Jahieeskirja muudatusest (poolitatud teema)

[linnukütt]

Aivarile olen vastanud kaks korda, millegipärast pole vastused läbi läinud. Kolmandat korda ei taha enam vastata.

[keegikuskilkunagi]

Tegemist on väga konfliktse situatsiooniga, kus ühelt poolt on vaja toota kiiresti jahimehi, et neid ikka oleks (veel) ja teiseltpoolt neile tarkus piisavalt ja palju pähe taguda.

Esimeses pooles loodetakse vanemate jahimeeste tarkusele ja õpetamisele (aga nagu siit teemast välja tuleb - nemad ei tea ka enam midagi, kõik muutub liiga kiiresti jne )

Kui nüüd tahta tarkust piisavalt ja palju pähe ajada, siis see on tõesti lihtne - kursus pikemaks ja sisulisemaks ning kindlasti koos praktikaga. Olen kuulnud väidet, et Saksamaal on jahimehekursuse kestvus 2+ aastat, aga ma ei tea, kas see on ka tõsi.

Kui tahta kiiremaks, siis tuleb üleüldse e-kursusele üle minna, teha veel näiteks mõni jahisimulaator jmt. https://play.google.com/store/search?q= ... tor&c=apps

Kui aga tahta üleüldse midagi paremaks teha, siis võiks korraldada KÕIKIDELE jahimeestele kord näiteks 3-5 aasta tagant uuesti eksam, et nad oleks ikkagi kursis tehtud muudatustega, ka. relvaseadus. Et oleks nagu suuruluki laskekatse vmt...

[aadu kadakas]

Lindude määramisel on headeks abivahenditeks hea binokkel ja veel parem lindude välimääraja. Jahil samamoodi, ehkki:

tsiteerin:
Ja hämaras ei tee nendel nagunii vahet - kellega tegu tuvastad ju alles peale saagi üles korjamist.

Meenub endalgi peale keskööd köögilaua taga koos igasugu välimäärajatega "teaduslik töö" - saagi määramine. Muidugi on võimalik teha luuret, omada teadmisi erinevate lindude käitumisest, lennustiilist, häälitsustest, ühistest seltsingutest jmt, kuid kui ikka mingid juhuslikud merehulgused satuvad hämaras ette, siis nii on. Oluline, et saaks pärastki korraliku määramise teha. Mitte, et "part", "hani" või sinikael ja hallahani ning sellega asi piirdubki.
Aga võtame siis räägitud punapea-vardi ette. Maismaal elanuna ei tea ma sellest tegelasest üldiselt midagi:
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?pag ... iik&id=305
Siit lõik...
Segamini võib ajada... Punapea-vardi emaslindu võib segamini ajada paljude teiste partlaste emaslindudega, kes kõik on ühtemoodi pruunikad ja silmapaistmatud. Punapea-varti eristab tumedama selja ja õhetava näo poolest.
...kehtib ka paljude liikide puhul. Et siis õhetava näo poolest:). Lisades siia noorlinnud sügisel saame mõnusa segase seisu, kus liike eristavad üksteisest vaid mõned vähesed kindlad tunnused. Sõpradega on meil nali, et "krt, silma värv oli ju teine, kuidas siis aru ei saanud või oli veits teine hääl või lühem kael." On ka tõdemus, et alla kukkus samamoodi.
Minu seisukoht eksamist oleks mitte klassitäis roboteid nuppe klikkimas, vaid igasugu abivahenditega lindude määramine. Ka väljas. Midagi sellist, et õpitaks kasutama materjale ning tehnikaid, kuidas jõuda tõeni. Siis tekib ehk mõnedel suurem huvi, mis omakorda väljendub praktikas käitumises. Lartsutaja laseb niikuinii kõike, mis liigub.
Kui siis ka mõni teistsugune tegelane maha kukub, siis oleks vähemalt võime ja huvi see ära määrata ning järgmisel korral jahis millegi paremaks korrigeerimine.
Väga head proovilepanemise kohad on linnuviktoriinid, mida EOÜ korraldab.
Üldine nimetaja lindude tundmisel on looduse tundmine. Mida rohkem loodust tunned, seda normaalsem jahimees ilmselt ka suudad olla.

[linnukütt]

Kakukesele. Äkki saad vaadata, kuhu minu vastused Aivarile jäid. Tegin küll lühidalt, aga tähemärkide arv võis üle piiri minna? Ma ei taha Aivariga riidu kiskuda vaid tema küsimistele vastata.
Ja Aadule. Punapea-varti on lihtsamast lihtsam määrata, kui vaatad tiiba. Vartidel on tavaliselt valge või hall triip läbivalt hoo ja küünarsulgede (tiivaküüdus). Punapea-vardil on see ainsana hall, teistel puhasvalge. Ja rohkem polegi vaja meelde jätta. Pilti ma ei pane, vaata proovieksami piltidelt. Linnumäärajate häda on selles, et seal on lühidalt antud palju infot ja välja toomata on jäetud oluline tunnus, mis seda liiki teistest eristab.

[aadu kadakas]

Jah nii ongi, et lindude määramisel peab teadma seda kindlat tunnust, mis teistest eristab ning siis on määramine lihtne. Kui aga seda pole või pole veel mõnel juhul välja kujunenud (noorlind), siis on asi keerulisem. Välimäärajates seda tõepoolest rõhutatult (tumendatult) välja pole toodud ja evib pigem praktikute teadmistes. Uuemates, põhjalikemas välimäärajates aga on sellele rohkem tähelepanu pööratud.
Punapea-vardi Aythya ferina kohta ütleb Lars Jonssoni "Euroopa linnud" muuhulgas:
Lennupildis on mõlemast soost lindude tiivavööt hall (mitte valge nagu teistel vartidel; vrd. siiski lannuvart).
Kuna lannuvardi esmaleidu viidatakse 2009, siis võib ikkagi ju ette tulla:):
http://www.estbirding.ee/artiklid/lannu ... ht-1342009
Eraldi toon sellest artiklist välja:
Määramise problemaatika
Peamine probleem haruldaste vartide (ja teiste haneliste) määramisel on hübriidsed isendid. Lannuvarti võib segi ajada järgmiste hübriididega:

-tuttvart x lannuvart
-tuttvart x punapea-vart

Haruldase vardi kohtamisel tuleb lindu vaadelda väga detailselt, pöörates tähelepanu nokamustritele, iirise värvusele, peakujule, tiivatriipude ja sulestiku värvusele.

Seega 1+1=midagi muud kui 2:) Niiet eelmise postituse silma värv tuli mängu, eksole:)

[linnukütt]

No näed, leidsidki olulise tunnuse kohe üles. Hübriidide määramise võite jätta linnumeeste hooleks, aga see eest on teil võimalus kirjutada hübriidi tuttvart x punapea-vart liigiks kas tuttvart või punapea-vart, sest mõlema liigi tunnused on olemas. Ja silmaiirise värvusega on see sant lugu, et see kaob umbes 10 sek jooksul peale surma (muutub tuhmiks). Kui on hea binokkel, siis saab lennust jälgida, aga see rohkem väljaõppinud linnumeeste teema. Tavalisel koolitusel me silmaiirisele rõhku ei pane, see ajab pigem õpilase närvi.

[Ahto Kattai]

Kakuke, anna siis EJS-le hüva nõu, mismoodi peaks tunnine eksam välja nägema, nii, et seda oleks võimalik 10 inimesel korraga sooritada.

Kas tõesti tehaksegi tunniseid eksameid Milleks see vajalik on ,kas on ikka oluline teada mis värvi on "pardi ***** keskmine sulg"? Enda eksamist mäletan ,et lehed küsimuste/vastuse variantidega jagati kätte . Igaüks täitis mis loengutest meelde oli jäänud, midagi arutati kaaslasega kahasse ja tehtud ta oligi. Jahimehe õpe algas alles sektsioonis. -mis haavel millisele loomale/linnule , kui kaugelt tasub lasta ,kuidas määrata näit. linnu laskekauguse sobivust jne. Nagu asjatundjad /vanemad kolleegid ütlesid, jahile minnes olgu korras/kaasas kolm "P"-hi --- paberid ,püss ja puss. Ülekantud tähenduses siis ---seadus, ohutus ja jahieetika. Aga see oli siiiiiis Ilmselt peaks minusugused oma load praeguste nõudmiste järgi tagasi viima.
Mida seal kursustel ilmselt ei õpetata, aga peaks ,on KOMPASS /ILMAKAARED. No mida sa kostad, kui mehed ütlevad ,et ära räägi koera suunda ilmakaartega ,me ei saa aru. Sobib ,kui koer läheb "Türi v Tori" poole!

[kakuke]

Kakukesele. Äkki saad vaadata, kuhu minu vastused Aivarile jäid. Tegin küll lühidalt, aga tähemärkide arv võis üle piiri minna?

Kas tegid siia postituse või saatsid privaatsõnumi?
Mina sellist asja kahjuks vaadata ei saa.

[linnukütt]

Ahto andis peris hea idee- õpetada noored mehed kaarti ja kompassi tundma. Seda saab siduda jahiteemaga küll. Iseküsimus, kas nad seda kunagi kasutama hakkavad. Arvan, et ilmselt mitte, niikaua kui telefonis on side ja GPS töötab. Ja ka koerale joostakse või sõidetakse praegu ette GPS järgi, mitte kaarti ja kompassi kasutades. GPS-ga käiakse lausa ajus, sest ilma tehniliste vidinatega on metsas orienteerumine unustatud. Kurb, aga tehnika arengu vastu vist me ei saa. Mõttekoht.
Kakukesele aitäh teavitamast, tont teab kuhu need postitused läksid. Ja kaks korda järjestikku. Ilmselt mingi minu näpukas, astuda kaks korda sama reha peale.

[Beretta]

Tegelikult on tegemist superüllitisega, mida ma ei oska kohe kuidagi kommenteerida.

Kui jahieeskiri sellisel kujul kehtima jääb, on meeletu kiusatus punapea-vardi küttimiseks. Lihtsalt tahaks näha kuidas mind karistada saab. Vaadates kohtusse jõudnud jahimeeste karistamise juhtumeid, kus jahimees vaidlustab trahvimääruse, on mu santsud õigeks jääda väga head.