Kas ümber Pärnumaa oleks võimalik kuskil laskekatset sooritada. Kes midagi teab, see rääkigu välja

Helista Pärnumaa Jahimeeste seltsi Jaan Liivsonile ja küsi mis aegadel asi toimub. tel: 4430199

Kuulu järgi pidid pikad järjekorrad olema aga kindlasti küsin järgi. Nagunii pean minema pardijahi luba ostma

Ei usu, et Pärnus laskekatse sooritamisel pikk järjekord on. Kui kiire, siis pöördu Tallinnas Männiku tiiru ja tee asi ära. Samuti võid laskekatset sooritada ka mõnes muus Eestima tiirus.

Tere,

Nädalavahetusel sai ühe kamraadiga vaieldud Suuruluki laskekatse tunnistuse saamiseks läbi viidava harjutuse üle. Senini olin kindel, et distantsid 35 ja 50m. Tuleb välja, et 50 on puht vabatahtlik.

§ 12. Laskekatse sooritamine
(5) Siledaraudse jahirelva kasutamiseks suurulukijahil sooritab laskekatse tunnistuse taotleja harjutuse jooksev metssiga, mille puhul:
1) võib märklehena kasutada ümmargust (välisdiameetriga 50 cm) või Euroopa metssea terviksiluetiga märklehte;
2) on laskekaugus 35 meetrit;
8\ loetakse laskekatse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on tabanud märklehe tabamisala.
(7) Vintraudse jahirelva kasutamisel harjutuse jooksev metssiga puhul:
1) võib märklehena kasutada ümmargust (välisdiameetriga 50 cm) või Euroopa metssea terviksiluetiga märklehte;
2) on laskekaugus 35 või 50 meetrit;
7) loetakse laskekatse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on tabanud ümmarguse märklehe «kolme» tabamisala (ringi diameetriga 34 cm) või Euroopa metssea märklehe tabamisala.

Ja teine tähelepanek - kasutades ümmargust (Eesti siga) tabamisala, peab vindiga ka 50m pealt laskma tulemusele alates 3-st. Kui ilkuda tahta, siis nelja ja viite ei tohiks samas tabada!

On kellelgi sarnast vaidlust varem esinenud?
Arles - kas Aarne teab, on selline regulatsioon olnud taotluslik või on tegemist mingi sulemeistri apsakaga.

Tervitades,
Villem Reinaas

Männiku tiir on praegu kinni?, senisel operaatoril sai leping läbi ja tulevik teadmata?
Vähemalt kodulehel on selline info.

Ei suuda mina küll kodulehelt välja lugeda, et tulevik oleks teadmata, lihtsalt seda pole veel tutvustatud

Villemile vastuseks,
Ei ole see valik midagi nii väga vabatahtlik. Vaata paragrahv 11 "Laskekatse sooritamise aeg ja koht" see pügal kõlab nõnda: "Laskekatse sooritamise aja ja koha määrab tunnistuse andja". See tähendab ühtlasi seda, et tunnistuse andja ütleb peale toimumise aja ka lasketiiru ja tiirus laskeraja, millisel harjutus sooritatakse. Paljudes tiirudes on mitu erineva pikkusega laskerada ning kuna katse vastuvõtja õigus ja kohustus on laskmise koht mitme erineva pikkusega laskerajaga tiirus täpselt määratleda, ei saa katse sooritaja nõuda, millisel laskerajal ta oma harjutust sooritada kavatseb. Lühidalt, peale lasketiiru määrangu annab katse vastuvõtja ka teada, kas katset lastakse 35m, 50m või 100m tulejoonel. Katse sooritaja on vaba oma valikus, kui väljakuulutatud distants ei sobi, võib ta mitte tulla katset sooritama. See osa on vabatahtlik.
Lihtsam on asi seal, kus on vaid üks laskerada. Lihtsalt, 35 m tiirus ei saa 50 m või 100 m distantsilt katset sooritada. Seal piisab tiiru nimetamisest.
See vabatahtlikkuse asi vaieldi omal ajal sirgeks läbi õiguskantsleri. Vaide esitas KKI ametnik.
Teisest küsimusest ei saanud aru ja seega vastata ka ei oska.

Et lõpetada OT "Salaküttimine Lääne-Virumaal" teemas, aga samas jätkata vargamäelikku jahumist jahiseadustiku ja eriti suuruluki jahikatse teemal, reanimeerisin selle iidvana teema.
Niisiis: sammal.habe kirjutas:
Ei loe nimelt ühestki kehtivast seadusaktist välja, et suurulukit haavlitega (kartetšiga) lastes ei ole suuruluki laskekatse tunnistust vaja. Pole olemas suuruluki kuuliga laskmise katset ega sellekohast tunnistust. Suuruluki laskekatse tunnistus annab tõepoolest kaks õigust - osaleda suurulukijahis kütina ja lasta suurulukit nii kuuliga, kui kartetšiga (vastavalt ulukile). Põhjendust, miks suuruluki (üldiselt) laskmist võimaldava tunnistuse saamiseks nõutakse ainult kuuliga laskmise katset, võiks vast otsida loogikast, et samades tingimustes kuuliga nõutud piirkonna tabamise võimekus tagab kartetšiga tabamise võimekuse niikuinii. Muidugi laskekaugust kriitiliselt hinnates, aga seda tuleb teha ju igal juhul. Teatud mõttes analoogiana võiks võtta kombirelvaga laskekatse sooritamist. Vintrelva tingimustel (ükskõik kumma rauaga) sooritatud katse annab õiguse suurulukit lasta mõlema rauaga ja minu hinnangul ka kartetšiga.
Ehk siis veelkord - kartetšiga suuruluki laskmiseks on vaja omada suuruluki laskekatse tunnistust ja selle tunnistuse saab kuuliga laskekatse sooritanu.

P.S. Aga see kõik ei seleta siiski, miks on vaja seaduses rääkida "kuuliga laetud padrunist" mitte üldisemalt ja lihtsamalt "kuuli" või "jahipüssikuuli" kasutamisest?

Ehk siis veelkord- kartetšiga suuruluki laskmiseks ei ole vaja laskekatset. Uskmatutel lugeda Riigikohtu lahendit: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =206129581

No olgu! Riigikohtu lahendiga vaidlejat minust muidugi ei ole. Siiski jääb mulle arusaamatuks, miks tõlgendab lugupeetav Riigikohus Jahiseaduse § 42 lg 1 viisil, mis lubab suurulukijahil kütiks isiku, kes ei ole tõendanud oma võimelisust kinni pidada jahieetika ega -ohutuse nõuetest? Küll aga võin ma nüüd üsna kindel olla, et seesama kohus kaitseb minu õigust lasta suurulukit kuuliga, omamata suuruluki laskekatse tunnistust, niikaua, kui ma ei kasuta sealjuures padrunit.

Susin poltlukuga vindile või sileraudsele kaheraudsele kuuli rauda, kallan jaopärast püssirohtu padrunipesasse ja topin kestaperse, koos tongiga padrunipesasse, klõpsutan püssi kinni ja laskekatset vaja pole. Padrunit ju pole. Inspektorile näitad püssirohupläskut, too rohmab tunnustavalt käega ja lepib kohtumise kki staabis ühe õnnetu jahikaaslasega, kel tasku padruneid täis ja katse tegemata.

tsiterin:

No olgu! Riigikohtu lahendiga vaidlejat minust muidugi ei ole.

Ära muretse. Käi Tartus juurat õppimas magistrini, seejärel väljamaal ennast täiendamas, kui oled lahtise peaga, siis saadki hinnatud juristiks. Sealt juba Riigikohtunikuks kah võimalus kandideerida... Tegelikkuses aga on nii, et ilma juristi hariduseta kõiki seadusi 1:1-le lugedes tõlgendada ei saagi. Seetõttu ka vaielda nendel teemadel mittejuristidega on suhteliselt mõttetu. Tõesti nagu Andres ja Pearu.

avab Sulle kindlasti võimaluse oma õigust kaitsta Riigikohtuni välja. Ja seal on see tuntud fifty/sixty case. Ilmselt leiavad nad võimaluse vitsa väänamiseks Relvaseaduse §12-st.

Laskekatse sooritamine on üks asi aga paber teine.
Ise tegin koos enamiku meie meestega katse juuni algul ja pikendamine kanti tunnistusele. Tütar tegi eile ja paberit ei saanud, öeldi et elektrooniliselt.
OK, seaduses on kirjas ka elektrooniline võimalus. Nüüd aga küsimus, kus see andmebaas asub ja kas ma saan ise seda näha, st et kas on sisse kantud? Kuidas KKI kontrollib?
Ja muidugi mure, kuidas mitte ära unustada laskekatse tegemist? Paber taskus sai ikka enne jahihooaega välja võetud ja kontrollitud, hakata nüüd kuhugi sisse logima jne tundub na keerukas, niikuinii kõiki passworde ei mäleta ja kõik muu sellega kaasnev.
Kes teab asjade käiku, Kakuke&Co?