Pilte kordaläinud jahipäevast

[duma]

Seal ta on.

Seal ta oli

[hagijas]

kui juba näitamiseks läks siis näitaks ka. Uue saate hooaja filmimist on saatnud edu!

[Priidik Õun]

Täiuslikkusest on puudu vaid mõni püss, kuuseoksake ja kolm tilka verd...
https://www.postimees.ee/4466793/foto-j ... -metskitse

[TiitR]

Täiuslikkusest on puudu vaid mõni püss, kuuseoksake ja kolm tilka verd...
https://www.postimees.ee/4466793/foto-j ... -metskitse

Kas see nüüd "kordaläinud jahipäev" on, kuid väga ilusa sarvega loom on. See tuleks meie maadele mõneks sugutamise hooajaks lahti lasta

[Beretta]

Loom toodi veest välja, soojendati kaldal üles ja lasti tagasi loodusesse.

[sokk]

Käisin eelmine nädal kuuel õhtul koprajahil. Iga õhtu nägin kaheksat kobrast, millest omakorda õhtuga lasin kolm tükki. Nii sain oma kontole kirja 18tk, et jahisse natukene erisust luua korjasin neljanda jahiõhtu lõpuks kaldalt ka ühe kährikkoera peale. Suurima kopra kaal oli 25.8kg ning kõikide eluskaalud kokku moodustasid 301,5kg ja keskmiseks kaaluks tuli 16,7kg. Neist neli on medalid (2 kulda, 2 pronksi). Jaht kestis keskmiselt 4-5h, mille tulemusena õnnestus näha kahel õhtul ilvest, kes istus esimesel õhtul koprakuhila kõrval. Lisaks 3 saarmast, 4 mink, 7 kährikkoera, 3 rebast, mõni kala lõi sulpsu ja palju erinevaid veelinde.
Tänud Aivar00, kes võttis rõõmsasti kõik koprarümbad vastu ja kondistas ära ning tegi väga maitsvat grillvorsti.
Kui kellelegi pakub kopranõre huvi siis kiri Pm´i.

[Välek]

Tubli! Huvitav ka kaaluandmeid ja statistikat lugeda. Kas oskad ka ütelda, kui palju oli liha väljatulekuprotsent sellest 301 kg, ehk siis teisisõnu mitu kg liha tuli?

[sokk]

Võin öelda, et esimesed 10tk läksid vorstiks, mille eluskaal kokku oli 184,9kg. Sellest kondistatud liha tuli 44kg. Täpsustuseks seda veel, et ükski kobras polnud lastud pähe ja Aivari koerad said ka oma portsud

[sniff]

Kena vaadata, toimetab edasi oma pulli asju.

[marcs]

Põdra peibutamise ajal ilmus karu silmapiirile.

[kakuke]

Ei ole mul näidata ei karusid, ei hirvi, aga täna hommikul tegime sõbraga ühe toreda hanejahi. Kujudega ja varjest. Ilm oli super, hane oli kenasti. Mida aeg edasi, seda enam ma ise hakkan väärtustama linnujahti.

[aivar00]

Sul ikka suur hunnik kujusid varje juures maas . Mina eile hilisõhtul ainult kuulsin, et lendavad kodus terassil ahvenaid ja mudilaid fileerides.

[atshunter]

Hooaeg on alganud väga hästi, siin mõned pildid.

[kakuke]

Mul on üks omamoodi pilt kordaläinud jahipäevast.
Lugu ise on natuke pikem. Õigemini see sai alguse eelmisel suvel Itaaliast, kus käisime pktaksiga ja ma tõin sealt omale karmikarvalise taksi kutsika. Siis, kui ostumüügileping sõlmitud, rahad makstud ja kutsikas auto peal, kinkis pktaks mulle ühe veini, juhuks, et kui peaksin selle kutsika eest esimese looma ise ära laskma, siis teen selle pudeli lahti.
Üleeile see juhtus, kus pktaks sai tuttavalt kõne, et põdra verejälg, vaja vaatama minna. Kuna oli laupäeva õhtu ja läks pimedaks, siis märgistati koht ära, et minna asja uuesti järgmisel päeval vaatama. Mõeldud tehtud, aga laup õhtul hakkas lund sadama ja sadas kuni pühap hommikuni. Mattis kõik jäljed kenasti ca 5cm lume alla. Mis teha? Ma varem vist pole sellistes tingimustes verejäljel käinud. Pktaks läks koos koerte ja tuttavaga märgitud kohta ja mina koos teistega kütiliinile. Siis tuli veel info, et sees peab olema ka verine siga, kes ka eile tabamuse sai. Koerad (minu oma ja vanem pktaksi oma) lasti märgitud kohas lahti ja koerad hakkasid otsima. Keerutasid nad seal, mis keerutasid, aga korraga võtsid kindla suuna ja hakkasid minema. Läksid Suure-Emajõe äärde välja, seal võeti põder ülesse lamamisasemelt ja sellega läks sõiduks, aga sõit läks läbi pilliroo ja otse metsseakarja sisse. Seal vahetasid koerad loomad välja ja läksid seakarjale üle. Pktaks sai mingi hetk rajale, et vaadata kes koertel ees ja leidis verega sea jäljed, keda siis eile lastud oli. Seakari tuli piki kütiliini, verega siga neil pundis, koerad järel ja keerasid siis kütiliinist eemale ja panid üle kõrval paikneva jõe, mille kaldad olid jääs. Seal ma sain küüsi närida kütiliinis, kui vaatasin gepsust, kuidas koerad edasi tagasi mööda jõge ujusid ja üritasid kaldale pääseda (panen sellest kohast pildi ka kaasa). Taks pole just eriti suur koer ja ka gps rihmad kaelas. Lõpuks said ikka veest välja ja uuesti sigadele järgi. Siis hakkasid sead liikuma juba mööda teise jõe äärt, milleks oli uuesti Suur-Emajõgi. Läksid pikalt ja hakkasid keerama tiheda liiklusega maantee peale. Ma ise sain ka sinna ette, aga iga kord, kui olid teele lähedal ja keegi raadiosaatjast miskit ütles, keerasid sead tagasi ja uuesti jõe äärde. Nii paar korda üritasid üle tulla, aga lõpuks ikka ei tulnud ja läksid uuesti Suure-Emajõe äärde ja siis juba üle vanajõe ja ühe saare peal pilliroos maandusid. Vanajõgi oli õnneks jääs ja kandis seakarja ning koeri. Teisel pool jõge sai pktaks nad lõpuks ära kutsuda, sest oli hirm, et lähevad veel lõpuks nii üle Suure-Emajõe, mis on veel lahti. Siis läksid koerad, pktaks ja tuttav jahimees tagasi märgitud verejäljekohta uuesti alustama ja tee peal said endast napi paari meetri kaugusel karu pesast lendu ajada. Sinna jagus neil ka seda emotsiooni. Mulle jõudis vahepeal veel põdrapull peale joosta, aga seda ei lastud ja läksin tagasi oma esialgsesse kohta. Seal avastasin, et täpselt selle koha peal, kus seisin, oli siga värskel selle möllu käigus üle läinud. Andsin sellest raadiosaatja vahendusel teada ja siis tuli pktaksilt info, et koerad võtsid miskit ülesse ja liiguvad suunaga minu poole. Oletati, et ju nad selle sama sea jälje peal on, mis minu juurest üle läinud oli. Mõtlesin, et lasen rahulikult koertel enda juurde tulla ja ei hakka neid hüüdma, plaan oli nad maha võtta, et aitab küll. Nii ma seal siis seisin ja kuulasin kuidas minu koer tuleb kena jämeda haukumisega ja korraga hakkas ilge ragin peale. Esimene mõte peas oli, et siga vist ees, aga siis märkasin endast 20m kaugusel kahte põtra, kummalgi polnud peas sarvi ja olid lastavad loomad. Lasin, siis põdrad startisid ja üle kitsa sihi, mis oli max 2-3m lai, sain teda korra veel lasta ja kuulsin, kuidas jäi nagu eemale maha ja kohe tuli häälega minu itaalane järgi, pühkis minust mööda ja maandus lastud põdra juures. Natuke aega hiljem tuli pktaksi vanake ja läks teise põdrajäljega edasi. Äge päev oli. Ma jätkuvalt olen seda meelt, et jahis pole minu jaoks parimat tunnet, kui lasta oma koera ette loom ära.
Vot selline lugu.
(loodan, et keegid ei pahanda, et siia lastud põdralehma pilti ei pannud ja eks neid ole nähtud ka, aga minu meelest see all olev pilt iseloomusta juba isegi kenasti kordaläinud jahipäeva)

[aivar00]

Vinge värk. Kas teie kandis hakkavad notsud juba kosuma, või on ka tõbiseid trehvanud? Meil ainult üksikutes kohtades tuhnimisjäljed olnud, need kah vanad. Justkui üksik loom. Tõenäoliselt nii ta ka on olnud. Ajudes aga ei ole kordagi isegi üksikut siga trehvanud. Punase raamatu elanikke ilveseid jooksis minu koera ja minu nina eest kütiliini välja kohe 2 tükki korraga. Päris kena vaatepilt oli meestel olnud: 2 kitse, 2 ilvest, 1 terjer, viimasena 1 ajaja... Teisest metsatukast jooksid välja 1 kits ja 1 terjer. Ja ilvesed olid ikka pirakad. Vähemalt see, kes minu nina all ringi silkas.