njahh sel juhul ei tohi enam tänaval kõndida kah äkki kukub lennuk pähe. Ega see tõesti hea ei ole aga mis sa teed paned korjuse keldrisse seisma või tuppa voodi alla.Kui ikka on õues -15 paar nädalat ole mees ja kaeva.
Aga kas need patsillid külmaga ei hävine mitte?
Ei noh tore, ehk härra Sooviku suvatseb ka reaalsest elust rääkida, et mitu auku ise sellel talvel matmiseks kaevas. Mis augu kaevamisest siin rääkida. Sellel talvel oli juhus kus ühe lauda juures ei saadud kopagagi lehma maha maetud (rebastel oli pidu). Samas ei kujuta küll ette, et iga päev teeks lõkke ja küpsetaks rebast. Mis, aga puutub sellesse, et keegi võib tuulama minna prügikasti siis tark inimene teab täpselt millal tuleb prügiauto ja ajastab ka vastavalt sellele oma toimingud.
Rohkem sallivust!
Ma ei saa aru,kuidas kogenud jahimehed(või pole te jahimehed)ei mõista,et nende korjustega te ainult külvate haigusi.Minu südamel sellist pattu ei ole.Enamalt jaolt olen kõik rebased,kährikud,mingid,nugised ja ka ühe ilvese ära põletanud.Kakukesele:sellise jutu peale ei saa öelda"rohkem sallivust".
Rebasekorjuse söötmist sigadele ei kiida heaks, mõistlikum oleks ikka matmine või põletamine. Viimane variant on vist pisut komplitseeritum. Linnamehel, kellel oma krunti pole on matmine küll pisut keerukam kui maamehel, aga kui linnamees jälle jahile läheb, siis saab ju selle korjuse metsas maha matta. Talvel lumises metsas olen ma küll alati leidnud koha, kus labidas maasse läheb. Nii olen matnud paar-kolm kärntõbe põdenud rebast ja ühe marutõvekahtlase reinuvaderi, kellele enne mulla pealeajamist ka veel lõkke läitsime.
Jahipidamise tulemusel tekkinud korjused ja jäägid, mis süüa ei sünni olen seni ikka aiamaal kasvuhoonesse või kompostihunniku alla maha matnud.
Sõber, kellel krunt linnaservas, on “laisk” ning jätab tabatud karusloomade korjused (talvega umbes 30 ümber) aianurka kevadeni ja siis matab need korraga peenra alla jäävasse maasse. Talviti, kui kõva külma on olnud, on sõbral õnnestunud toaaknast lasta mõned rebased, kes käisid aianurgas asuval korjusehunnikul öösel söömas. Kord kevade hakul keskpäevasel ajal, kui sõber läks koju lõunale, kuulis ta naabri käest, et üks rebane olevat hoovi lonkinud. Sõber võtnud siis püssi ning olevat ettevaatlikult ümber majanuka kiiganud, et kus see rebane passida võib. Ei passinud see rebane aga miskit, olnud hoopis kärvanult maas vedelenud selle korjusehunniku juures. Seepeale oli sõbral hea meel, et koerad, kes päeval tavaliselt hoovis ketis, terve hommikupooliku garaažis kinni olid. Nojah, seakarja saabumist sõbra krundile rebase- või kährikukorjuseid sööma ei ole veel täheldatud.
Aga kui nüüd vaadata korjuste matmise asja sellest küljest, et kui eelmise aasta talve lõpul ulukitel palju marutõbe esines, siis küllap need marutõbised ka kõngesid kuskil. Kuhu jäid siis kõngenud ulukite korjused, mida tõenäoliselt keegi ei põletanud ega matnud? Ilmselt need pälvisid raipesööja-elukate tähelepanu ja leidsid niiviisi koha toiduahelas. Kas see mõjus ka soodsalt marutõve levikule, selle ei mõista eriti täpselt vastata, sest eelmine aasta mul ei olnud kogemust tõbiste elukatega. Samuti ei ole mul välja pakkuda varianti sellest, kui oluliselt mõjutab haiguste-parasiitide levikut või kui suurt ohtu kujutab rebaste söötmine sigadele või korjuste viskamine prügikasti (kahtlustan, et soodustav faktor see on, aga millises ulatuses?).
Ehk keegi veterinaarala asjatundja oskab siin sõna sekka poetada ning väitlust edasi arendada.
Aga kui läheb nahastamiseks ? külmaga metsas seda ikka suht nadi teha.
Sina kui n.metsa omanik mida arvad sellest et suvalised mehed sinu metsas lõket teevad ja korjuseid põletavad ja jätavad pool põlenuna maha,selleks et see ikka ilusti ära põleks pead teda päris pikka aega kärsatama.
Mitte et ma laisk oleks aga lihtsalt päris karm ettevõtmine on 50cm külmunud maa kaevamine. piisab juba 20 cm.
Kui jah on võimalus kaevamiseks või korralikult põletamiseks ma teen seda.Prügikast on tõesti äärmuslik variant aga kui ei jää muud üle.................
Et mitukümmend rebast aga peenra alla Ja järgneval aastal ,kas peenar uude kohta?Olen matnud hundi korjuse ja selle järgmisel aastal sama tervelt välja kündnud Hea on lugeda ,et meil ikka neid eetiliselt mõtlevaid jahimehi leidub kes oma jääkproduktid maha matavad.Kahjuks pole oma silmaga küll ühtegi meest näinud ,kellel selletarvis jahil ka labidas kaasas oleks Järelikult olen valede meestega kokku trehvanud ,või ainult kiitlejatega -kes nii väidavad tegevat Neilt kes seda tõesti teevad,küsiks -kui sügavale matate ?Olen asja proovinud ja kohas kus raipesööjaid liigub(metsas)ei võta 0.5m sügavusele maetud korjuse üles kaevamine eriti kaua aega ja ka metsseal meeldib värskelt songitud kohas tuustida.Nii siis .... ?
Ei väida ,et see oleks õige ,aga ise olen talvised rebase ja kähra korjused kas kevadisel prahipõletus lõkkel ära põletanud v suurde kivi hunnikusse tassinud ,kus rongad ja varesed need mõne päevaga klaariks teevad .Sead seal ei käi ja kui varesel/rongal sellest tervis vilets see mind ei sega.Lagedale põllule jäätud rebane ,süüakse ronkade poolt mõne päevaga pea jäägitult jo see ongi see looduse ringlus ,mis on ilmselt miljoneid aastid kestnud.
Kivi kotti!
Muuseas,ka osadel koertel meeldib raibete peal püherdada.Kui su vene laiguline tuleb,rebase soolikas kõrva taga, ja see sulle meeldib,siis ei oska ma midagi kosta.Labidas on urujahimehel alati kaasas.Ma ei ütle,et matmine kõige parem varjant on.Aga kindlast parem,kui lagedale jätmine ja kiirem kui põletamine.
kult kirjutas:Et mitukümmend rebast aga peenra alla Ja järgneval aastal ,kas peenar uude kohta?Olen matnud hundi korjuse ja selle järgmisel aastal sama tervelt välja kündnud Hea on lugeda ,et meil ikka neid eetiliselt mõtlevaid jahimehi leidub kes oma jääkproduktid maha matavad.Kahjuks pole oma silmaga küll ühtegi meest näinud ,kellel selletarvis jahil ka labidas kaasas oleks Järelikult olen valede meestega kokku trehvanud ,või ainult kiitlejatega -kes nii väidavad tegevat Neilt kes seda tõesti teevad,küsiks -kui sügavale matate ?Olen asja proovinud ja kohas kus raipesööjaid liigub(metsas)ei võta 0.5m sügavusele maetud korjuse üles kaevamine eriti kaua aega ja ka metsseal meeldib värskelt songitud kohas tuustida.Nii siis .... ?
Peenrad on sõbral viimased 20 aastat ikka sama koha peal olnud. Kui korjus künniga välja tuleb, siis on vaid kaks põhjust, kas liiga madalale maetud või liiga sügavalt küntud (ise sean küll aiamaa kündmisel adra töösügavuseks sügisel 21 ja kevadel 19 cm).... Kasvuhoonesse matmisel olen teinud augu, millel sügavust veidi üle põlve. Labidas (40cm varrega) on kogu aeg auto pakiruunis, urujahil olles on see seljakotiga kaasas. Metsas olen matmiseks ikka vähemalt hargivahe sügavuse augu kaevanud, sügavamat ei ole teinud, sest siis on juba kõva savi mõne koha peal vastu tulnud. Kui mulla tagasi auku ajan, siis olen selle veel jalaga tihedamaks sõkkunud ja vahele mõned roikad visanud.
Kui seda marutõvekahtlast rebast (kahtlaseks pidasime seetõttu, et see elukas seisis kartmatult keset teed nii, et oleksime võinud ta paljakäsi kinni võtta) matsime, siis tegin augu, millel sügavust natuke üle hargivahe (sellesse hakkas põhjast vett immitsema), põhja visakasime roikad, sinna peale korjuse, siis veel oksi, natuke diiselkütet ja siis süütasime. Paar tundi hiljem ajasime augu kinni. See toimus kaks aastat tagasi. Hiljem olen piirdunud ainult sea- ja kitsejahi jääkide matmisega, sest karusloomi ei ole tabanud (põlegi neid õieti jahtind paaril viimasel aastal).
Rebaste söötmine sigadel on juba ohtlik see tõtt,et enamik rebaseid on nakatunud trihhinelloosi. Ja kui siga nüüd seda raibet sööb nakatub kohe kindlasti.
Ükskord sai uuritud rebase käppasid ja enamik olid tõesti trihhinellas.
Meil enamasti labida jagu seda pehmet mulda ongi ,siis algab savi rähk ja ei ole ma veel tõesti ühtegi nii visa matjat kohanud ,kes viitsiks nii sügava augu kaevata!Muidugi kui mitme aasta jooksul ühe rebase matad .Kirjutasid ,et sõber matab paarkümmend korjust aastas peenra alla Kui väidad ,et nii igal aastal,kas siis kondid kaevatakse uuesti välja ja mis kallis naine kostab kui tema peenraksed meetri sügavuselt segi kaevatakse Ärge mehed ajage udu!
Kivi kotti!
sooviku kirjutas:Muuseas,ka osadel koertel meeldib raibete peal püherdada.Kui su vene laiguline tuleb,rebase soolikas kõrva taga, ja see sulle meeldib,siis ei oska ma midagi kosta.
Muuseas meeldib koertel kõige rohkem inimese s...sees aeleda .Olles kunagi suures põdrajahis ,kus Mae Mart oma laikadega viibis,hoiatas ta kohe hommikul -kes metsa situb ja tema koer selles juhtub püherdama ,see peseb koera puhtaks Kuidas peaks ja kuidas valdavalt tehakse on kaks ise asja ja oma koera hoian ma kinni ,selle aastased rebased pani KAKUKE prügikasti (ja õieti tegi) ja vahel on elusad rebased /kährikud ohtlikumad kui korjused.Ei kutsu midagi järgi tegema ,vaid talitage ikka oma parema äranägemise järgi ! Endale probleeme millestki tekitada ja udujuttu ajada pole mõtet !
Kivi kotti!
kult kirjutas:Meil enamasti labida jagu seda pehmet mulda ongi ,siis algab savi rähk ja ei ole ma veel tõesti ühtegi nii visa matjat kohanud ,kes viitsiks nii sügava augu kaevata!Muidugi kui mitme aasta jooksul ühe rebase matad .Kirjutasid ,et sõber matab paarkümmend korjust aastas peenra alla Kui väidad ,et nii igal aastal,kas siis kondid kaevatakse uuesti välja ja mis kallis naine kostab kui tema peenraksed meetri sügavuselt segi kaevatakse Ärge mehed ajage udu! Kivi kotti!
Mõnel pool on jah matmisega raskusi, sest poolemeetrise mullakihi all on paekiht. Meil on enamasti ikka pehmem pinnas ja seal pole küll kaevamisega erilist vaeva vaja näha.
Selgus, et sel aastal sõber matmistööga ei tegelenud vaid põletas korjused peale nülgimist kesküttekatla ahjus.
Seda, et sõber konte välja kaevab, tuleb mõnikord ikka ette, kui tihti, seda ma täpselt ei ei tea, sest pole tal matmisel abis käinud. Sõbra naine aga halba sõna sellise matmise kohta ei ole seni veel lausunud, sest käib ise tihti ajajana mehega rebasejahil ning on asjasse mõistvalt suhtunud ka seetõttu, et korjuste matmine toimus ikka kevadel enne viljade külvamist. Mattis sõber korjuseid aga seepärast, et väikelinnas, kus ta elab, ei olnud ka sellist prügikonteinerite süsteemi nagu Tartus ja Tallinnas. Olmeprahi, mis majapidamises tekkis, kogus ta puuriida taha hunnikusse ning vedas kevadel linna prügimäele, mis nüüdseks on juba suletud.
Aga kui sa, Kult, nii uskumatu oled ja mind udu ajamises süüdistad, siis järgmisel nädalavahetusel ma palun sõbral meelde tuletada, mitme aasta vältel ta matmisega tegeles ja ehk küsin ka ta naiselt kommentaari.
Sõber mattis kevadel!!!!
Aga meiega kurjustas üks härra ,et meie talvel ei mata vaid prügikasti paneme.
Kuhu **** me need korjused kevadeni korteris panema peaksime?Voodi alla koguma???
Mul kama kaks,kirjutasin ju et tehku iga mees oma südametunnistuse järgi !Juhtisin ainult tähelepanu -keegi rääkis,to tegevat nii jne .Pole mõtet lihtsalt targutada kui asja konkreetselt ei tea.
Kivi kotti!
Paistab,et mõnele (jahi)mehele on tavaline enda järel raipehaisu ja keeritsussi levitada.Loodan,et mitte enamusele.Tundub imelikuna, kui öeldakse mehele,kes enda järgi koristab,et ta kiitleb,targutab ja ei tea asjast midagi.Huvitav,kas tänapäeva jahimehe kursustel ei räägita midagi jahijääkide hävitamisest või utiliseerimisest.Vabandused siia ei sobi.Kui jõudsid omale kuuekümne tuhande eest relva,neljakümne tuhande eest optika ja jumal teab kui kalli jeebi osta,siis jõuad ka labida ja mõne liitri bensu osta,et rebase kerele tuli otsa panna.Meie linnad ei ole nii suured,et sealt väljasõit võtaks mitu päeva aega.
Ja järgneval aastal 
,kas peenar uude kohta?Olen matnud hundi korjuse ja selle järgmisel aastal sama tervelt välja kündnud 
Hea on lugeda ,et meil ikka neid eetiliselt mõtlevaid jahimehi leidub kes oma jääkproduktid maha matavad.Kahjuks pole oma silmaga küll ühtegi meest näinud ,kellel selletarvis jahil ka labidas kaasas oleks 
Järelikult olen valede meestega kokku trehvanud ,või ainult kiitlejatega -kes nii väidavad tegevat 
ja ka metsseal meeldib värskelt songitud kohas tuustida.Nii siis .... ?
sel juhul ei tohi enam tänaval kõndida kah äkki kukub lennuk pähe. 
