Mind nüüd küll jahipidamise juures ahneks pidada ei saa!See eelmise postituse jutt 40 rahast oli 90+ mehe suust ja tema enam kokkuostuga hakkama ei saa.Reinule müügiga on jälle nii ja naa Kindlasti oleks ta nõus 1€ eest kõik nahad ära ostma.Kokkuostja peab üle mõistuse kõrgeks ka 20 eurost hinda.
No tore oli 55-60 euri nugisest ju saada küll aga sel aastal tuli lihtsalt leppida vähemaga.Mina andsin seekordära 25-ga.Sinnakanti see hind ju varemalt on olnudki.
Kuidagi vaikne see teema .Mõtlesin ka varemalt,et sel aastal ei panegi lõkse ülesse aga kus sa saad .Naabrid iga kord näitavad,kui metsas trehvame,et näe täna sain jälle kaks nugist ja eile oli üks sees.Seega tõmbasin oma puurid ka tööle,kuigi jäid see aasta sisse söötmata.Nüüd on juba nahka ka aga esimene lõksuronija oli selline lind.Kas keegi oskab pakkuda,mis lind on.Mina tean .Teda pole mul lõksus veel kordagi olnud.
Ei kuulu looduskaitsealuste liikide hulka. Mänsak on Eestis üldiselt paigallind, vaid mittesuguküpsed linnud rändavad lõunasse. Põhjapoolsemad mänsakud võivad ka talviti Eestisse sattuda. Mänsak on suure nokaga vareseline. Keha on shokolaadipruun valgete tähnidega, mis kohati moodustavad triipe. Tiivapealsed ja sabapealne on peaaegu must, sabaalune valge. Nokk ja jalad on mustad. Noorlinnud on õrnema kehamustriga kui vanalinnud. Erinevatel alamliikidel on noka suurus erinev, Eestis pesitseva pähklimänsaku nokk on on jämedam kui siin kohati talvituval seedrimänsakul, seedrimänsakul on saba all ka tume triip. Mänsak on levinud Põhja-Euraasias, sh Jaapan. Samuti elab Euroopa ja Aasia kõrgmäestikes. Ta on üldiselt paigallind, ainult äärmiselt krõbetate talvede korral liigub soojematele aladele talvituma. Mänsak elab okaspuu ja segametsades. Mänsakut võib pähklite valmimise aegu kohata sarapikes. Pikim teadaolev eluiga on üle 16 aasta. Mänsak kasutab oma võimast nokka pähklite avamiseks. Nad panevad pähkli jalgade vahele ja taovad seda nokaga, kuni koor puruneb. Mänsak on kõva toiduvarude koguja. Ta peidab seemneid ja pähkleid sambla alla ja puukoore vahele, et neid talvel hea võtta oleks. Nad suudavad ka lume alt oma varu üles kaevata. Paarilise valib mänsak kogu eluks. Ta ehitab pesa tavaliselt kõrge kuuse otsa, harvem ka laialehelise lehtpuu otsa. Pesa on tavaliselt päikese poole. Pesa koosneb okstest, mullast ja rohust. Emane muneb 2-4 muna suhteliselt varakult, märtsis-aprillis. Haudub emaslind, haudumise kestvus on ca 18 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Pojad lennuvõimestuvad 24-26 päevaselt, kuid jäävad vanemate juurde veel mitmeks kuuks, et õppida eluks vajalikku toidukogumisoskust. Tihti on pesakond koos kuni järgmise pesitsemiseni. Noorlinnud saavad suguküpseks 1 aastaselt. Menüüs on kõige olulisemal kohal okaspuuseemned. Pähklimänsakul ka pähklid, seedri-mänsakul seedrikäbiseemned. Söövad ka putukaid, linnumune ja -poegi, korjuseid, kaevavad mesilaste ja herilaste pesi välja, et nende vastseid kätte saada. Röövlinnud ja väikekiskjad. Eestis pesitseb (pähkli)mänsakuid 5-10 tuhat paari, Euroopas pesitseb 400-860 tuhat mänsakupaari. Tänu oma seemnete peitmisele on aidanud kasa uute metsade tekkele seal, kus muud on maha võetud.
Küll võib mõni mees ahne olla.Suurem jagu selline hind olnud.See,et paar aastat pakuti poole rohkem oli tore.Kui jahil käid ,et teenida,siis tee sel ajal parem tööd.Las see hobi jääb neile kes sellest naudingut tunnevad.