Jahieeskirja muudatusest (poolitatud teema)

[kakuke]

Hirvejaht hirvejahiks, selle ümber on omajagu trummi löödud, aga kuskil pole mitte sõnakestki mainitud, et sama määruse muutusega on määrusest välja visatud punapea-vart. Ma ntx lasin see sügis mõned saarest ja kui ei teaks, laseks rõõmsalt edasi ja märgiks loale ka järgmine hooaeg.
Samas Määruses endas on jahiaegade juures ikkagi sees.
§ 3. Linnujahi jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused

(1) Kaelustuvile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini.

(2) Partlastele (viupardile, rääkspardile, piilpardile, sinikael-pardile, soopardile, rägapardile, luitsnokk-pardile, punapea-vardile, tuttvardile, mustvaerale, sõtkale), laugule ehk vesikanale, kajakalistele (naerukajakale, kalakajakale, hõbekajakale, merikajakale), tikutajale ja laanepüüle võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI (Fédération Cynologique Internationale) 6. rühma kuuluva jahikoeraga, ning arvukuse reguleerimise eesmärgil jahti kajakalistele kastlõksu või varesemõrraga 20. augustist 31. oktoobrini.
[RT I, 15.07.2016, 1 - jõust. 18.07.2016]

[Beretta]

Õigeks peaks lugema ikka Riigiteataja kehtiva versiooni: https://www.riigiteataja.ee/akt/125012019010
seega punapea- vart on jahiuluk.

[Tormis]

Aga võib-olla on riigiteatajaga sellised lood, et peab lõpus lugema lisa https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/12 ... /Lisa.pdf#

mis on ka super üllitis

[kakuke]

Õigeks peaks lugema ikka Riigiteataja kehtiva versiooni: https://www.riigiteataja.ee/akt/125012019010
seega punapea- vart on jahiuluk.

Kehtiva versiooni lisas, kus väikeulukid, sealt ongi maha võetud.

[linnukütt]

Tegelikult on tegemist superüllitisega, mida ma ei oska kohe kuidagi kommenteerida. EJS kooskõlastamiseks ja arvamuse saamiseks esitatud versioonis polnud punapea-vardist juttugi, see punkt ilmus hiljem määrusesse.
Kui riigiametnik ei oska ühes ja samas määruses kahes eri punktis olevat teksti lugeda ning loetut kõrvutada, pole midagi teha. Selline see meie olukord paraku on. Ainult noorjahimehi ei oska enam sihukest teksti nähes koolitada.

[kakuke]

... Ainult noorjahimehi ei oska enam sihukest teksti nähes koolitada.

Vot nüüd puudutasid küll õrna teemat.
Mul käisid hiljuti kaks poissi noorjahimeeste kursustelt läbi ja said jahitunnistused. Mõtlesin, et teen nalja ja küsin neilt, et kuna võib küttida põdrapulli ja minu üllatus oli suur, kui mulle tunnistati, et nad ei tea seda. See pani mind kohe päris tõsiselt mõtlema, et millega seal üldse tegeldakse, aga mingi ebamäärase linnu pildilt, mis testis, nad tundsid küll ära, et see on see liik (vist oli sinikaelpart), kuigi mina ei oleks seda kuskilt otsast osanud selleks liigiks pidada.
Nii, et ole mureta, noorjahimehed õpivad pähe testis õige vastuse, mis tagab sellest läbisaamise.
Täitsa piinlik on sellest kohe kirjutada.

[linnukütt]

Kakukesele. Enam ei õpi, sest 15. veebruarist alates riigieksami küsimusi ei näe ei koolitaja ega koolitatavad. Loodame parimat. aega võtab küsimuste asendamine uutega, aga ka siin töö käib. Mis puudutab seaduse tundmist, siis see sõltubki paljus seadusloome õpetajast, kuidas ta asja lahti seletab jne.

[aivar00]

Seda kindlasti, kuid mulle on silma jäänud,et tänapäeva noored jahimehed peavad tundma nii jahikoeri, kui ka jahilinde. Noid küsimustes päris palju sees. Kas on seal Rohu Karla käsi oma linnuteadusega mängus või mitte, kuid minu arvates on lindude piltidelt tundmine vajalik silmaringi laiendamiseks. Et aga ei teata Kakukese pullijahi aegu - see on tõesti absurdsus. Kui palju meil neid nn. linnujahimehi üldse on? Konkreetselt minu jahimaadel heal aastal on rabas laugastel haned olemas, parti praktiliselt ei ole. Ainult kohalikud talvituvad pardid ning need ka enamjaolt alevis kärestikus, kus inimesed neid talvel toidavad. Muul ajal traageldavad küll mööda jõge ringi, kuid 2 kaldas elumajad ning jahti ikka pidada ei tohi.

[Ahto Kattai]

Eks see mida seal kursustel õpetatakse olene ka kindlasti õpetajast,-- kellele mis teema....
Ja ärge nüüd tahtke ka, et teile kohe kursuselt valmis jahimehed tulevad! Küll sa Kakuke ütled poistele millal pulli võib lasta ja aastapärast juba teavad ise. Mõelge enda algusele tagasi! Ega jaht pole töö, see enamasti ikka ainult hobi, vanem kolleeg aidaku ikka atra seada!

[linnukütt]

Aivar 00 le. Kui palju meil neid nn. linnujahimehi üldse on? Vastan. Kui lugesid alles hiljaaegu Eesti Jahimehes avaldatut, siis saaki said ligikaudu 2000 Eestimaa jahimeest e 20% jahi aastamaksu maksnutest. Ja nats üle tuhande külalise. Arvatavalt tuhatkond jäi ilma saagita ning võib-olla peale esimest päeva väljas ei käinudki. Seda me ei tea, ja ei saagi teadma, sest jahiluba avamisele ei kuulu. Arvestada tuleb sedagi, et külalised ei käi omapäi väga palju jahimaadel kooserdamas ning neid saatvad meie jahimehed võiksid ikkagi linde tunda ja aidata jahiluba täita, mis sest, et nad ise jahti sel hetkel ei pea. Mis muidugi on kõige koledam, on see, et Raplamaa ja Järvamaa vanad teadlikud jahimehed on küttinud 2017 a vastavalt 26 ja 84 hallhane. Hallhani teatavasti merehani, mille esinemisulatus piirdub mereäärsete aladega ja sisemaale ei satu. Sisemaale satub võib-olla 1 hallhani 100000 kohta. See on probleemi tagapõhi, miks eksamiküsimustes on rohkeste linnupilte ( jahiulukitest on ju meil 20 imetajat ja järele on jäänud 31 lindu, oli vist 36). Ja ausalt öeldes on ka EJS tüdinenud kuulamast linnumeeste märkusi meie jahimeeste linnutundmise tasemest. Iga linnualane nõupidamine algab jutuga, et Eesti jahimehed ei tunne jahitavaid linde. Seepärast siis ärge väga pahandage, parem õppige linde tundma ja õpetage ka nooremaid. Või vastupidi. Elukestev õpe ju, eks ole.

[aivar00]

tsiteerin:
Iga linnualane nõupidamine algab jutuga, et Eesti jahimehed ei tunne jahitavaid linde. Seepärast siis ärge väga pahandage, parem õppige linde tundma ja õpetage ka nooremaid. Või vastupidi. Elukestev õpe ju, eks ole.

Nõus - mainisin ju, et võiks tunda silmaringi laiendamiseks. Küsiks vastu - kui vabalt näiteks vene keelt valdad? Kas valdad praegu paremini või halvemini kui tulid teenistusest nõukogude armeest?
Mina julgen väita, et valdan halvemini kuna igapäevane keelepraktika on peaaegu olematu. Analoogne lugu ka nende lindudega - kui ma neid isegi igal hooajal minu tahtest sõltumata ei näe - unustad lihtsalt ära. Arvan, et tänapäeva interneeduse abil suudab iga noor jahimees enne jahti endale jahitavad linnud selgeks teha. Ja hämaras ei tee nendel nagunii vahet - kellega tegu tuvastad ju alles peale saagi üles korjamist.
Ehk siis iga eriala kitsas spetsialist ei peaks nii käituma - see näitab minu arvates selle "spetsialisti" madalalaubalisust. Anna tollelel näiteks põdra sisikond kätte ja palu emakas välja lõigata - vaevalt ta munasarjugi üles leiab.

[kakuke]

... Küll sa Kakuke ütled poistele millal pulli võib lasta ja aastapärast juba teavad ise. Mõelge enda algusele tagasi! Ega jaht pole töö, see enamasti ikka ainult hobi, vanem kolleeg aidaku ikka atra seada!

Eks ma ikka suunan neid, aga ma just oma alguse peale mõtlesingi, et alguses teadsin peale kursuse lõpetamist kindlasti seadust ja eeskirja palju paremini, kui täna seda tean. Noored siin seal selle tõttu suunatakse ka igasugu viktoriinidele, sest nemad on värskelt seadust jms õppinud ja teadmised värskemad.
Probleem on minu meelest pigem kogu süsteemi vildakas ülesehituses. Tänapäeva noored on muidugi teise ajuehitusega ka minu meelest. Nad õpivad kiirelt igasugu õiged klikkimised ära, aga sisu tikub kaugele maha jääma. Ja mul on mulje jäänud, et need testid ongi nn kliki põlvkonna ajuehitust soosides ülesse ehitatud. Korraldajatele muidugi mugav ka nii läbi asja viia ja raha tuleb.
Ma tean, et selle sama testi üritas läbi teha ka doktorikraadiga ornitoloog, kes jahimees ja ka ei suutnud seda esimese hooga ära teha ja just linnuküsimuste tõttu, kuna pildid ebamäärased.
Linnuküti mainitud ornitoloogid on teada tuntud virisejad, ma olen suht koht kindel, et kui hakata neilt küsima liikluseeskirja küsimusi, siis nii mõneltki võiks load ära korjata, aga autoga sõidavad ikka.

[linnukütt]

Kakuke, anna siis EJS-le hüva nõu, mismoodi peaks tunnine eksam välja nägema, nii, et seda oleks võimalik 10 inimesel korraga sooritada. Liikluseksam on vist ka klikipõhine ja elektrooniline. Või ma eksin?

[kakuke]

Ma just mõtlen, et kui mina tegin oma eksami kuskil 2003a vms, siis tegid seda korraga julgelt 30 inimest ja see tehti paberil.
Liikluseksamiga on tegelikult sama teema (vanem poiss tegi selle hiljuti läbi). Just kui nagu keeratakse rohkem kruve peale, aga paremaks sellest küll mitte kui miskit ei muutu või ma eksin?
Ma ei taha kedagi süüdistada ja kellegile näpuga näidata, aga jäin mõtlema, et miskit on lihtsalt väga nihu läinud. Just kui peaks kõik nagu parem olema, aga tegelikult on pigem vastupidi.

[linnukütt]

Meil oli ju paberkandjal eksam enne seda. Seal ei suudetud isegi eestikeelset ulukinime välja mõelda. Küsimus ei ole lihtsalt eksami vormis, vaid minu meelest selles, et noored on loodusest võõrdunud ning ei tunne enam isegi tavalisi asju. Nagu sa õieti märkisid, peavad praktilise poole koolituse noored jahimehed läbi tegema vanemate kolleegide käe all. Siis saab asjast vahest asja ka. Me võime ka saksa kooli eeskujuks võtta, kus noorjahimehed käivad aasta aega nii praktilisel kui teoreetilisel koolitusel. Küsimus vaid selles, et mida see maksab?