Põsk paistes.
Põsk paistes.
Sai soetamise eesmärgil ühte püssi käidud katsetamas. Kui olin lasknud ca 10 pauku tundsin, et minu põsesarn on ülesse paistetanud ja edasine laskmine muutus väga valulikuks. Milles asi? Kas oli tegemist vale asendiga, laes või milleski muus? Muude püssidega seda probleemi pole esinenud. Tegu oli 12 kal. sileraudse pukiga. Kuna täna on pool pead paistes siis seda ostu ei sooritanud.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Vabanda mu mõningast sarkasmi, kuid tundub, et ega vist neti teel väga kindlat vastust ei saagi anda, milline neist põhjustest prevaleeris
Laad võis vale olla, see on üpris tõenäoline, eriti kui tegu uue relva või siis kellegi Sinu kehaehitusest oluliselt erineva tegelase jaoks kohendatud laega. Asendki ei pruugi hoolikal asendi seadmisel olla päris see, mis metsas kiirel tõstmisel, kuigi reeglina hoiab hoolikam laskeasendi sättimine liigseid põrutusi ära, mitte ei tekita juurde - kui mitte arvestada võimalust, et vajutasid sihtlati õigema nägemise huvides alateadlikult ja ise mitte tähele pannes põse tavapärasest kõvemini vastu laadi.
Muude põhjuste alla võiks veel kirja panna liigtugeva moona, mis ikkagi lae ja laskeasendi hea sobivuse korral ei tohiks väga muret tekitada. Kombineerituna liiga kerge relvaga (mis on jällegi vähetõenäoline, eriti pukkpüssi korral) oleks see põhjus muidugi veidi tõenäolisem. Ning "last and least" võis ka riietuse, eriti selle paksuse erinevus laskeasendit ebasobivamaks muuta. Kuigi jällegi - hea püss väga haiget ei tohiks teha, isegi kui vaid õhukesed riided seljas ja toimiv tagalae pikkus seeläbi minimaalne.
Peamine, et "püss ei ole oma"-tunne oli. Usu, kui proovid mõnd kõrgemakvaliteedilist püssi mis kas juhuslikult või ette teades hästi õlga istub, siis saad kätte õige tunde, mille järgi püssi valides julged toimida. Ega hästi sobivat ja hinna poolest talutavat relva reeglina poest valmistoodanguna ei saagi, tuleb kas ise kohendada või meistri juures käia. Sama lugu hinnaskaala teise otsa toodanguga, kuigi juba teistel põhjustel
BM @ Izh 27-M-1C & aeg-ajalt ikka nikerdab lae kallal parema ühilduvuse saavutamiseks

Laad võis vale olla, see on üpris tõenäoline, eriti kui tegu uue relva või siis kellegi Sinu kehaehitusest oluliselt erineva tegelase jaoks kohendatud laega. Asendki ei pruugi hoolikal asendi seadmisel olla päris see, mis metsas kiirel tõstmisel, kuigi reeglina hoiab hoolikam laskeasendi sättimine liigseid põrutusi ära, mitte ei tekita juurde - kui mitte arvestada võimalust, et vajutasid sihtlati õigema nägemise huvides alateadlikult ja ise mitte tähele pannes põse tavapärasest kõvemini vastu laadi.
Muude põhjuste alla võiks veel kirja panna liigtugeva moona, mis ikkagi lae ja laskeasendi hea sobivuse korral ei tohiks väga muret tekitada. Kombineerituna liiga kerge relvaga (mis on jällegi vähetõenäoline, eriti pukkpüssi korral) oleks see põhjus muidugi veidi tõenäolisem. Ning "last and least" võis ka riietuse, eriti selle paksuse erinevus laskeasendit ebasobivamaks muuta. Kuigi jällegi - hea püss väga haiget ei tohiks teha, isegi kui vaid õhukesed riided seljas ja toimiv tagalae pikkus seeläbi minimaalne.
Peamine, et "püss ei ole oma"-tunne oli. Usu, kui proovid mõnd kõrgemakvaliteedilist püssi mis kas juhuslikult või ette teades hästi õlga istub, siis saad kätte õige tunde, mille järgi püssi valides julged toimida. Ega hästi sobivat ja hinna poolest talutavat relva reeglina poest valmistoodanguna ei saagi, tuleb kas ise kohendada või meistri juures käia. Sama lugu hinnaskaala teise otsa toodanguga, kuigi juba teistel põhjustel

BM @ Izh 27-M-1C & aeg-ajalt ikka nikerdab lae kallal parema ühilduvuse saavutamiseks
Lisamata jäi, et püssiks oli IZ-12, millel veel vanemat tüüpi laad taga. Isekeskis mõtlesin, et ehk on kellelgil analoogsed kogemused olemas ja hiljem teab millele enam tähelepanu pöörata, et ei peaks enam paistes peaga ringi käima.
kakuke @ paistes.peaga.kuid.meel.ikka.hea
kakuke @ paistes.peaga.kuid.meel.ikka.hea

Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kes seda nüüd ilma nägemata oskab täpselt öelda, aga minu kogemuse järgi on enamusel päradel nurk sihtlati suhtes vale.
Kui püss pära otsaga toetada horisont. alusele, siis nurk pära otsa ja sihtlati mõttelise pikenduse vahel peaks olema täisnurk või isegi nõks vähem. Kui pära õlga panna, peab pära ots kogu pikkuses õlga toetuma.
Kui mainit. nurk on suurem, jääb pära ülemise otsa ja õla vahele vaba ruumi, mistõttu laskmisel peksab üles ja teeb haiget.
Ilmselt on ka paugud talvenormiga.
Kui püss pära otsaga toetada horisont. alusele, siis nurk pära otsa ja sihtlati mõttelise pikenduse vahel peaks olema täisnurk või isegi nõks vähem. Kui pära õlga panna, peab pära ots kogu pikkuses õlga toetuma.
Kui mainit. nurk on suurem, jääb pära ülemise otsa ja õla vahele vaba ruumi, mistõttu laskmisel peksab üles ja teeb haiget.
Ilmselt on ka paugud talvenormiga.
Ahaa, mul endal on kogemus samuti 1966. a Iž 12-ga - seeria kaevikrada ja seeria compaq sportingut muutsid parema põse lillakaks padjaks
Nii vanal püssil ei tahtnud hakata laadi otseselt muutma, kuna vanade asjade puhul on nende väärtus just muutmatuses, seega lisasin lae kompensaatoripadja. Natuke olukord paranes, aga sportlaskmise jaoks (rohkem laske järjest) on ikkagi teine püss.
Minu jaoks sobivad kõige paremini relvad, millel on lae ülaserv kas kõrguse osas paralleelne sihtlatiga või veidi tahapoole tõusev (ükskõik, kas kaarjalt või sirgelt). Ju on kehamõõdud sellised. Enda uuel püssil olen lihvinud laeharja esiosa esimese 1/3 veidi kumeralt tahapoole tõusvaks ja eest tahapoole paksenevaks, võimalik, et võtan sealt veel maha vastavalt vajadusele ja proovimistele. Kui ise laadi ümber teha, siis tuleks minu kogemuse kohaselt pöörata peatähelepanu sellele, et põse puutekohal ei oleks lae hari veel kõige kõrgemasse kohta tõustnud, vaid kõrgeim koht oleks põse puutekohast tagapool. See väldib lõviosa kahjustusi tagasilöögist. Muidugi, veelgi täpsemalt töötades on kasutatud ka keerulisi ja vähem keerulisi valemeid jms - reeglina enda püssi jaoks (st 1 relv korraga) vähehaaval laadi kohandades on katse-eksituse meetod tulusam. Peaasi, etmitte liiga palju maha võtta
BM

Minu jaoks sobivad kõige paremini relvad, millel on lae ülaserv kas kõrguse osas paralleelne sihtlatiga või veidi tahapoole tõusev (ükskõik, kas kaarjalt või sirgelt). Ju on kehamõõdud sellised. Enda uuel püssil olen lihvinud laeharja esiosa esimese 1/3 veidi kumeralt tahapoole tõusvaks ja eest tahapoole paksenevaks, võimalik, et võtan sealt veel maha vastavalt vajadusele ja proovimistele. Kui ise laadi ümber teha, siis tuleks minu kogemuse kohaselt pöörata peatähelepanu sellele, et põse puutekohal ei oleks lae hari veel kõige kõrgemasse kohta tõustnud, vaid kõrgeim koht oleks põse puutekohast tagapool. See väldib lõviosa kahjustusi tagasilöögist. Muidugi, veelgi täpsemalt töötades on kasutatud ka keerulisi ja vähem keerulisi valemeid jms - reeglina enda püssi jaoks (st 1 relv korraga) vähehaaval laadi kohandades on katse-eksituse meetod tulusam. Peaasi, etmitte liiga palju maha võtta

BM
Ma ise mainiks ka sekka, et lasin sama püssiga sääl samas... ja mul endal põsele ei hakanud, õlga tagus küll natuke... aga pardijahi elsksin ise hästi üle... kui veel vest ka seljas, siis ei oleks häda midagi. Muidugi 16 kal lapikust minna 12 kal pukile põmmima, oli natuke harjumatu, alguses. Aga üldiselt oli päris talutav.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
mul endal oli sama jama isa IZ-27ga lastes.Lagi oli liiga lühike ja et õieti latti näha, surusin pea liiga lae vastu.Võtsin kätte ja tegin pikemaks.Isegi aitas veidi aga tundub et tuleb ka pealt veidi lihvida.Kuigi vägapalju ei saa ringi teha ikkagi isa püss ju.
PS.Nagu mu jahikooli õpetaja ütles:"Püss tuleb teha mehe järgi mitte mees püssi järgi.
PS.Nagu mu jahikooli õpetaja ütles:"Püss tuleb teha mehe järgi mitte mees püssi järgi.
Kui on rohkem kui ühe mehe kasutuses oleva püssi puhul lae kohendamise vajadus, siis soovitaks tõsiselt kaaluda reguleeritava laekõrgenduse paigaldamist. Olemasolevast laest lõigatakse välja "klots", mis hakkab regulaatorvarraste peal paiknema ning mida siis kruvide keeramisega saab kõrgemaks või madalamaks reguleerida. Tõsi, jahil on ehk esmapilgul veidi veider see relv, kuid tiirus mitte. Ja eks ka jahil harjutakse ära
BM
P.S. Mulle teadaolev hinnaklass sellise töö puhul algab 800.- kroonist, nii et ülemõistuse kallis ei tundu olevat.
BM

BM
P.S. Mulle teadaolev hinnaklass sellise töö puhul algab 800.- kroonist, nii et ülemõistuse kallis ei tundu olevat.
BM
Ei mäleta enam täpselt millise vene toodanguga lasksin (12 cal pukk), kuid selle lühike ja kitsas kaba tõttu ei saanud relva korralikult õlas hoida. Tulemus tiirus oli siniseks lastud õlg ja seda ainult ~30 lasu peale. Vastu põske sain (12 cal horisontaal) samuti vene vana toodanguga. Ja jälle sama jama, kaba lühike, lisaks oli oma laetud moon (vist pingutasin laadides üle). Põlvelt lastes tundus pauk põse pihta tugevam.
-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
Mul on ka vahel põsk paistes olnud, aga seda just taldrikuid lastes võõra püssiga. Piisab kui ükskord ei lähe põsk täpselt vastu ja edasised lasud siis juba teevad haiget ja protsess võimendub.
Oma relvaga jahil seda millegipärast ei juhtu (pardijahil). Laasketiirus võõra relvaga kipub kergemini põske põrutama, ilmselt suurem laskude arv ja väsimus võivad mõjuda. Paar pauku võiks teha püssi ülikorralikult õlga pannes- mis tunne on? Kas püss üldse viskamisega õieti õlga läheb või tuleb kohendada? Enne kui võõra püssiga lasta, võiks proovida 15 minutit kuiva trenni teha.
Mina arvan küll, et iga püssiga õiget tunnet ei tekigi ja siis see püss sulle ei sobi või tuleb siis mingeid muudatusi teha, iseasi, kas õnnestub. Milleks osta uut relva, mis ei tundu omana?
Oma relvaga jahil seda millegipärast ei juhtu (pardijahil). Laasketiirus võõra relvaga kipub kergemini põske põrutama, ilmselt suurem laskude arv ja väsimus võivad mõjuda. Paar pauku võiks teha püssi ülikorralikult õlga pannes- mis tunne on? Kas püss üldse viskamisega õieti õlga läheb või tuleb kohendada? Enne kui võõra püssiga lasta, võiks proovida 15 minutit kuiva trenni teha.
Mina arvan küll, et iga püssiga õiget tunnet ei tekigi ja siis see püss sulle ei sobi või tuleb siis mingeid muudatusi teha, iseasi, kas õnnestub. Milleks osta uut relva, mis ei tundu omana?
Teder kirjutas:.....
Mina arvan küll, et iga püssiga õiget tunnet ei tekigi ja siis see püss sulle ei sobi või tuleb siis mingeid muudatusi teha, iseasi, kas õnnestub. Milleks osta uut relva, mis ei tundu omana?
Õige tähelepanek, aga: uue relvale veidikene täiendavate kulutuste tegemisega on võimalik ta muuta NII omaks, nagu ükski valmis uus relv olla ei suudaks.
BM