Uluk peale lasku

[jorr]

Vihmaussist pole tolku ja vindi kohta ei oska soovitada aga siledaga tehti nii:püüad nõelussi kinni (kas rästik või kobra) ajad ta püssirauda, torkad padruni otsa ja kõrvetad vastu taevast. Pidi äga hästi mõjuma, eriti kui toimetad niimoodi neljapäeva öösi täiskuu valgel ja 4tee ristil. Need vanad jahikombed.

[jorr]

Oli kord ka selline lugu.Peeti põdrajahti, kus metsaservast algas kohe lage turbaraba.Kütiliinist jooksis läbi korralike sarvedega pull(oli vist 5 aru) ja rabapeal ,pärast lasku, käis nagu jänes üle pea maha.Tulid siis mehed kokku, ilus loom aga ühel pool pead sarv täies pikkuses maa sees kinni .Panti püssid käest ja tugevamad mehed sarve välja sikutama.Põder raske ja ega labidat ka kaasas pole, oli maadlemist õige tükk aega enne kui teivastega sarv välja kangutati.Ja siis, hüppas põder püsti ning sarved õieli meestele kallale.Mehed laiali, kes kuhu sai hüpata või joosta ja kindlasi oleks seal ka õnnetus juhtunud, põdra eest lagedal juba ära ei pääse. Õnneks oli ühel vanemal mehel kes kaugemal seisis, padrunid rauas ja tema pealask virutas pulli uuesti maha.Nüüd korjati püssid üles ja kuulid rauas liikusid julgemad mehed põdra poole, kuid see põder oli küps, ainult teise peapoole sarv oli jälle üle poole maa sees.Kuigi enam vajadust polnud, seisid nüüd mitu meest laetud relvaga põdra juures, kui teised sarve välja kiskusid. Seekord läks õnneks.
Jahil juhtub mõndagi.

[puukoi]

Mõningatest oma tähelepanekutest ulukite käitumisest peale surmavat! lasku:
varitsuses, kui loom ei ole tajunud su kohaloekut, kukub kohe või pärast shokivärinaid ja ei tõuse enam. Kui kohe juurde jooksed, võib tõusta ja minna leidmatult. Kui loom on su enne lasku avastanud, jookseb ta tavaliselt enne kukkumist mõningase maa.
ajujahis, kui loom põgeneb, võib edasiliikumise maa olla 20-150m, isegi siis,kui tabatud on südamesse. Ka relva liik ja kaliiber ei muuda asja oluliselt. Kui loom põgenemisel kadus vaateväljast, on kõige rumalam tegu teda asuda koheselt otsima. Sel juhul võib ta samamoodi tõusta ja minna leidmatult, kui nüüd tegemist ei ole südamelasuga. Samuti on looma põgenemistee pikem, kui loom on enne lasku on sind märganud.
Siit moraal - anna loomale aega suremiseks! Kes aga soovib,et loom koheselt kukub, peab tabama selgroogu! Või siis muretsema selle tanki Karl Gustavi, mis kaitseväes kasutusel. See peatab tabamisel tingimusteta!

[jorr]

õige jutt puukoi,aga ka pealask võtab kohe maha.

[Kaido]

Pealasule järgmist, et vahtis põdralehm mulle võpsikust otsa nii 15 m pealt ja nägin ainult pead noh tegin paugu silmevahele 308w-ga ja kohe kukkus juurde minnes aga uuesti püsti ja plagama hea oli, et teadsin hästi jooksuradasid ja järgmise kvartali nurgal oli ta mul jälle optikas ning selle paugu peale kukkus jäädavalt . Lahkamisel oli näha, et peapauk oli jooksnud täpselt aju alt seda veidike riivate ja etasi kaelakonti, kus kuul pidama jäi aga imet maha ei jäänud . Täpsustuseks veel, et pärast meestega otse pähe laskmist uurides sai selgeks, et eest vaadates on ajuosa nii väike kuhu peab tabama ja ülejäänd peas puha kõhred siis mina loobusin igasugustest pea paukudest olgu ta kasvõi 5m peal.

[eeru]

Pealasule järgmist, et vahtis põdralehm mulle võpsikust otsa nii 15 m pealt ja nägin ainult pead noh tegin paugu silmevahele 308w-ga ja kohe kukkus juurde minnes aga uuesti püsti ja plagama hea oli, et teadsin hästi jooksuradasid ja järgmise kvartali nurgal oli ta mul jälle optikas ning selle paugu peale kukkus jäädavalt . Lahkamisel oli näha, et peapauk oli jooksnud täpselt aju alt seda veidike riivate ja etasi kaelakonti, kus kuul pidama jäi aga imet maha ei jäänud . Täpsustuseks veel, et pärast meestega otse pähe laskmist uurides sai selgeks, et eest vaadates on ajuosa nii väike kuhu peab tabama ja ülejäänd peas puha kõhred siis mina loobusin igasugustest pea paukudest olgu ta kasvõi 5m peal.

Ma ei julge pealasuga põdrale isegi 15meetrile minna ja enamus vintpüsse on tänapäeval/samalpäeval juba taaslaetavad. Kui loom peale pealasku tõuseb ei ole midagi enam mõelda. Möödunud aastal lasti varitsusest .30-06 Spr suur pull..pealask nagu raamatus kirjas. Hakkas mehel loomast kahju ja tegi tõmblemise lõpetamiseks siis armupaugu kaela. Pull läks aga müüki ja armupaugu eest arvestati miinus 1000.- mis jahiseltsile oli mõne arvates näit suur tükk uuendamatta söödapõldu. Mees sai näägutada niimis vähe ja vähestel tuli pähe meest selle ülla teo eest kiita. Ei ole ka saladus, et paljud varitsusjahi "müügipõdrad" kütitakse just pähe täpsuse huvides .22-250 Rem püssidega... Hea rebuse-soku .222 Rem püssiomanikuna tundsin kord kaupluses huvi, et mille küttimiseks siis veel võimsam .224 kuulikaliiber. Müügimees keda tean tubli ja aktiivse jahimehena vaid muheles ja ütles, et ostetakse "põdrapüssideks". Loo moraal kaido: Vaid IME peale loota ei tasu. Ei metsas ega ka voodis. Ikka oskused-teadmised-kogemused ja see õige riistapuu

[Ahto Kattai]

Kaido. 15 m kauguselt jooksebki vindi kuul 4-5 cm alla (optika ja raua vahe) ja seda tuleb ligidalt lastes kindlasti arvestada ,ka "armupaugul".Sellest oleme kuskil -siin ka juttu teinud ,aga valiku teeb iga mees oma kogemustele ja tõekspidamistele vastavalt! Ei leia mina küll ,et pähe küttimiseks nüüd peenemat/püssi oleks vaja ,ka veits jämedamaga on võimalik täpselt lasta,aga lihtsalt hinnake oma võimeid juba enne jahti ja otsustage kas oled ikka selleks pähe lasuks valmis ,kui jah, siis anna minna ,kui ei pole mõtet metsa raipeid tekitada
Kivi kotti!

[jorr]

Minu arust õige jutt Eeru.

[smurf]

Julged mehed kes lasevad suurt pulli pähe,trofee võiks seinal ikka terve olla.

[aivar00]

See lihavajadus müügiks ongi see põhjus, miks pähe proovitakse lasta. Tundub, et mõnel mehel on 1000 kroonisest summast seltsile ka kahju(meeste arvuga jagatuna peaks ju suht väike summa tulema). Samas hakates mõtlema oma seltsi meeste peale, siis kui jahis lastakse ca 2-3 haruline elukas ei ole paaril viimasel aastal kuulda olnud, et keegi väga tahaks endale peatopist seinale. Vanematel meestel on need ammu olemas ja noorematest paljud peavad mitmetuhandelist väljaminekut selle asja jaoks kalliks. Sarvi eraldi tahetakse küll. Usun, et kui satuks ette 5-6 haruline, siis isegi "kõvemad" laskjad ei julgeks peapaugust mõelda. Need lintšitaks kohe ära.
Endal noore jahimehena selline kogemus, et põdralehm pistis kuusenoorendikust pea välja minuga tõtt vaatama. Kuna muud keha näha ei olnud sättisin talle sileraudsest ca 20 meetri pealt kõrvade vahele. Oh imet, aga peale pauku kostus "viuuu" ja lehmake jalutas kuusikusse tagasi. Siis oli juba närv must ning kuna ta võttis suuna "valele poole" õnnestus teisest rauast umbes 40 meetri pealt makku pauk ära teha läbi väikese võsa. Umbes 300 m pärast oli loom surnud. Vaatlusel selgus asjaolu, et ma olin kobina peale tabanud ilusti pead kõrvade vahel küll, aga kolju ülemist kolmandikku. Peal oli nahk katki ja koljuluul samuti killuline murd. Kuul läks aga uitama. Tõenäoliselt oli pea sellise nurga all(pealuu teadaolevalt ju kumer) et lõi kuuli lihtsalt rikošetiga minema. Nüüd kogenumana enam sellist lasku küll ei teeks. Toelt lastes seisvat looma muidugi teine lugu, aga jalatagune ikka 100% eriti ajus.

[Üllar Tamm]

Minu arust ajus kõige kindlam põdrale ikka kopsupauk. Ise nii kaks pulli lasknud. Peale pauku läheb veel sadakond meetrit ja kukub.
Meil oli juhus, kui põder sai kuuli kaela. Kukkus teine pea ees kraavi, nii et pea jäi kere alla. Pealtnäha täitsa surnud. Aju läbi, meestel püssid tühjad, kõik puntis tee peal. Üks mees läks põtra uurima ja sikutas pea keha alt välja, et lasu kohta uurida. Nagu see tehtud, hüppas põder püsti ja meest ründama. Õnneks üks mees jõudis reageerida ja lasi põdra üle. Teise teema all juba kirjutasin juhtumist, kui surnud siga autokastis ennast püsti hakkas ajama. Meestel ehmatus suur