Hundid

[sax]

Ega marutaud veel maailmast kadunud pole. Suurel venemaal seda jätkub ja varem või hiljem satub jälle ka meile. Kõige lollim lugu ongi see et keegi ei oska karta enam. Kül loed lehest et keegi silitab koduaias kitse ja teine söödab peost rebast. Ükskord käib see laks ära. Ja sellist lõppu ei sooviks ämmale ka.
Ja marutaudis hunti ei taha isegi unes näha.

[aadu kadakas]

Kui mõni põdur hunt bussis piipu popsutab, siis teen märkuse. Alandlikult, et mitte liigselt häirida.
Tsitaat artiklist ka igaks juhuks juurde:
Marko Kübarsepp rääkis, et suurtele noorendikukahjudele viidates on jahimehed soovinud põtrade ja kitsede jahilimiidi kergitamist, aga nende loomade looduslikud tasakaalustajad on just hundid. «Tegelikult ei ole huntidega ju suurt muret. Kui hunt ühistransporti trügiks, siis oleks asi käest ära,» sõnas ta.

[sammal.habe]

tänane EPL võtab vahendada The Guardian-i artiklit:
„Metsas on juba väga hirmus käia.” Soome muretseb huntide arvu pärast.
http://epl.delfi.ee/news/valismaa/metsas-on-juba-vaga-hirmus-kaia-soome-muretseb-huntide-arvu-parast?id=77402788

[sax]

235 hunti soome suuruses riigis. Seda on küll ikka väga palju.
Huvitav palju see teeb 100km2 kohta soomes ja kui palju eestis
Nende mõistes peaks meil juba kodus ka hirmus olema.

[GC]

Kuulsin sellest artiklist hommikul KUKU raadiost...
Samas oli juttu laste uuest mängust, joosta liikuvate autode eest üle tee, kes ligemalt, see "kõvem"!
"Hunditakso"!? Aga miks mitte "perverditakso"!?

[greencoblin]

"Soome, Soome- perkele see Soome...."- kõvad mehed, kui nii suurel territooriumil suudavad viimase kui ühe kokku lugeda Saaks meil ligilähedasegi arvukuse paika, võiks elu ka kohe kordades ilusam olla- ei peaks ajakirjandusest udu kuulama ning metsas sikku mängima

[MLP]

Eestis lastakse ümmarguselt 10 000 põtra aastas soomes 100 000! Huntide arvukus soomes poole suurem kui eestis, tohiks nagu midagi valesti olla! Lihtsalt yks mõttetu kiun nagu meilgi kombeks saanud!

[kakuke]

Eestis lastakse ümmarguselt 10 000 põtra aastas soomes 100 000! Huntide arvukus soomes poole suurem kui eestis, tohiks nagu midagi valesti olla! Lihtsalt yks mõttetu kiun nagu meilgi kombeks saanud!

Mis mõttes poole suurem?
http://www.ejs.ee/loppenud-jahihooajal- ... 114-hunti/
Mina loen siit natuke teised numbrid välja.

[MLP]

Eestis lastakse ümmarguselt 10 000 põtra aastas soomes 100 000! Huntide arvukus soomes poole suurem kui eestis, tohiks nagu midagi valesti olla! Lihtsalt yks mõttetu kiun nagu meilgi kombeks saanud!

Mis mõttes poole suurem?
http://www.ejs.ee/loppenud-jahihooajal- ... 114-hunti/
Mina loen siit natuke teised numbrid välja.

Sry jh panin vähe risu,aga pm ,ss olukord sama nagu meil!
Seda enam peaks seal pool kiunu vähem olema!?

[sax]

Neil on riigi pindala 7.5x suurem. Meil peaks siis huntide arvukus 30 olema kui nutt lahti ja hirm metsa minna.

[GC]

Lõõla hundid on siin teemas juba jutuks olnud ja mõtlesin, et teen väikese ülevaate
nendega seoses...
Ei ole vist palju jahtkondi, kus kütiti sel hooajal 8 hunti? Meil on jahimaid ca 1o ooo ha ja
8 kütitud hunti on tõsiasi.
Aga mitte sellega ei taha ma uhkustada!
Ei tekkinud need hundid meile üleöö, elasid koos meiega juba mõned aastad.
Vaatamata sellele küttisime täna siis juba ülemöödunud jahiaastal rekordarv sigu. Peaaegu kõik ülejäänud sai omale katk.
Ei mäleta nii edukat põdrajahti kui paaril viimasel aastal.
Pole kuulda olnud murtud koertest. Vaid üks vahejuhtum eelmise aasta põdrajahil, kus pigem üritas korda luua laika kui noor hundikutsikas.
Tõsi, otsa leidsid mõned lambad ja hirmu tundsid paar korda lüpsile minevad karjanaised, aga see on igal juhul rumala ja loodusest kaugeneva inimese probleem!
Mahume koos ära küll!

[GC]

Katsuks siis seda rege edasi vedada...5 tk- 2 suurt 2 väiksemat ja üks vahepealne liiguvad Kärust piki raudtee äärt Türi poole st. lõunasse. Suure tõenäosusega keeravad lõpuks kagu-idasuunda, sest reeglina nad üle Viljandi mnt. pole läinud. Sama punt mis eile saabus..oli siis üks niipalju eraldi või kes nende asju ka täpselt teab. Lugu tavaline: üle lageda põllu, majadest 100m, roniti killustiku hunniku otsa- vaadati kaugele v tehti pilti...Edu, kellele info oluline on!

Head Uut Aastat!
Kuidas teil huntidega lood?
Eelmisel talvel käis Käru poolt Väätsale regulaarselt 8 hunti.
Tõsi, mitte alati polnud kari koos.
Päris veebruari lõpus küttisime sellest karjast 2 tk. ära, siis oli piirdes 5 hunti.
Sellel talvel pole sealt poolt meile rohkem käinud kui 1 paar.

[greencoblin]

Head Uut Aastat Teilegi!- Ja aasta peab hea tulema- me ju nüüd üks ja suur ning õnnelik pere nii maakonna kui ka valla tasandil...

Korra juba tekkis kahtlus, et kas see teema aktiivseks ennast suudab keerutada või läheb vabajooksuga kevadesse välja...aga jah- nõus täiesti. Üle kahe jälje koos pole nendel vähestel lumega päevadel keegi meie maadel sedapuhku näinud. 2 x õnnestus lube ka broneerida, kuid see toimus lõunapiiril. Teie viimane jaht ja eelmise talve lõpp samuti väga hästi meeles- siiamaani jagatakse jätkuvalt puid ning maid...

Need 2 tk toimetavad tihtipeale Piiumetsa ja Iidva soo poolses nurgas ja reeglina sinna tagasi ka suunduvad. Aga noh jah, nagu aasta tagasi on meie olukord järjekordselt ainult statisti rollis olla

[Ats]

https://jarvateataja.postimees.ee/43862 ... ust-rohkem

Jahimehed sooviksid küttida kärntõves hunte lubatust rohkem



Haiged hundid muutuvad liiga julgeks ja tikuvad näljastena inimasustuse lähedale
Jahimehed soovivad küttimisega kärntõve levikut ohjata
Keskkonnaagentuurile meeldiks kui kütitaks üksnes haigusest vaevatud hunte

Kirna jahtkonna jahimehe Ahto Kattai lastud emane hunt andis paremal juhul välja väiksemat sorti koera mõõdu. Ta oli poolenisti karvadeta ja tugevalt nälginud. Selline haige loom eksibki Kattai selgitusel viimases hädas inimeste lähikonda kergemat saaki otsima ja tuleb maha lasta.

Teisipäeval päise päeva ajal patseeris kärntõves hunt Paide külje all Kirila külas majapidamiste juures ja luuras lambaid. See on jahimeeste hinnangul selge märk, et haigusest vaevatud ja näljased hundid muutuvad liiga julgeks, ohustades kodumajapidamisi, ning kõik sellised isendid tuleks maha lasta. Paraku ei jätku jahimeestel metsasanitari tööks jahilube.

Järvamaa jahindusklubi esimees Mati Hõbemägi ütles, et Eesti metsades elutsevate huntide hulgas ulatuslikult möllav kärntõbi teeb jahimehed murelikuks ning nad sooviksid küttida palju rohkem haigeid hunte, kui see on võimalik praeguste keskkonnaagentuuri antud lubadega.

Sel hundijahihooajal on Järvamaale eraldatud seitse luba. Hooaja jooksul andis keskkonnaagentuur juurde veel kaks luba. «Seni lastud seitsmest hundist viis on olnud kärntõves,» märkis Hõbemägi.

Tema teada näevad jahimehed loomi jälgides ja jahtides juba liiga sageli haigeid loomi.

«Olgem ausad, kui näljast vaevatud hunt läheb koduhoovi koera murdma, siis ei välista miski, et ta ei või rünnata näiteks ka õuel mängivat last,» tõi Hõbemägi näite.

Kogenud jahimehena märkis Hõbemägi, et see näide on võib-olla äärmuslik, kuid tema meelest on juba hilja pead vangutada siis, kui selline asi tõesti juhtuma peaks. «Mis puudutab koerte murdmist, siis see on juba praegu toimumas. Alles eelmise aasta lõpus kurtis mulle tuttav Imavere kandi mees, et hundid murdsid külas maha kaks koera,» lausus ta.

*Tabatud haige hunt lõpetas ühe piirkonna hundijahi hooaja

Teisipäeval Paide külje all huntide jälgi ajanud Kirna jahtkonna jahimees Ahto Kattai ütles, et nad võtsid hommikul kahed jäljed üles ning neid mööda liikudes jõudsidki lõunaks Kirila juurde, kus nägid hunti keset teed passimas ja lambaid himustamas. «Autot nähes jooksis ta küll metsa, kuid võtsime ta siis meestega piirdesse ning ajasime taga seni, kuni mul tekkis võimalus ta maha lasta. Hundi vilets seisukord oli juba kaugelt näha,» meenutas ta.

Lastud emaslooma oli Kattai meelest keeruline üldse hundiks pidada. «Tema keha oli enamjaolt karvadeta, roided kumasid silmanähtavalt nahast läbi ning kasvult oli ta pigem väikse koera kui hundi mõõtu,» lausus ta. «Selline loom poleks looduses ellu jäänud, küll aga jõudnuks ta haigusega nakatada paljusid teisi loomi.»

Kattai lisas, et kuna nad nägid sel päeval kahe hundi jälgi, tahtnuks jahimehed küttida ka selle haige hundi kaasjooksikut, kes on suure tõenäosusega samuti haige.

Paraku on lastud hundiga Järva 2 piirkonna tänavused load ära kasutatud ja rohkem ei tohi sel talvel selles jahipiirkonnas ühtegi hunti lasta. «Ka Türi jahtkonnas samal ajal hunte piiranud 30 meest olid sunnitud jahi kohe lõpetama, sest luba enam pole,» täpsustas ta.

Nii Hõbemägi kui ka Kattai peavad olukorda ebaõiglaseks.

«Võiks olla nii, et lastud haiged hundid ei läheks lubade arvelt või siis lepime kokku, et saame rohkem lube, kuid terveid ja tugevaid isendeid ei küti,» pakkus Hõbemägi välja.

Ta lisas, et tegelikult on enamik Järvamaa jahimehi juba mõnda aega seda meelt, et terveid, elujõulisi karjajuhte sihilikult ei kütita.

*Jahimeeste hinnangul pole huntide arvukus nii väike kui väidetakse

Hõbemägi lisas, et Järvamaa jahimeeste vaatlused näitavad, et siinne hundipopulatsioon pole nii väike, kui väidab samuti huntide seirega tegelev keskkonnaagentuur. «Selles suhtes lähevad meil arvamused lahku,» märkis ta.

Nii soovivadki jahimehed saada huntide küttimiseks rohkem lube, sest näevad, et sellega ei kaasneks liigile mingit kahju. «Pealegi räägitakse, et Venemaalt tuleb Eestisse praegu nii palju hunte peale ja see suurendab huntide arvukust oluliselt,» ütles Hõbemägi.

Ahto Kattaid paneb nördima ka olukord, kus Aafrika seakatku tõttu kästakse jahimeestel lasta nii palju sigu kui võimalik, ehkki on üldteada, et metssigu metsades enam eriti polegi. «Samas on hundist tehtud nii püha loom, et haigeid hunte ilma loata lasta ei tohi,» kurtis ta.

Jahiseaduse järgi tohib loata ulukit lasta vaid marutaudi ja Aafrika seakatku ilmsete tunnuste korral. Haiguskahtlusega loomast tuleb viivitamatult teatada piirkonda teenindavale volitatud loomaarstile või järelevalveametnikule.

Ka teisipäeval kutsusid jahimehed välja Järvamaa veterinaarkeskuse töötajad, sest hundi liigne julgus viibida päise päeva ajal inimasustusele nii lähedal viitas marutaudikahtlusele.

*Kärntõbi võib nakatada ka jahikoeri

Järvamaa veterinaarkeskuse juhataja Andrus Leis ütles, et Kirila küla maadel lastud hunt saadetakse edasi laborisse uurida. «Kuna tema käitumine oli kahtlane ja sarnanes marutaudis looma käitumisega, tuleb teda uurida,» põhjendas ta.

Leis märkis, et välisel vaatlusel olid hundil kärntõve tunnused. Kuna loom oli raskelt haige, oli ta jäänud halba toitumusse ja sellest oli ilmselgelt tekkinud juba kehvveresus. «Me võime ju oletada, et kahtlaselt käituma ajendaski meeleheitel looma nälg, kuid see on siiski vaid oletus, tegelik tõde selgub laboriuuringutes,» rõhutas ta.

Kärntõbi ehk rahvakeeli sügelised on nahahaigus, mis levib loomade seas kokkupuute teel.

«Kõige rohkem on seda haigust kährikute ja rebaste seas, kuid teateid tuleb ka nakatunud huntidest,» ütles Leis.

Hundid saavadki haigust põhiliselt teisi loomi saagiks murdes ja levitavad seda ka oma karja sees.

Leisi hinnangul on kärntõbi suur oht jahikoertele, kes jälgi ajades võivad metsas kokku puutuda haige looma karvatuustide ja seal peituvate nahaosadega, kus võib leiduda haigusetekitajaid. «Jahimeeste mure kärntõve laialdase leviku pärast on täiesti mõistetav,» sõnas ta.

[Ahto Kattai]

Ats ,pane ikka Peebu jutt ka ülesse.
Peep on meil nii "kõva teadlane", et tema hundid paranevad looduses imeväel iseenesest. Koerad, need on nõrgukesed ,neid tuleb ravida.
Kuna Peep arvab ,et peale tema on kõik (jahimehed) otud siis üks lõik talle PÄRIS asjatundjate arvamusest haigusest:

Kuidas vältida nakatumist !

· Kuna kärntõbi on väga nakkav haigus, tuleks juhul, kui haigus on juba ühel loomal leitud, alustada ennetava raviga ka teistel nakkusallikaga kokku puutunud loomadel!

· Kärntõve tõrjet ravimitega metsloomade populatsioonis ei ole võimalik läbi viia, sest ravida tuleks kõiki loomi ükshaaval. Haiguse leviku vähenemisele aitab kaasa loomade arvukuse langus (küttimine või populatsiooni vähenemine loodusliku valiku teel).

· Vältida tuleb metsloomadele soodsate elutingimuste loomist inimasulate/majapidamiste lähistele (prügistatud, hooldamata keskkond jmt).
Mul jääb küll mulje ,et raiutakse sama oksa millel istutakse-----ei tahetagi taastada tugevat ja tervet hundi populatsiooni!