavaks panna?

[sammal.habe]

http://parnu.postimees.ee/3961371/teadl ... endamisele

BNS
Teadlased on vastu šaakali jahiaja pikendamisele

Tavaliselt elavad šaakalid palju soojematel maadel kui Eesti, kuid nüüd on esimesed isendid jõudnud ka siia.

Teadlased seisavad vastu jahimeeste ja poliitikute ettepanekule pikendada šaakali küttimise aega praeguselt neljalt kuult kaheksale või koguni aastale, pidades jahiaja pikendamist ebaeetiliseks ja kasutuks.

"Arvan, et šaakali jahiaja pikkus võiks sõltuda sellest, kas selles piirkonnas šaakal murrab lambaid," ütles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtspetsialist Peep Männil. Ta toonitas, et kui kehtestada kogu riigis ühepikkune jahiaeg, on kaheksa kuudki liiga pikk.

"Kordan siinkohal üle selle, millega meedia ikka ja jälle eksib: šaakal ei ole meil võõrliik, vaid uus liik, kes on oma levikuala Euroopas looduslikul teel laiendanud. Peale selle on šaakal Euroopa Liidus madalama kaitsekategooria ehk ELi loodusdirektiivi viienda lisa liik," sõnas Männil.

Riigikogu keskkonnakomisjon teeb keskkonnaministeeriumile ettepaneku pikendada šaakalite küttimisperioodi. Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles, et praegu kehtiva jahieeskirja järgi võib šaakalile jahti pidada 1. novembrist veebruari ehk jahiaasta lõpuni, kuid neljakuusest perioodist ei piisa.

Vakra lisas, et komisjon jättis šaakali uue võimaliku küttimisperioodi pikkuse esialgu lahtiseks, kuid ei välistanud aastaringse küttimise lubamist.

Eesti jahimeeste seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts ütles aga, et jahimehed soovitavad šaakalit küttida nagu rebast ehk augustist märtsini.

Tallinna loomaaia direktor ja zooloog Tiit Maran šaakali jahiaja pikendamist ei poolda. "Ma ei pea seda eetiliselt õigeks," ütles Maran. Ta lisas, et nii nagu on vale minki ehk Ameerika naaritsat aasta ringi küttida, oleks vale ka šaakali jahiaega pikendada.

"Šaakali jahiaja pikendamine on eriti vale, sest tema arvukus pole nii suur, et peaksime sellised drastilisi meetmeid kasutama," sõnas Maran. "Tavaliselt on jutud tegelikkusest hirmsamad. Jah, kindlasti kuskil keegi kannatab ja ma ei kahtle, et šaakal murrab lambaid. Teistes maadeski arutletakse šaakali jahtimise üle. Kui meil läheb olukord raskeks, reguleeritakse kindlasti arvukust, aga küsimus on, kas me peame nii äärmuslikult lähenema. Ma ei suuda seda eetiliselt aktsepteerida," sõnas teadlane.

"Kui me räägime näiteks mingi aastaringse küttimise lubamisest, tekib mul küsimus, miks teda võib aasta läbi küttida. Me ei suuda teda ju siit välja püüda. Niisamuti hakkab olema šaakaliga. Millalgi kajastub see kättemaksu, mitte probleemi lahendamisena. Asjad nihkuvad valele poole," arvas Maran.

Keskkonnaagentuuri andmetel elab praegu Eestis hinnanguliselt veidi üle 50 šaakali, lõppeval aastal kütiti neid 22. Šaakal elab põhiliselt läänerannikul Lääne- ja Pärnumaal.

Keskkonnaameti teada on šaakalid murdnud tänavu 108 ja vigastanud 16 lammast. Männil oletas, et need numbrid võivad olla õiged.

EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnutsi puudub jahimeestel laiem huvi šaakali küttimise vastu, sest jahinduse hea tava kohaselt kütitakse ulukit vajaduse korral niipalju kui vaja ja jahi tulemusena tekkinud saadus kasutatakse maksimaalselt ära.

"Karusnaha turg on praegu madalseisus. Jahipidamist pidurdab veidi asjaolu, et kütitud šaakalilt tuleb jahimehe kulu ja kirjadega võtta proove teaduse tarbeks. Seega ainus põhjus šaakaleid küttida on lambakasvatajate tellimus," lausus Korts. Ta lisas, et seni jahimeeste hulgas laiemalt teadvustamata motivaator on fakt, et šaakali kolju on rahvusvaheliselt hinnatud jahitrofee.

[Välek]

Keeratavad eetika ja tolerantsuse tagaajamisega elu peesse. Ei pea kôik erinevad kultuurid, loomaliigid, ja maod siia maale mahtuma. Ma olen alati öelnud, et kaevanduste pooldajad peaksid edaspidiste pôlvedega kuskil virumaal kaevanduse serval elama nii , nagu saakalisóbrad peaksid edaspidi ainult lambakasvatusest elatist saama, nagu paljud talunikud. Siis ehk kaoks tahmine sitta keerata. Mida kűlvad, seda lõikad.

[kakuke]

Ma olen Välekiga 100% nõus. Inimesed tikuvad lolliks minema ja tegelema üha enam pseudoprobleemidega. Mille poolest see saakal meie rebasest parem on?

[aivar00]

tsiteerin:
Mille poolest see saakal meie rebasest parem on?


Ikka on - ta ju väheke suurem-tugevam . Seega suudab rohkem kahju teha .
Aga need "võõrliigifännid" tekitavad iseendale tööd - nagu nõuka ajalgi. Praegu kaitseme šaakalit nagu omal ajal toodi Eestisse kährik. Miks meil euroopa naaritsaga kehvad lood on .
Võiks ju signaalvähki kah meil rohkem levitada jne. Mingi aja pärast jälle hea ajakirjanduses siutsuda ja ennast "kohalike" väljasuremisohus liikide eestkõnelejana esitleda. Millegipärast kohe tekib mälusopis paralleel "rohelise mõttelaadi edendaja" Marek Strandbergiga .

[aadu kadakas]

http://lutreola.ee/lutreola/html/pdf/removal_est.pdf
KKM-i eriloaga taldrikraudadega mingi püük on eetikagurudele ju igati sobilik. Ja kuna kohalikud jahimehed on totaalsed kapsad, siis Valgevene poisid korraldasid asja ära.
"Kordan siinkohal üle selle, millega meedia ikka ja jälle eksib: šaakal ei ole meil võõrliik, vaid uus liik, kes on oma levikuala Euroopas looduslikul teel laiendanud. Peale selle on šaakal Euroopa Liidus madalama kaitsekategooria ehk ELi loodusdirektiivi viienda lisa liik," sõnas Männil.
Peep Männil olla ka hoopis ökopunkarist metsloomade tundja, väidab "Eesti Mets" talv 4/2016.

[aadu kadakas]

Kui surfata natuke ringi, siis saab aimu töenäolisest plaanist, et ka Eestis oleks šaakal ‘fully protected’ staatuses. Lihtsalt huupi pakun, et ka raha paneb selles teemas rattad käima.

[unt]

Ma olen Välekiga 100% nõus. Inimesed tikuvad lolliks minema ja tegelema üha enam pseudoprobleemidega. Mille poolest see saakal meie rebasest parem on?

Ega šaakal rebasest parem polegi ja minu meelest pole seda keegi ka kusagil väita püüdnud. Küsimus lihtsalt selles, et kas rebase jahiaega võiks lühendada või šaakalile lubatud jahiaega pikendada? Suure tõenäosusega - ah, ei hakka parem ennustama
Aga kui nüüd viimaseid postitusi lugeda, siis ikka tulistatakse lausa puusalt! Kõrvutades seda meie massimeediaga, siis tekib lausa tunne, et mingid "kohalikud valimised" siin foorumis tulemas. Et suurema koguse häälte eest võib demagoogitseda küll. Surfamisega pole siin enam midagi pistmist.

[kakuke]

Mis seal ikka ennustada. Igal võimalikul juhul pigem keelatakse ja lühendatatakse ning kui häda mingi koha pealt suureks läheb ja eurorahad paistma hakkavad või valimised tulekul, lastakse tulistada, puusalt, tulede viledega või ka autost. Ja jätkuvalt on jahimehed need lollid edasi, kes mitte kui midagi ei tea.

[aadu kadakas]

Aga kui nüüd viimaseid postitusi lugeda, siis ikka tulistatakse lausa puusalt! Kõrvutades seda meie massimeediaga, siis tekib lausa tunne, et mingid "kohalikud valimised" siin foorumis tulemas. Et suurema koguse häälte eest võib demagoogitseda küll. Surfamisega pole siin enam midagi pistmist.

Valimised? Demagoogia? Äkki paar sõna lisaks, et ikka õigesti tõlgendatav.

[H:Owl]

aadu kadakas kirjutas:

Kui surfata natuke ringi, siis saab aimu töenäolisest plaanist, et ka Eestis oleks šaakal ‘fully protected’ staatuses. Lihtsalt huupi pakun, et ka raha paneb selles teemas rattad käima.

Jälle ei lase meil "teatud rahad" osasid loomi valimatult ja vahetpidamata küttida? Kas saaks täpsemaid juhiseid, millistel vetel tuleks surfata, et saada lõpuks teada, millistest allikatest, millised summad, mille eest ja kelle kontole laekuvad niikaua, kui meil shaakal (ja hunt) ei ole lindpriiks kuulutatud?

[Välek]

[

Valimised?.

Sa ju nimekirjas esimene mees Aadu- Aa

[linnukütt]

Head uut aastat kõigile jahimeestele! Vist veel võib soovida. Riielda põle vaja, suts mõtiskleda võib küll.
Peale selle on šaakal Euroopa Liidus madalama kaitsekategooria ehk ELi loodusdirektiivi viienda lisa liik," sõnas Männil.
Lihtsalt natuke teadmiseks, et peale saakali on meil EL loodusdirektiivi viienda lisa liikideks ka hunt, ilves, metsnugis, tuhkur, valgejänes ja kobras. Huvitav, miks ma ei näe teadurite võitlust ülejäänud liikide (va hunt ja ilves) aga eriti koprajahi aja lühendamise nimel noh nii 1. novembrist 28. veebruarini. Mille poolest kobras saakalist halvem või parem on? Jahimeestel pole asjaga, kui ka kahjustused tulevad, muret, sest väikeulukijahilist tegevust korraldab maaomanik ning kummagi uluki puhul ei hüvitata maaomanikele nende ulukite poolt tehtavaid kahjusid ega nõuta neid ka jahimeestelt sisse. Ja juhised maaomanikele annab sellise tegevuse korraldamiseks keskkonnaagentuur oma seirearuandega. Ning ka äramärgitud EL parameetri kohaselt on nad kõik võrdsed liigid.
Peale selle, sellesamuse direktiivi pügala kohaselt on meile antud õigus ise nendele liikidele jahipidamist korraldada kas siis kaitsekorralduskava alusel või ilma selleta. Hundi ja ilvese kasutust me korraldame nn ohjamiskava alusel, teistele samal redelipulgal asuvatele jahiulukitele ilma selleta, kui välja arvata väike vahemik, kus kopra kasutust prooviti korraldada kaitsekorralduskava alusel, aga teatud teadurite vastuseis lõpetas koprakasutuse korraldamise kaitsekorralduskava alusel ära. Nii, et EL direktiivile toetumine pole eriti tõhus abinõu otsustamaks jahiaegade kestvuse üle. See ikka meie oma kätes, mitte Brüsselis.

[Välek]

Hoiatus!! Tasuline artikkel!!! Šaakalist pidi kasu olema, kuna aitab kährikuid tõrjuda. http://www.delfi.ee/a/76892418