Hirvejaht

[Tormis]

Linnukütt, kas Sa hirvejahil käid? Minul on esimene hirvepull kütitud 1997 ja medalipulle oli lastud neli ennem, kui vasika kätte sain. Käingi septembris just pulkadega ja kahvlitega pulle piilumas, kuld on olemas ja väiksemad pullid ei paku pinget aga vasika ja mullika olen võimalusel kohe ära lasknud. Saaremaal lastakse see hooaeg ligi 1800 hirve või üle selle ja üks põhjustest on sea katk, sea kütid vaatavad hirve poole .

[linnukütt]

Ma ei viitsi sinuga jaurata, aga olen ikka ja mitte ainult Eestis, vaid ka mujal. Isegi Saaremaal. Enamasti ikka enne aastalõppu. Ja ka lastud hirvede arv on üle ühe. Ma ei ole medaliotsija ja ausalt öeldes laseksin ma septembris need väikesed pullid ära, mitte ei jääks veebruari ootama, kus nad tulevad nii kui nii ära lasta, kui kvoodist midagi puudu on. Ja mul puht juhuslikult esimene medalipull lastud 1982. Aga see ei tähenda midagi. Edu sulle veebruarikuisel hirvejahil.

[aadu kadakas]

ei saa aru , miks jaurate, tegelik probleem ju ei seisne selles, et jahiaeg liiga lühike või jahimehi liiga vähe, vaid selles, et me ei ole siiani suutnud loomade arvukust õigesti hinnata ja selle järgi küttida. Sama probleem oli ju ka seaga. ja täna on ju numbritest näha, et lastakse nii nagu on kokku lepitud, lootma peab nüüd seda, et lastav hulk on piisav , et olukorda kontrolli alla saada ja siit saab juba edasi minna.
igatahes edu arutlemisel

Lisaks kirjapandule on veel üks oluline aspekt. Nimelt huvi, et loom oleks alati "varnast võtta", mis läheb otsesesse vastuollu arvukuse vaoshoidmise taotlusega. Seepärast on arvukus ka nimelt väiksemaks kirjutatud. Seda huvi on olnud ennekõike metssigade ja hirvede puhul. Metskits (peale soku) nii suurt huvi ei ole kunagi omanud ja seetõttu ka soodsate tingimuste esinedes arvukus laest ja katusest läbi rebibki.

[Arne]

Eks iga mees räägib ikka oma arusaamade ja tõekspidamiste järgi, kui pooldatakse vandenõuteooriaid siis kes soovib saab ka nii. Aga mina enda tagasihoidliku jahimehekogemuse põhjal (25 a) , sealjuures ka ise ühes seltsis laua taga kus numbreid paika pannakse, tunnistan ausalt, et pole kordagi kuulnud juttu, et ärme kirjuta nii palju siis peab küttima nii palju, oleme numbrid pannud oma arvamuse alusel. Tänaseks on selgunud, et eksisme kahkordeslt ! Ja see on probleem muidugi, aga pigem meie rumalusest, kuid mitte mingil juhul sellistest eelpool mainitud põnevatest teoorijatest . Kindlasti on kuskil ka muid probleeme, kuid enamusel seltsidel Saaremaal mitte. Meil näiteks ei ole üldse individuaalset turismijahti, oma mees maksis siiani trofeesarvede eest sama mis külaline. Mis alusel võib väita siis et kellegi huvides , ei saa eelkõnelejaga nõustuda. Muidugi on ka turismijahiga tegelevaid, kuid ei maksa ikka üldistada ja väidan seda et turismijahi osakaal on marginaalne, nii et otsime ikka vigu enes eneses, mitte teiste tegemistes !
ikka edu arutlemiseks

[honkomees]

...me ei ole siiani suutnud loomade arvukust õigesti hinnata ja selle järgi küttida. Sama probleem oli ju ka seaga. ja täna on ju numbritest näha, et lastakse nii nagu on kokku lepitud, ...

sea puhul ei näe küll, et oleks võimalik lasta nii palju kui on "kokku lepitud" - meil ette antud vist 38 siga, lastud 6. Sigu lihtsalt 17 000 ha ei ole. Vahel harva liiguvad läbi mitme maakonna Venemaalt Venemaale...

[Arne]

Sead tõin näiteks mis oli, minevikus! Laskmisel räägin tänasest päevast ja ikka Hirvedest, nagu ka arutelu pealkiri! Kui jätta katk välja, siis enne katku meil oligi ju sama probleem, loomi oli palju, aga palju neid tegelikult oli ei osanud keegi reaalselt õigeti hinnata, püüame siis seda teadmist ära kasutada ja täna targemini tegutseda.
Ise arvan, et teatud teadmine hakkab kohale jõudma ja tundub , et oleme õppimisvõimelised!

Edu

[Ahto Kattai]

…. loomi oli palju, aga palju neid tegelikult oli ei osanud keegi reaalselt õigeti hinnata, püüame siis seda teadmist ära kasutada ja täna targemini tegutseda.
Ise arvan, et teatud teadmine hakkab kohale jõudma ja tundub , et oleme õppimisvõimelised!

Edu

Kas ikka hakkab, milline on see imevits/moodus, mis meile usaldusväärsed tulemused annab Ma olen alati imestanud, kui "täpselt "me teame . Ikka jälle on meil 700 karu, 200 hunti 20000(?) põtra ……0023...hirve jne. Tegelikus on ju see ,et need on ju kõik ….laest arvud. Tüki täpsusega võime minu arust lugeda vaid ulukeid mille arvukus on tegelikult 0. No kui ongi 5 v 10 looma ja sa jätad need lugemata, siis on ju viga väga väike. Selline loendus on minu meelest täiesti mõttetu. Mida annab meile teadmine, et meil on näit. 100 hirve? Meil oleks tegelikult vaja hinnangut, millises koguses meil mingit ulukit on . On neid siis vähe; talutavalt ; palju; talumatult palju;....v veel mingi kriteerium, ja vastavalt sellele siis tegevuskva. Aga paistab, et meil ei tahetagi mõistlikult majandada, mida sogasem vesi , seda parem ! Esimese asjana kaotati ära jahimaade boniteerimine ja nüüd vaatabki iga mees lakke, üks ütleb 100, teine ---1000. Ja kellegil pole aimugi ,kui palju tegelikult on ja kas seda on palju v vähe ja palju loodus/inimtaluvus tegelikult välja kannataks.

[Metslane]

See, et me ei tea palju meil on metsas loomi- on väga suur probleem. Hinnangud ei aita meil kuidagi arvukust reguleerida (samuti oleks vaja teada TEGELIKKU juurdekasvu numbrit).
Nõus Arnega, et hinnanguga on kõik pange pannud. Hirv peaks olema varjuva eluviisiga loom, kui teda on juba näha, siis teda on palju.
Keegi tõi välja, et hirve lastakse liiga palju, tänu seakatkule. Ma arvan, et tänu seakatkule hakatakse aru saama, kui palju seda hirve metsas üldse on.
Palju räägitud lageraided on hirvele super. Koheselt tekib metsik söödabaas ja hiljem tekib võsa, mis jälle hirvele sobib.

[aivar00]

tsiteerin: Ja kellegil pole aimugi ,kui palju tegelikult on ja kas seda on palju v vähe ja palju loodus/inimtaluvus tegelikult välja kannataks.


Ahtol tuline õigus. Kui kaotati ära jahimaade boniteerimine läks asi veel segasemaks. Viimane ehe näide metskitsede arvukus. Põhja eestis ette antud selline norm, et mets tuleb kitsedest tühjaks lasta ning isegi siis jääb normist puudu. Saared+ lõunaosariigid, kus jahimeeste ja ka Lillemäe TV jutu järgi arvukus suurem ning looduslikke vaenlasi huntide-ilveste näol järelikult vähem aga OK. Kõiki aga lüüakse ühe mõõdupuuga. Meie kanti ilmub hunt siis, kui naabrite maadel kitsaks läheb. See on olnud nii vähemalt 30+ aastat, millal mina jahimees olen olnud. Lisaks ka vanade jahimajandi jäägrite jutt pikendab seda perioodi veelgi. Muidu käisid hundid lihtsalt talve jooksul meie maadelt mõned korrad läbi ja paikseks ei jäänud. Nüüd viimased 4-5 aastat oleme saanud ka sobivate ilmaolude korral hundijahti pidada... Mina järeldan sellest, et naabrite piirkondades on arvukus läinud nii suureks, et sinna hundid ei mahu enam ära...