Põllumehed soovivad hakata rändlinde küttima

[Ats]

https://jarvateataja.postimees.ee/42997 ... de-kuttima

Põllumehed soovivad hakata rändlinde küttima

Rändlinnud põhjustavad kevaditi ja sügiseti põldudel kümneid kordi suuremaid kahjusid kui riigi kompenseeritav summa. Nii tahavad põllumehed ise oma saaki kaitsma hakata.
Pidevalt suurenev rändlindude arv tekitab igal aastal üha rohkem kahjusid põllumajandusele, märgivad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit ühisavalduses. Üks efektiivsemaid võimalusi kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks on jahipidamine.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen on seda meelt, et rändlindude ülisuur arv on Eestis nihutanud paigast loodusliku tasakaalu ning ületanud meie maa ja vete taluvuse piiri.

„Põllumehed kodumaise toidu tootjatena hoiavad korras väga suure osa Eestimaast, nad künnavad, külvavad ja soovivad saada ka saaki. Rändlinnud on aga nii kevaditi kui sügiseti põhjustanud põldudel suuri kahjusid, seda eriti viimastel aastatel ja seda olukorda on võimalik jahipidamise abil leevendada“ teadis ta.

Kreeni sõnul võib tihti värskelt külvatud põldudel korraga toitumas näha kümneid tuhandeid rändlinde, mistõttu muudavad nende tekitatud kahjud paikkonniti teraviljakasvatuse võimatuks.

Riik kompenseeris eelmisel aastal põllumeestele rändlidude tekitatud kahju 333 000 euro ulatuses, kuigi tegelik kahju summa on kümneid kordi suurem. Kahjude vähesel määral hüvitamise põhjusena võib Kreeni teada välja tuua kahjude hindamise meetodika. Näiteks haneliste tekitatud kahjustuse suurus määratakse nende väljaheidete ehk troppide (troppi/m2) järgi, mis näitab põllumajanduskultuuri kahjustamise ulatust ja astet. Lisaks hinnatakse visuaalselt põllumajanduskultuuri üldseisundit. Sookurgede põhjustatud külvikahjustusi hinnatakse visuaalselt söödud külviseemne koguse ja sügisel saagi järgi.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats täiendas, et maaomanikel peab olema võimalus rändlindude rünnete eest oma vara ja töövilju kaitsta. „Sellest tulenevalt peaks meie arvates väga tõsiselt kaaluma ka kevadist rändlinnujahi lubamist, seda eriti kahjustuskohtades,“ sõnas ta. „Lisaks ei kata riigi poolt makstav kompensatsioon, millele on seatud piirsumma 3200 eurot, tegelikke põllumajanduse kahjusid,“ selgitas Ats.

2013. aastal vastu võetud jahiseadus tegi maaomanikule võimalikuks jahipidamise väikeulukile, mille hulka kuuluvad ka linnud. Maaomanikul on vastavalt jahiseadusele õigus väikeulukile ise jahti pidada või seda korraldada.

[aivar00]

Väga õige algatus ning vastulause meie ornitoloogide kiunule! Kevadist jahti tahaks isegi pidada - saaks mõne lahja hane sügisese rammusa asemel...
Minu piirkonnas sügisjahti praktiliselt võimatu pidada - linnud ei tule põldudele ning veekogudeks ainsana üksikud laukad rabas, millest haned lihtsalt lendavad üle.
Kevadeti aga haned-lagled suurte parvedena põldudel.

[rixa]

Isegi kui oleks maailmas ainukene rännutee, kust kõik linnud lendavad, siis ikkagi tapaks kõik maha, sest vili tuleb kätte saada? Võitleks hoopis mõistlikuma kompensatsiooni üle ja selle üle, et kõigile maadele kehtiks ühtsed põhimõtted? Kevadine linnujaht praeguste ametnike ajal on pigem utoopia ja tore kauge mälestus.

[Beretta]

Kui ei küsi, siis ka ei saa, õpetas kunagi üks vanem kolleeg ja illustreeris näitega oma praktikast. Olla millalgi 70-ndatel olnud pikas komandeeringus kas Võrus või Viljandis. Tuli kange tahtmine sexi saada. Läks ja küsis restoranis naisinimese käest: "Andke andeks, kus võõras võiks siin linnas .... saada?" ja voilà.

[kakuke]

Aga miks vili kätte ei tule saada?

[gunnar]

Kui ei küsi, siis ka ei saa, õpetas kunagi üks vanem kolleeg ja illustreeris näitega oma praktikast. Olla millalgi 70-ndatel olnud pikas komandeeringus kas Võrus või Viljandis. Tuli kange tahtmine sexi saada. Läks ja küsis restoranis naisinimese käest: "Andke andeks, kus võõras võiks siin linnas .... saada?" ja voilà.

Sobib nagu https://www.youtube.com/watch?v=ddWHbAVp23Q

[Välek]

Isegi kui oleks maailmas ainukene rännutee, kust kõik linnud lendavad, siis ikkagi tapaks kõik maha, sest vili tuleb kätte saada? Võitleks hoopis mõistlikuma kompensatsiooni üle ja selle üle, et kõigile maadele kehtiks ühtsed põhimõtted? Kevadine linnujaht praeguste ametnike ajal on pigem utoopia ja tore kauge mälestus.

Utoopia on see, et tekitatud kahju õiglaselt hinnatakse. Linnukahjude tõttu saamata jäänud tonne ei tea keegi. Võibolla ei tekitanudki linnud näituseks sellel aastal mingil põllul materiaalset kahju, hoolimata kevadkahjustusest, kuna näiteks augustitorm peksis põllud nagunii lappi ja sygisvihmade tõttu (vahelt) ei saanud sedagi koristada. Kompensatsioon on alati umbkaudne ja tavaliselt ei kyyndi reaalse saadud kahjuni. Tänavuse statistika järgi jäi koristamata 15 protsenti.
Isiklikest kogemustest on kõige keerulisem kevadel haned põllust minema saada.. Paarisaja meetri kauguselt püssipauk ei mõju. 100 m kauguselt kõnnivad eest ära... vahepeal lendavad veidi kaugemale ja uuesti maha. Laser, tondid ja võimsad propaanipaugutid aitavad, aga kui kõik põllud tonte täis toppida, hammustatakse see varsti läbi, pauk mõjub vaid teatud maani ja laseriga põllul ei ole mahti valvata.

[rixa]

Isiklikest kogemustest on kõige keerulisem kevadel haned põllust minema saada.. Paarisaja meetri kauguselt püssipauk ei mõju. 100 m kauguselt kõnnivad eest ära... vahepeal lendavad veidi kaugemale ja uuesti maha. Laser, tondid ja võimsad propaanipaugutid aitavad, aga kui kõik põllud tonte täis toppida, hammustatakse see varsti läbi, pauk mõjub vaid teatud maani ja laseriga põllul ei ole mahti valvata.

Siis ju massiline jahtimine ka ei aita järelikult? Võiks nad äkki kõik massiliselt toiduga ära mürgitada? Poleks vist ka see maailmas esimene kord. Kohalikku põtra ollakse küll valmis viimse veretilgani kaitsma, et kuskil peab ju ta oma mändi talvel süüa saama, mis need linnud teistmoodi on? Kevadine põdrajaht aitaks päris hästi männikahjustusi vältida, küsiks seda kah siis juba.

[pktaks]

Igasuguste toredate paugutite kõrvalmõjuks võib nimetada ka ümberkaudsete elanike nurinat paugutamise üle. Ei meeldiks ju kellelegi elada püsivalt sellise põllu ääres, kus kevadise rännu ajal iga aja tagant paugutatakse - öösel või päeval (öösel ju ka linnud istuvad põllus). Peegliga ja "silmaga" peletitega harjuvad aga linnud üsna kiirelt ära ja pole seegi ime, kui peleti kõrvale haneparv maha maandub (nähtud värk ) Agrilaser pidada ikkagi siiani vist kõige paremini aitama, vähemalt need, kellel see on, kiidavad. Maksab ainult omajagu.
Siinkohal aga põllumeeste poole näpuga näitamine on üsnagi väiklane, sest paraku on nemad just need, kes meile leiva lauale toovad.

[Välek]

Siis ju massiline jahtimine ka ei aita järelikult? Võiks nad äkki kõik massiliselt toiduga ära mürgitada? Poleks vist ka see maailmas esimene kord. Kohalikku põtra ollakse küll valmis viimse veretilgani kaitsma, et kuskil peab ju ta oma mändi talvel süüa saama, mis need linnud teistmoodi on? Kevadine põdrajaht aitaks päris hästi männikahjustusi vältida, küsiks seda kah siis juba.

Ma juba selles eas, et päris huupi ja puusalt vastu ei hakka lahmima. Linnukahjude vastu aitaks lindude massiline hävitamine kindlasti, ainult et massiliseks hävitamiseks puudub ju vajadus. Mõõdukus on alati hea näitaja. Toodud põdranäidet ei hakka lahkama...

[rixa]

Ma juba selles eas, et päris huupi ja puusalt vastu ei hakka lahmima. Linnukahjude vastu aitaks lindude massiline hävitamine kindlasti, ainult et massiliseks hävitamiseks puudub ju vajadus. Mõõdukus on alati hea näitaja. Toodud põdranäidet ei hakka lahkama...

Jään siiski oma arvamuse juurde, et tegelikult tehakse lobi kevadise jahiturismi legaliseerimiseks.

[andrus]

Alustuseks osta jupp maad oma raha eest,hari seda,pyya saaki saada ja sedasi paar aastat ning siis tee oma pakkumisi kevadise turismijahi kohta.

Olav Kreen-i valdav osa põlde meie jahimaadel ja ei ole temal mingit huvi turismijahi ega jahinduse vastu.
Päris hambast pole kah vaja lugusid välja imeda.

Oled sa kunagi näinud kuidas päike kaob kui haneparv õhku tõuseb? Vat meie kandis kus meri lähedal nii on.

[rixa]

Oled sa kunagi näinud kuidas päike kaob kui haneparv õhku tõuseb? Vat meie kandis kus meri lähedal nii on.

Ära muretse, ei pea selleks üldse nii mere lähedal olema. Näinud ja piisavalt, et aru saada, et mingi jahipidamine seda probleemi põllumeeste jaoks kuskilt otsast ära ei kaota.

[andrus]

Ära ei kaota aga võib pakkuda leevendust.

[honkomees]

Oled sa kunagi näinud kuidas päike kaob kui haneparv õhku tõuseb? Vat meie kandis kus meri lähedal nii on.

Ära muretse, ei pea selleks üldse nii mere lähedal olema. Näinud ja piisavalt, et aru saada, et mingi jahipidamine seda probleemi põllumeeste jaoks kuskilt otsast ära ei kaota.

(Kevadine) jaht tekitab hanedes loomuliku inim- jm kartuse, st tähendab, et neid on võimalik ka ilma laskmata põllult minema saada. Sügisel ju nad juurde ei lase, lendavad kohe minema, teavad millega inimese lähemine võib lõppeda. Linnud ja loomad ei ole ses mõttes rumalad, õpivad kiiresti, millal on vaja karta ja millal mitte.

P.S. Õnneks meie kandis on hani harv külaline, näeb vaid üle lendamas.