Hundid

[sokk]

http://www.ejs.ee/kehtestati-esialgne-h ... IyLkSxFLt0

[aivar00]

Tuli jah pikk kiri koos nutulauluga, et hundusid mei vähe. Kõikse rohkem ajas naerma algus - kehtestatakse huntide limiit vastavalt kehtivale seadusele: jahindusnõukogu ja jahimeeste loendusele ning arvestatakse ka ulukiseire osakonna ettepanekutega...
Ehk siis kits ikka kärneriks . Meitel luusib mitu aastat rabas 1 üksik ja 5-ne kari ringi. On teised mitu korda pääsenud.Tänavu sai uued lipud ostetud - ehk on tolku.

[Beretta]

«Möödunud aasta seireandmete ning küttimissurve jaotuse põhjal näitab Keskkonnaagentuuri prognoos hundi arvukuse kuni 25% langust. See peegeldub ka tänavuste hundikahjustuste väiksemas mahus ning seetõttu tuleb ka küttimismaht võrreldes eelnevate aastatega oluliselt väiksem,» selgitas Aimar Rakko limiidi määramist. Hundi arvukuse langus 25%

[aadu kadakas]

Huvitav % tõepoolest. Tea, kas hundi arvukus "tekib" ametlikust kahjustusstatistikast lähtuvalt, mitte tegelikust arvukusest. Kindlasti on mingi valem selle kohta ka

[Beretta]

Seda oskab öelda Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit. Nemad ju rahvuslooma valisid ja nüüd kaitsevad.

[Andrus Michelis]

Seda oskab öelda Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit. Nemad ju rahvuslooma valisid ja nüüd kaitsevad.

See kõlab kuidagi väga hästi! Igatahes minul läks tuju kõvasti paremaks!

[aivar00]

Täpselt nii , mul hakkas kohe häbi, et siin USO-t ja selle juhti siin 10-s surmapatus süüdistame no andke andeks... .

[Välek]

Ajalugu kipub korduma. Kunagi kiideti suurt stalinit. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:106480
Tänapäeval hõiskavad kitsekasvatajad : "elagu suur hunt, "!
Ja seda kõike vabatahtlikult, siberihirmuta.

[GC]

... Meitel luusib mitu aastat rabas 1 üksik ja 5-ne kari ringi...

Ja siis me imestame, et jahimeest ei kuulata!
Mõtle nüüd ka natukene, kas seda saab tõsiselt võtta!?

[Ahto Kattai]

* Ohjamisala on maa-ala, mis hõlmab üht või enamat jahipiirkonda ning mille piires määratletakse huntide küttimist,( hooldamist jms. ) See ei järgi administratiivseid piire, vaid ulukite elupaiku.

Ei tea mis asi veel see- hooldamine jms.- on? Kas selleks on lund ka vaja vää ?
Et arvukus on langenud kuni 25% ,limiiti vähendatakse 80 %.
Miks mull on küll tunne ,et need jahimeeste poolt antud arvud mida teadlased "korrutavad /jagavad" , jäätakse lihtsalt asja absurdsust arvestades lihtsalt enda teada.
Aga võibolla on see ka ainult minu luulu!

[kakuke]

Huvitav, kas kuskilt on leitav see kahjustuste kaart ja loendusandmed, mida jahimehed lugenud?
Umbes nagu on SAK kaart.
Praegu on selgelt see teema, et keskmise jahimehe jaoks on info liiga pinnapealne ja vähene.

[Tormis]

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/defa ... _juhis.pdf

Taguge see endale pähe

Mõnel on vist küll kontoritooli maitse koguaeg suus

[sokk]

Registreerida saab iga päev kella 7.30-st 21.00-ni.
Peab vist iga hommik hakkama teavitama, kui püssiga metsa lähen, et hundijahti pean, muidu viimaks astubki metsas vastu ja lask jääb sellepärast tegemata

[aadu kadakas]

Näiteks õppekogunemine ja sellest teavitamine kipub siin kõrval kahvatama.
Jahimees jätab jahijuhataja (kui on selline jaht) teavitamata ja lükkab kibekähku info jahipiirkonna kontaktisikule (no äkki siis ikka on jahis ja äkki on juhtumisi jahijuhataja:). Selline tunne on nagu laste telefonimängus, et kui see info lõpuks kuhugi ülivõllini jõuab, siis 15 tühik hunt(i) kütitud tühik jahipiirkonna nimi tühik rohkem ei lase tühik mets tühi.

[Ahto Kattai]

Hundi arvukuse geneetiline uuring
Keskkonnaagentuuri juhitava ELME projekti raames on alustatud katsega teha geneetilise uuringu abil kindlaks Eesti hundipopulatsiooni suurus.

Hundi arvukust on seni Eestis hinnatud nn klassikaliste loendusmeetoditega (kütitud loomad, vaatlused, jäljed). Traditsiooniliste meetoditega võivad aga kaasneda hinnanguvead, millel on erinevaid põhjuseid, nagu jäljeloenduseks ebasobivad lumevaesed talved, ebaühtlane küttimissurve jne. Ka on nii jälgede kui ka loomavaatluste järgi eri isendeid raske kindlaks teha, mistõttu tekib sama isendi mitmekordse loendamise oht. Mõned karjad võivad aga hoopis tuvastamata jääda. Hindamaks, kui palju on meie metsades hundi isendeid tegelikult, on tarvis kasutada senisest täpsemat teaduspõhist lähenemist.

2018.–2019. a toimuva uuringu käigus eraldatakse DNA ning tuvastatakse isendid ja loomade sugu nii kütitud huntide koeproovidest kui ka väljaheiteproovidest. Lisaks analüüsitakse huntide murtud lammastelt kogutud süljeproove. Koerte ja hübriidide välistamiseks kasutatakse koerte vereproove.

Peamise analüüsimaterjali ehk väljaheidete kogumisse saab oma panuse anda igaüks. Väljaheiteid kogume 2019. a märtsi lõpuni eelkõige Mandri-Eestist. Mida rohkem saame erinevate huntide väljaheiteid, seda suurema tõenäosusega suudame välja selgitada populatsiooni tegeliku suuruse.

Proovide kogumisel ja säilitamisel palume kindlasti järgida juhendit.
hundi väljaheidete korjamise juhend

Proovide kogumiseks saab unikaalse märgistusega kogumiskotte ja juhiseid koordinaatoritelt või proovide kogumiskohtadest. Kogutud proovid palume taas toimetada koordinaatoritele või kogumiskohtadesse.
hundi väljaheidete kogumiskohtade koordinaatorite kontaktid

Analüüside tulemused avaldatakse veebikaardil.
uuringu tulemused veebikaardil(tulekul).

Lisaks Keskkonnaagentuurile löövad uuringus kaasa Eesti Jahimeeste Selts, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium.



Lisainfo:

Marko Kübarsepp, marko.kubarsepp@envir.ee, +372 528 0850

Madli Linder, madli.linder@envir.ee, +372 5334 5379

Selline kiri siis meilis! Huvitav härradel pidada ju arvukus täpselt teada olema! Küttimis limiididki ju määratud, milleks siis veel sitta koguda Lisaks ju jahimehi nagunii ei usaldata ,korjake aga härrad oma junnid ise!