Nendele küsimustele saad kõigile vastuse relvaseadusest. Hädakaitse ja seisundi kohta oli kuskil siin foorumil juba mitu korda juttu. Selliseid mõisteid nagu hilinenud ja enneaegset hädakaitset ei ole olemas. Juriidiliselt kas on hädakaitseseisund või mitte. On veel olemas mõiste hädakaitsepiiride ületamine, mis tähendab seda, et kui sa kallaletungijale annad kaikaga üle küüru ja kuti rünne lõpeb ning siis annad "igaks juhuks" veel korra üle küüru. Siis selle "igaks juhuks" antud matsu eest kannad seaduse ees täit vastutust.
Relva võid kasutada hädakaitse seisundis, siis, kui muude vahenditega ei ole võimalik rünnet tõrjuda. See on väga õrn jää mida mööda käia. Lõppotsuse teeb kohus. Kui kutt sind näiteks löögivalmis (ülestõstetud)kirvega ründab ja lubab maha tappa, siis kui saad ära joosta tuleb enne ära joosta, kui seda teha ei saa, siis kaitsta ennast muude käepäraste vahenditega, kui see ei ole võimalik, siis alles kasutada relva.
Kui sa oled hädakaitseseisundis ja kasutad relva, siis tuleb käituda nagu ka tavalise relvakasutamise korral st. anda kannatanule esmaabi, kutsuda kiirabi,informeerida politseid.
Muidugi soovitan lugeda vastavad õigusaktid korralikult algusest lõpuni läbi.
http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewtopic.php?t=226 alt leiad vastuseid.