H:Owl kirjutas:Ja kuidas võiks või peaks USO reageerima sellistele avaldustele? On see ühe kõvataja ärplemine või laialdasem tabamatute tasujate liikumine eesti jahirahva hulgas? Kui viimane, siis tuleks vast lisaks tavapärasele ettevaatusprintsiibile arvestada hundi- ja muude limiitide jagamisel ka leviva seaduskuulmatusega. Kus suunas sedasi limiidid muutuks, on vist ilmselge. Niisama ilmselge on ka, kuidas see omakorda jahimeeste ja teadlaste vahelist usaldust ja koostöövõimet mõjutaks.
Antud " välja kujunenud poliitikat" viljeletakse limiitide jagamisel ilmselt nagunii pikemat aega...

Vaadake või Kirde-Eestit. Sealsetes massiivides on piirkondi, kuhu pärast Narva rinde läbimurret ja Tannenbergi liini maha jätmist 1944 a pole ükski inimene jälgi teinud. Kaevikud ning punkrid samas seisus pm.nagu siis jäeti. Hundid ja karud toimetavad inimese poolt segamatult omi asju ajades. Ei käi keegi neid seal arvele võtmas ega loendamas jne. Ja idasse eraldati eelmiseks hooajaks 4 luba huntidele, millest üks "õnnestus" realiseerimata jätta...Huumor kuubis ei ole või??? No andke andeks! Kindlasti on nii mõnelgi kesk-või lõunamaalasel sealkandis tuttavaid, kellele pole mingi uudis ,milliste reeglite järgi seal mail asju korraldatakse...

Küsimus ongi selles- kuipalju seda näha tahetakse või julgetakse või lube eraldatakse..
Ja lõpuks ei vii see ju mitte kuskile välja. Viiratsi juhtumi juurde tagasi tulles, olen kindlasti nõus nendega kes arvavad, et pärast kahte aastat menetlust trummi tagumise asemel võiks KKI suht rahulikult antud case võtta, mitte üüratu töövõiduna presenteerida. Huvitav oleks teada, kuipalju siis see hundinatuke ilmarahvale ka maksma läks? Arvestades töötunde, magamata öid, erivahendeid jne...Keskkonnale tekitatud kahju 1000 euri tundub eelneva kõrval selline tühine õlleraha kokkuvõttes olevat. Liiatigi sai lugu avalikuks kellegi "100% seaduskuuleka kodaniku" erahuvi tagajärjel. Erahuvi? Just! Igast elemendist kumab läbi kättemaks, kius, solvumine, meelepaha.. Pealekaebajaid ja neile kaasa plaksutajaid ei ole ükski ühiskond sallinud varajasest keskajast alates. Reeglina on nad rattale tõmmatud või inimkonna "arenedes" lihtsat seina äärde pandud...Ehk on antud inimeselooma südametunnistus tõesti nii puhas? Käib pühapäeviti kirikus ja süütab küünla? Mine tea..ehk ongi?
Ja rahustuseks võin öelda, et antud situatsioon ei ole viimane omataoline. Kes teavad, need teavad ja ülejäänud loevad, seda kindlasti tulevikus läbi massiteabevahendite...
Aga ikkagi. Reeglid. Usaldus. Usaldamatus. See millest Linnukütt rääkis- veelahe. Kunagi peab hakkama ka puhuma tuul, mis jääväljasid omavahel kokku suruma hakkab. Ei saa jäädagi nii, kus ühed teavad, et ei tohi ja teevad. Ja teised vaatavad pealt ja ei tee midagi. Kirjutavad ainult numbreid ringi. Seadused on täitmiseks, vähemalt peaksid olema. Neid koostab kusjuures ikka väga kitsas ja valitud seltskond. Ja kui seda ei täideta, siis on tegemist ilmselgelt paha seadusega

Kõike on võimalik muuta ning alati ei pea jõudma sellesse punkti välja, kuskohast edasiminek eeldab ainult füüsilist kontakti. Ükski ametikoht ei ole igavene, kui ei suudeta natukene laiemalt asju vaadata ja vastuseis üha suureneb...hea näide Tallinna ametist tagandatud linnapea või eelnevad "sada aastat" valitsenud võimuerakond. Ja väidet, kus üks osapool raiub teadvat kõiki soerdeid nägupidi, ei saa kindlasti siinkohal enam ammu tõsiselt võtta...