Šaakal

joosep · **Postitatud:** T Juuni 13, 2017 10:59 pm

Šaakalit võib Lätis lasta 15. juulist 31. märtsini.

Mille poolest meie šaakalid paremad on, et neid 1. novembrini hoidma peab?

sooviku · **Postitatud:** K Juuni 14, 2017 4:34 am

Mitte šaakalid pole paremad,vaid meie seadused on alat paar kraadi paremad.Lätlastel on ni mõnigi asi rohkem lubatud,kui meil.

sooviku · **Postitatud:** T Juuni 27, 2017 1:12 pm

http://www.ejs.ee/pressiteade-saakali-a ... guleerida/
:evil:

Krt,millest siis sai algul räägitud!Nüüd tehakse pressiteateid.Enne oli,et uurime ja vaatame kuidas Eesti loodusesse sulandub.Ei hakka teda keegi rohkem reguleerima!

Ats · **Liitunud:** R Aug 18, 2006 12:14 pm **Postitusi:** 933

sooviku kirjutas:

http://www.ejs.ee/pressiteade-saakali-arvukust-tuleb-paremini-reguleerida/
:evil:

Krt,millest siis sai algul räägitud!Nüüd tehakse pressiteateid.Enne oli,et uurime ja vaatame kuidas Eesti loodusesse sulandub.Ei hakka teda keegi rohkem reguleerima!

Eks ta ikka ole nii, et "Tahtsime paremat aga läks nagu alati".
Ega siis jahimehi keegi kuula.

Beretta · **Postitatud:** K Juuni 28, 2017 7:34 am

"....otsustati, et šaakali arvukust tuleks Eestis paremini kontrollida. Selleks tehti üleskutse jahimeestele tõhustada küttimist ning pöörduti keskkonnaministeeriumi poole, et pikendada jahipidamise tähtaega."
Leonid Iljitš oskas seda öelda ühe lausega:«Эконо́мика должна́ бы́ть эконо́мной»

unt · **Liitunud:** K Aug 27, 2008 12:40 pm **Postitusi:** 476

Selline pressiteade siis Keskkonnaministeeriumilt

Jaht šaakalile pikeneb kahe kuu võrra

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile jahieeskirja muudatuse, millega saab šaakalit küttida senisest kaks kuud rohkem. Jahiaja pikendamise tingis vajadus ohjata šaakalite arvukuse kiiret kasvu ja sellega kaasnevate kahjustuste hulka.
Keskkonnaagentuuri hiljuti avaldatud ulukiseire aruande ja küttimissoovituste kohaselt on šaakalite arv jõudsalt kasvamas ning levikuala laienemas. Sellega on kaasnenud ka rünnakud rannikuäärsetele lammastele - keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande järgi langes šaakalite ohvriks mullu 108 rannikualal karjatatavat lammast. Seetõttu on ulukiseirespetsialistid soovitanud intensiivistada šaakalite küttimist ning ühtlasi jahiaega ka pikendada. Samasuguse ettepaneku on teinud ka Eesti Jahimeeste Selts.
"Kuna šaakalid on Eestis jõudsalt kanda kinnitanud ning ka järjest julgemaks läinud, siis on sagenenud nende poolt põhjustatud kahjud. Looduses toimuvasse olelusvõitlusesse me sekkuda ei saa, kuid küttimisaja pikendamisega saame vähendada rünnakuid n-ö. relvitule ehk lammastele," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas, et jahieeskirja muudatusega algab šaakali küttimine juba 1. septembrist ja kestaks jahihooaja lõpuni ehk veebruari lõpuni. Möödunud jahihooajal kütiti 32 šaakalit.
Esimesed Eesti šaakalid avastati neli aastat tagasi Matsalust. Algselt arvati nad võõrliikide hulka, kuid uurimisega sai selgeks, et šaakal on Eestisse jõudnud omal jalal. Nii nimetati nad 2016. aastal jahiulukiteks. Praeguseks on Eestis vähemalt 11 šaakali pesakonda. Enamik neist on hõivanud Läänemaa, kuid leide on olnud ka Peipsi äärest. Eesti ulukiteadlaste osalusel tehtud analüüsist selgub, et meie šaakalid on geneetiliselt lähedased Kaukaasia suguvendadele. Eestisse rändamiseks on nad kasutanud marsruuti, kuhu jäävad sisse rannikud ja jõeorud.

Lisainfo

Kadri Kauksi
Pressiesindaja | Keskkonnaministeerium
Spokesperson | Ministry of the Environment

!!! · **Liitunud:** L Märts 26, 2016 6:32 pm **Postitusi:** 55

Ametnikud on kohati ikka väga eluvõõrad, kui arvavad, et šaakalid tegid paarituhande kilomeetrise (kui mööda rannikualasi ja jõeorge, siis pigem isegi kolmetuhande kilomeetrise) kiirrännaku Kaukaasiast Läänemere kaldale ilma et sellele teekonnale oleks maha jäänud sama geneetilise materjaliga asurkondi!
Pigem on šaakalid jõudnud Eestisse siiski inimese kaasabil! Näiteks võisid nad jõuda siia mõne tühja kaubavaguniga, kuhu oli kutsikad sulgenud kellegi kuri käsi!

pktaks · **Liitunud:** L Nov 26, 2011 12:34 pm **Postitusi:** 533

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=79740640

Tsiteeri:

Internetis levivad teated šaakalite nägemisest lisaks Lääne-Eestile ka mujal Eestis ning linnade lähedal.

Kahe päeva eest kirjutati Facebookis Kilingi-Nõmme koduhoovis varahommikul nähtud šaakalist, kelle omanik minema peletas. Teated hiljuti sisserännanud loomast tekitavad inimestes ärevust. Kas on põhjust šaakalit linnades peljata?

Rannikualadelt, Saaremaalt ning Piirissaarelt kaugemal on šaakali viibimine kinnitamata. Linnade lähedal võiks looma kohata pigem Lihulas, mille ümbruse märjad alad peaksid šaakalile meeldima. „Pilti oleks vaja. Muidu jäävadki asjad juttude tasemele,” ütleb keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil. “Kindlaid fakte pole.”

„Üldiselt on ta kõigesööja ja talle võiks meeldida tagahoovides toitu otsida küll.” Männil räägib, et kuna inimesed nii hästi šaakalit ei tunne, siis aetakse looma segi rebaste või kährikutega.

Šaakalid on end kindlalt sisse seadnud Lääne-Eestis. Läänemaal ja Pärnumaal on alates jahihooaja algusest septembris kokku jahitud kaks šaakalit. Eelmisel aastal kütiti üle 30 looma. Suuremaks jahipidamiseks oodatakse talve ja lund.

Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Aarne Taal rääkis, et kohalikud jahimehed pole veel leidnud sobivaimat viisi šaakalite küttimiseks. Plaanitakse jahikoerte väljaõpet, mis nõuab teistsugust õpetust kui teiste metsloomade puhul.

„Asi on ikka väga tõsine. On nähtud seda, kuidas metskits jookseb eest ära ja kolm šaakalit järel,” rääkis Taal. „Lehmadel on saba ja kintse ära näritud. Samuti tekitatakse kahju koduloomadele.”

Šaakalijaht algas 1. septembril ning kestab veebruari lõpuni. Tavaliselt algab šaakalijaht novembris, aga sel aastal toodi jahi algus kaks kuud varasemaks, kuna šaakalite arvukus tõuseb järjest.

Kuidas teha kõige parmini vahet šaakalil ja rebasel?

Tuleb meeles pidada, et sarnasus rebasega on suur, kuid rebase esikäpad ja kõrvad on eest tumedad, šaakalil mitte. Ka šaakali saba on lühem ning täiskasvanud loom suurem.

sooviku · **Postitatud:** T Okt 10, 2017 6:14 am

Kuidas selle šaakaliga on,kas hagijas või mõni muu tõug võtab teda ajada?Või peavad koerad seda elukat hundiks või teiseks peniks?Piltide järgi vaadates meenutab ta ikka rohkem koera ,kui rebast.

ylaril · **Postitatud:** T Okt 10, 2017 11:55 am

Kuidagi eriti populaarseks hakkab see loom muutuma juba.
Praktiliselt iga päev juba jookseb mõni artikkel meediast läbi.

http://www.delfi.ee/a/79778442

http://www.delfi.ee/a/79777382

Korraldatakse juba rahva küsitlusigi, mille tulemus küll tüüpiline, st kõige suuremad kommenteerijad jõuavad ikka nende kahejalgsete šaakaliteni.

http://www.delfi.ee/a/79778438

Paljudel siinsest kommuunist nende isenditega tegemist on tulnud viimasel ajal?
Häädemeeste kandis on küll tublisti kanda kinnitanud ja tõesti kolistab juba ka alevis ringi.

aberukk · **Postitatud:** R Okt 13, 2017 2:13 pm

ikka liigub aegajalt,peale pimeduse saabumist koer lolliks läheb siis on teada milles probleem.Suht arg(ettevaatlik) loom .Tuulise ilmaga on mõnekorra õnnestunud prosega näha ka.Kusjuures kährikuid oma kodu ümbruses tänavaasta pole ühtegi näinud.

rartzik · **Liitunud:** N Okt 31, 2013 9:54 pm **Postitusi:** 94

sooviku kirjutas:

Kuidas selle šaakaliga on,kas hagijas või mõni muu tõug võtab teda ajada?Või peavad koerad seda elukat hundiks või teiseks peniks?Piltide järgi vaadates meenutab ta ikka rohkem koera ,kui rebast.

Eelmise jahihooaja lõpus sai mõned jahid tehtud šaakalile. Siis mu karukoer ning norrakas ja beagle ajasid küll, aga päris väledad olid..roostikus oli koertel raske sammu pidada.

Ats · **Liitunud:** R Aug 18, 2006 12:14 pm **Postitusi:** 933

Mõned pildid šaakalikaamerast

Beretta · **Postitatud:** T Veeb 13, 2018 12:54 pm

"Eesti Jahimehe" selle aasta avanumbris lk 40. saame Peep Männililt teada: " Pigem jääb šaakal meil väiksearvuliseks nišiliigiks või kaob siit mõne aja möödudes". Oma väite kinnituseks toob ta näite ondatra levimisest 1970-ndatel ja selle järgnevast kadumisest haruldaseks.
Ondatra on teadupärast näriliste seltsi hamsterlaste sugukonna esindaja ja võrdlus tundub kohatu. Kui võrrelda šaakalit - siis pigem kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonna esindajatega, kus nad on teise võõrliigi- kährikkoeraga kõrvuti. Miks me peame uskuma, et šaakali näol on tegemist paberist tiigriga?

!!! · **Liitunud:** L Märts 26, 2016 6:32 pm **Postitusi:** 55

Ondatra algne laialdane levik ja hilisem kadumine olid seletatavad kiskjate (põhiliselt mingi) algul oskamatusega ondatrat murda ja hilisema "täienenud haridusega", ehk ka kultuuriga!
Samasugust "haridust" annab emakaru edasi poegadele! Kui emakaru pole näiteks mesipuid rüüstanud ja selliseid oskuseid poegadele edasi andnud, siis täiskasvanuna võivad suure tõenäosusega ka pojad rahulikult mesipuudest mööda kõndida ilma neid puutumata!
Nüüd oleks küll huvitav kuulda hr. Männili teooriat, kes võiks tulevikus "spetsialiseeruda" šaakali murdmisele?!

Šaakal

Kes on foorumis