Küsimused!
Küsimused!
1. Kuidas liigitatakse tulirelvi põhiliste kasutusvaldkondade järgi?
2. Kas enneaegset ja hilinenud hädakaitset sooritades kannab kaitsja vastustust?
3. Millal tekib ja millal lõpeb hädaseisund?
4. Millistel tingimustel võib hädakaitse seisundis kasutada tulirelva?
5. Kuidas peab käituma isik, kes hädakaitset sooritades kasutas relva?
Ei suutnud nendele küsimustele vastust leida. Äkki oskab keegi aidata.
2. Kas enneaegset ja hilinenud hädakaitset sooritades kannab kaitsja vastustust?
3. Millal tekib ja millal lõpeb hädaseisund?
4. Millistel tingimustel võib hädakaitse seisundis kasutada tulirelva?
5. Kuidas peab käituma isik, kes hädakaitset sooritades kasutas relva?
Ei suutnud nendele küsimustele vastust leida. Äkki oskab keegi aidata.
Otsid mind - MINE METSA !
§ 3. Sõjaväe-, teenistus- ja tsiviilrelvad
(1) Põhilise kasutusvaldkonna järgi jagunevad relvad järgmiselt:
1) sõjaväerelv - relv, mis on põhiliselt ette nähtud kaitsejõududele lahingutegevuseks ning kaitsejõududele ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuvatele asutustele teenistusülesannete täitmiseks;
2) teenistusrelv – relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmise tagamiseks;
3) tsiviilrelv - relv, mis on põhiliselt ette nähtud jahipidamiseks, vastava spordialaga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks.
(1) Põhilise kasutusvaldkonna järgi jagunevad relvad järgmiselt:
1) sõjaväerelv - relv, mis on põhiliselt ette nähtud kaitsejõududele lahingutegevuseks ning kaitsejõududele ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuvatele asutustele teenistusülesannete täitmiseks;
2) teenistusrelv – relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmise tagamiseks;
3) tsiviilrelv - relv, mis on põhiliselt ette nähtud jahipidamiseks, vastava spordialaga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks.
Vaata Riigiteatajast relvaseadust ja hädakaitse/hädaseisundi kohta Karistusseadustiku $28-29
http://www.riigiteataja.ee/
http://www.riigiteataja.ee/
Nendele küsimustele saad kõigile vastuse relvaseadusest. Hädakaitse ja seisundi kohta oli kuskil siin foorumil juba mitu korda juttu. Selliseid mõisteid nagu hilinenud ja enneaegset hädakaitset ei ole olemas. Juriidiliselt kas on hädakaitseseisund või mitte. On veel olemas mõiste hädakaitsepiiride ületamine, mis tähendab seda, et kui sa kallaletungijale annad kaikaga üle küüru ja kuti rünne lõpeb ning siis annad "igaks juhuks" veel korra üle küüru. Siis selle "igaks juhuks" antud matsu eest kannad seaduse ees täit vastutust.
Relva võid kasutada hädakaitse seisundis, siis, kui muude vahenditega ei ole võimalik rünnet tõrjuda. See on väga õrn jää mida mööda käia. Lõppotsuse teeb kohus. Kui kutt sind näiteks löögivalmis (ülestõstetud)kirvega ründab ja lubab maha tappa, siis kui saad ära joosta tuleb enne ära joosta, kui seda teha ei saa, siis kaitsta ennast muude käepäraste vahenditega, kui see ei ole võimalik, siis alles kasutada relva.
Kui sa oled hädakaitseseisundis ja kasutad relva, siis tuleb käituda nagu ka tavalise relvakasutamise korral st. anda kannatanule esmaabi, kutsuda kiirabi,informeerida politseid.
Muidugi soovitan lugeda vastavad õigusaktid korralikult algusest lõpuni läbi.
http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewtopic.php?t=226 alt leiad vastuseid.
Relva võid kasutada hädakaitse seisundis, siis, kui muude vahenditega ei ole võimalik rünnet tõrjuda. See on väga õrn jää mida mööda käia. Lõppotsuse teeb kohus. Kui kutt sind näiteks löögivalmis (ülestõstetud)kirvega ründab ja lubab maha tappa, siis kui saad ära joosta tuleb enne ära joosta, kui seda teha ei saa, siis kaitsta ennast muude käepäraste vahenditega, kui see ei ole võimalik, siis alles kasutada relva.
Kui sa oled hädakaitseseisundis ja kasutad relva, siis tuleb käituda nagu ka tavalise relvakasutamise korral st. anda kannatanule esmaabi, kutsuda kiirabi,informeerida politseid.
Muidugi soovitan lugeda vastavad õigusaktid korralikult algusest lõpuni läbi.
http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewtopic.php?t=226 alt leiad vastuseid.
ikka lõbusalt
Hädakaitse on isiku äravõetamatu õigus, olenemata teistest võimalustest. Teistelt isikutelt abisaamise või ärajooksmise võimalus ei välista seda õigust. Ainus asi mis loeb, on et ei ületataks hädakaitse piiri. St. ei tohi tekitada ründajale liigset kahju (mis ei vasta ründe ohtlikkusele) ja rünne peab reaalselt toimuma.aivar00 kirjutas: Kui kutt sind näiteks löögivalmis (ülestõstetud)kirvega ründab ja lubab maha tappa, siis kui saad ära joosta tuleb enne ära joosta.
Pelle kirjutas:Hädakaitse on isiku äravõetamatu õigus, olenemata teistest võimalustest. Teistelt isikutelt abisaamise või ärajooksmise võimalus ei välista seda õigust. Ainus asi mis loeb, on et ei ületataks hädakaitse piiri. St. ei tohi tekitada ründajale liigset kahju (mis ei vasta ründe ohtlikkusele) ja rünne peab reaalselt toimuma.aivar00 kirjutas: Kui kutt sind näiteks löögivalmis (ülestõstetud)kirvega ründab ja lubab maha tappa, siis kui saad ära joosta tuleb enne ära joosta.
Foorumis käib jutt hädakaitseõigusest peaasjalikult tulirelva õiguspärase kasutamise kontekstis. Siin tuleb väga ettevaatlik olla jätkuvalt kordamaks Karistusseadustiku sätteid, mis ütlevad tõepoolest, et võimalus põgeneda ei välista hädakaitseseisundit.
Pidage ikka silmas, et hädakaitses kasutatav vahend ja selle kasutamise intensiivsus ning meetod peab olema proportsioonis ründaja poolt toimepandava ründe ohtlikkusega. Raskes joobes agressiivse kirvega viibutaja tulistamine ei pruugi jääda hädakaitsepiiridesse, kuna olukorda hinnati valesti ning ei valitud kõige vähem kahju tekitavat võimalust. Jah, öelge nüüd vastu, et kui ei olnud kaigast vms käepärast, vaid oli ainult tulirelv: ok, tulistage ründajat ja riskige tema surmamisega olenemata sellest et teil on tegelikult võimalus põgeneda ning rünnet vältida - ning ma olen üpris veendunud, et tänapäeva EV prokurörid leiavad piisavalt võimalusi teid siiski hädakaitsepiiride ületamises süüdistada ning kohtunikud ka süüdi mõista.
BM
Esmaabi materjalidega on probleeme jah! Ja seda "vajan relva" pole kusagilt võtta. Poodides läbi müüdud, tuttavad juba välja laenanud jne.
Need siin raskemad esmaabi küsimused:
1)Kuidas tuleb toimida haavatule esmaabi andmisel pea kuulihaava korral?
2)Kuidas tuleb toimida haavatule esmaabi andmisel kaela kuulihaava korral?
3)Kuidas tuleb toimida kuulihaavadest tekkinud sisemise verejooksu korral?
4)Millised tunnused on südameseiskumisel?
5)Millised on tunnused ja esmaabi võtted rõhkõhkrinna korral?
Need kõik eksami küsimused! Äkki keegi usin oskab ja viitsib neile vastata. Või on kellelgi laenata "Vajan relva 5" Saaremaal?
Need siin raskemad esmaabi küsimused:
1)Kuidas tuleb toimida haavatule esmaabi andmisel pea kuulihaava korral?
2)Kuidas tuleb toimida haavatule esmaabi andmisel kaela kuulihaava korral?
3)Kuidas tuleb toimida kuulihaavadest tekkinud sisemise verejooksu korral?
4)Millised tunnused on südameseiskumisel?
5)Millised on tunnused ja esmaabi võtted rõhkõhkrinna korral?
Need kõik eksami küsimused! Äkki keegi usin oskab ja viitsib neile vastata. Või on kellelgi laenata "Vajan relva 5" Saaremaal?
Viimati muutis Mattis, R Mai 27, 2005 7:37 pm, muudetud 1 kord kokku.
Otsid mind - MINE METSA !
http://my.tele2.ee/algus1/eksami_piletid.htm
asi on küll paar aastat vana aga natuke abiks teile seegi
aga arvan et ega seadus just eriti muutunud ei ole
Edukat eksami tegemist teile
asi on küll paar aastat vana aga natuke abiks teile seegi
aga arvan et ega seadus just eriti muutunud ei ole
Edukat eksami tegemist teile