Relva taastus

[jahe]

kunagi eelpool mainisin,et soetasin omale ühe anscützi 22LR,mis aga paraku loopis kuuli ja nii läks see saksamaale tagasi,peale mõningast helistamist ja deerhunteri inimeste tüütamist , närvikulu oli iseenesest mõista suur õnnestus lõpuks relv tagasi saada,lisan veel et sakslased tunnistasid et relva raud on ebaõnnestunud,sakslaste sõnul nad poleerisid vintrauda,mida iganes see ka ei tähenda,noh asi sai muidugi hea,kuid ütlen ,et on täpsemaid 22-sid ja ka odavamaid ,põjus miks ma sellest kirjutan on see et äkki mu 22-te pandi ka seda vuugitäidet
P.S.see anschütz oli esimene ,mis ma ostsin ja jääb ka viimaseks.

[Estlander]

jahemees
Vaevalt et nad mingi mögaga vuuke täitsid.Pigem keerasid lukukambrile uue toru otsa.Kui püssi lahti võtad kas siis on näha mingeid vahetamisjälgi ?
Sellina jama on igatahes paras häbilugu zütsi jaoks.

[jahe]

vintraua vahetust igatahes relval ei toimunud.

[Pauli]

Ei saa mitte vaiki olla...
Ja pean teemaväliselt kommenteerima...

Üldiselt autoasjatundjad on seisukohal, et üle VAZ-de jms vene odava tehnika ei tasu nende toodetega eksperimenteerida.

... et ziguli mootor on üks õrnemaid ja pirtsakamaid, millega olen kokku puutunud, näiteks Volkswagenid on lausa malmist temaga võrreldes.

Aga selle püssitaastaja kohta ütleks rahvatarkuse: ega sitast saia ikka ei saa, sepikut võib-olla küll.

[bighornet]

Ei saa mitte vaiki olla...

Aga selle püssitaastaja kohta ütleks rahvatarkuse: ega sitast saia ikka ei saa, sepikut võib-olla küll.

Tsiteerin näituseks:
aktiivse revitalisandi toimel taastab täielikult vintraua esialgse geomeetria pärast 400-500 lasu sooritamist.
teeme rehknuti---min 10eek pauk... Aga poes on ju ikka kusagil 14 eeku (st 7000)
kui relva ei kasuta... vähemalt 3-5 pauku teha
Vahend maksab 450 eeku... kokku min 5500! (või siis 7500)
Ka juba 7000-10000 eest saab täitsa saia.
Aga uudihimu on paganama suur ja täna ma külastan seda esindusapoodi lahti kella 18-ni, kuulan, midamoodi müüjad seda veenvad. Keel (vene) on suus .

[bighornet]

Kogemusi õnneks ei ole. Arvan aga, et tegemist lihtsalt reklaamiga. Oma teadmistega mehaanikas tundub asi olevat ainult lollide püüdmiseks. On täiesti loomulik, et igasugune mögin takistab kuuli liikumist rauas. Kas aga rauda "ravib" selles kahtlen tõsiselt. Kui aga keegi ära raatsib katsetada, isegi siis ei julgeks sellist asja enda torusse kallata ja ausalt öelda ei ole ka selleks vajadust. Poes korralikke relvi küll müüa.

Aivari tsitaadi võtsin juhuslikult.
No nii. Endale ma olen asja selgemaks teinud, kuid küsimusi tekkis juurde veel äraminneski. Puhtalt metallo-keraamika.
Asjale tuleb läheneda samas eelarvamuseta, sest autoasjanduses ju vastuväiteid eriti pole (loetud kommentaarid autofoorumitest).
Pole ju põhimõttelist vahet töös kolb-silinder ja kuul-rauaõõs vahel!?
Kuna protsessi käigus tasandatakse kõik mikropraod (ka ideaalselt lihvitud matallipinda suurendatult vaadates on ju konarused-hälbed olemas ja missugused veel!!!) vastavalt töötava paari mõõtudele, lisaks ka pinnakatte libisemisomaduse suurenemisele, väheneb kuuli viskumine. Ja kõik. Rauaõõs ei vigasta kuuli välispinda oma "defektidega" ja lennutrajektoor on stabiilsem.
Minu küsimusele, et kuidas näiteks autosilindris renovatsioon aeglasemalt toimub aga püssil mõne pauguga vastas (müüjanna palus relvageeli ja snaiprilakki kommenteerima meesjuhataja), vastas too, et protsess relva puhul toimub kõrgemal temperatuuril ja suurema rõhu ja kiiruse situatsioonis.
Eesti kaitseväes olevat samuti seda testitud kolmes väeosas. Rahuldav! (No kes **** seda erivahenditeta teha suudab?)
Näitena ütles, et jahimeeste praktilised katsetused seisnesid lauapaketi läbitavuse uurimises; enne töötlust 3 plangust, peale töötlust oli kuul 5-ndas plangus. (Huvitav! kALAšnikovi kuulitestidel enamusel
kiirusemuutus nõks negatiivnegi!).


No on lugu, autoga katsetades pole vanemast autost (30-50 tuhhi) kelgi kahju aga püssi (5-9 tuhhi) juures hakkab igaüks kukalt kratsima
Arvan ise hoopiski, et uue relva peaks kohe ää poleerima sellega!

[baddmann]

...jahimeeste praktilised katsetused seisnesid lauapaketi läbitavuse uurimises; enne töötlust 3 plangust, peale töötlust oli kuul 5-ndas plangus.....

Hmm. Mina selle peale tõstataks küsimuse, et kas see müügimehe jutt ei ole mitte tühi bluff. Kui PAKS peab üks selline plank olema, et mingi vähegi mõistlikuma jahinduslikult kasutatava vintrelva kuul läbiks neid planke ainult 3 tk ? Pean silmas, kui 22 LR ja ülejäänud minikaliibrid välja jätta. Sellist anonüümset ja tõenäoliselt väljamõeldud plangu-juttu on poejuhatajal oma toote usaldusväärsemaks tegemiseks muidugi lihtne puhuda....

BM @ lihtsalt alati pigem kahtlustav

[Mart]

Plangul ja plangul on ka vahe,aga jahipüssi kuul ei peagi neid planke hullult läbistama,kaob igasugune loomale edasikantava energia mõte ära,kui kuul lihtsalt läbi lipsab.Aa mina igatahes võtan plangujupid tiiru kaasa ja proovin ära,mis ja kuidas.

[baddmann]

....jahipüssi kuul ei peagi neid planke hullult läbistama.....

Ei pea muidugi, aga ainult 3 ? Sõber katsetas raamatupaki pihta tulistades kuuli läbistavust, tihedalt kokkuseotud vanu NSVL kõvakaanelisi nomeklatuuriraamatuid pihustas 308 poolmantelkuul minu mäletamist mööda mingi 40-50 cm enne kui kahetsusväärselt kõrvale kaldus ja külje pealt väljus. Ning raamatud takistavad oma minimaalsete õhuvahedega lehtedega kuuli oluliselt pidurdavamalt (n.ö rohkem järk-järgult aeglustades) kui jäik puit, mis kulutab kuuliga kokkupuutel peaaegu kogu oma vastupanu ära ja siis puruneb, lastes kuuli läbi, kui sel veel energiat järel on muidugi. Kuna paber on samamoodi põhimõtteliselt kuiv tselluloos nagu plank (võimalik et need plangud muidugi toored olid), siis on materjal ligilähedaselt sama.

Nii et 3 planku ... I don't buy this story;)

BM

[bighornet]

BD kirjutas:
Hmm. Mina selle peale tõstataks küsimuse, et kas see müügimehe jutt ei ole mitte tühi bluff. Kui PAKS peab üks selline plank olema, et mingi vähegi mõistlikuma jahinduslikult kasutatava vintrelva kuul läbiks neid planke ainult 3 tk ?
BM @ lihtsalt alati pigem kahtlustav[/quote]

No uurimist väärivaks see kahtlus teebki! Pole asi ju iseenesest uus (tegeleti sellega ju intensiivselt oma 25 a tagasi). No miks oletatavad igapäevalaskjad siitkiki foorumist ei kommenteeri Vaevalt, et tabavuse hajuvus nende olulisimaid probleeme pole!? Mingi protsent, vähem-rohkem tuleb ka ju loopivusest. Kuuli pind pole teps mitte niivõrd homogenne!
Või pole tõesti sellest kuuldud-nähtud või olete, ja spetsiaalsel hoiate omale, nagu Vana-Tallinna retsepti
Mis kommentaarina lisatud puidusse puutub, siis vastavalt puidu tihedusele on erinevus läbitavuse 2-3 kordne+ niiskuse aste (kogemused koolpoisipõlve uudishimu- katsetustest erimärgistatult vindi- moonaga).
Naela on kaseplangus ju lihtne kõveraks lüüa võrreldes kuuse või haava-lepaga...
Täismantel moon käis 40-50sm palgist näuhti läbi! Loomulikult. Kuid poolmantel muidugi?

[bighornet]

Jutu mõte oleks selles, et üks paljudet hajuvuse põhjustajatest oleks siis ju peoga pühitud. Ja edasi juba muu.

Näiteks nüüd ma tänu asjalike foorumlaste seletusele tean täpselt, miks 10,1 gr Mega ühel püssil jooksta ei tahtnudki!!! ja nüüd pikema otsaga moonaga vindi- ja kuuliotsa vahe kaotamisele teine 10,1 jookseb kui miilenki

[baddmann]

Veidi OT:

Lugesin oma varasema postituse uuesti hoolega läbi ja taipasin, et olin ühe olulise nüansi ütlemata unustanud. Nimelt selle, et juhul, kui müügimees oma toote edendamiseks toob näiteid, mille kohta tal ei ole konkreetset n.ö paberil tõestust või katsetatud tulemust ette näidata ja mis sellele lisaks tunduvad ebamõistlikud või ebareaalsed, siis mina vist küll juba ainuüksi seetõttu ei vaevuks enam selle tootega täiendavaks tutvumiseks aega kulutama. Tema töö on ju müüa, seda ei saa talle väga ette heita, aga kliendi töö ei ole teps mitte osta ...

BM

[bighornet]

Kuna ma eelnevalt tegin väikese analüüsi kah ühest jahivahendi taastamise kogemusest
http://auto24.delfi.ee/foorum/foorum_de ... submit.y=1
ja teemat arendasin müügikohas hoopis autoteemal...jätaksin ma tegelikult selle müügi oskusliku -psühholoogilise poole hoopiski momendil ära, sest ma pole teps mitte selle firma müügimees. Käisin kohal, kuulamaks just lisa antud toote kasutamiseks. Paberil tõestus on küll kalašnikoviga ja erisuguse moona näidatud.
Tont sellega! Iva selles, et eelpoolmainitult pole silinder-kolvi süsteemis neil relvaga peale töökeskkonna temperatuuri suurt erinevust.
Aga autodel- tankidel kogu oma mehhanismidekompleksiga see ju toimib!
Metallide tehnoloogias on näiteks kõrgel temperatuuril töötavate detailide pinnakatte renoveermiseks teisigi, analoogseid tehnoloogiaid (laevanduses, turbiinidel jne).
Vahe selles, et pealekantav aine viiakse töökeskkonda seda mehhanismi demonteerimata.

[Ahto Kattai]

No mis te asjatult jahute ,tee katsetused ära ja anna tulemustest teada.P.... relva taha ei tohiks asi pida jääda ,võin isegi paari soovitada ,üks venevint viskab kuuli lausa lapiti sellisega katsetades oleks tõde kohe selge
Kivi kotti!

[bighornet]

No mis te asjatult jahute ,tee katsetused ära ja anna tulemustest teada.P.... relva taha ei tohiks asi pida jääda ,võin isegi paari soovitada ,üks venevint viskab kuuli lausa lapiti sellisega katsetades oleks tõde kohe selge
Kivi kotti!

No nii. Konkreetsemalt siis. Kuna endateada oma relv naa sant ei ole veel, et kuuli lausa lapiti loobiks, siis vahendan katsetuse kogemusi. Volitatult!
Eks asjasthuvitatud saavad vajadusel tuge.
Kaitseväe pearelvur Vaido Hallikmäe tegi paariaastataguse katsetuse maksumaksja raha eest ostetud hulga mitmesuguste "rontidega". Asi õigustas ENAMUS -juhtudel (eelnevalt kalibreeritud relvad !!!), välja arvatud sellistel relvadel, millel kuul juba tõesti lapiti jooksis! (Eelnevalt padrunipesa või rauasuudme oluliste defektidega, mis tema sõnul tuleneb rauasuudme enamasti pikajalisest ebaõigest puhastamisest. Enamus jahimehi teeb ju sedasama - tropiga eestpoolt!).
Normaalsematel tabavustihedus paranes oluliselt (analüüsides katsetabelit ütles, et sarnaselt Kalašnikovi tabelile). Kaasarvatud esimesena katsetatud isiklikel püstolitel.
Aga nüüd mu arust oluliseim!
Too varemtoodetud geel toimis pikemal laskmisel "agana", millest uudisena müüdav "snaiprilakk" nüüd vist vaba on (kuid mida nad katsetanud pole). Ei suru kuuli keskosa peenemaks!
Pealeselle on toda snaiprilakki kasutada mugavam, sest tõmbad üle vaid kuulipartii ja toime on sama. Jääb ära see rauaõõne sodimine. Lakk kallim, kuid kokkuvõttes odavam ja ratsionaalsem.
Veel keegi kogemustega: Tallinnas Pirni 5 lasketiirust Vadim. Tegi seda -REVITALIZATSIOONI-oma stutserile. Ühe rauaga sai ok! Teine mitte. Padrunipesa p.....s.
Proble huvitav-huvitav! On valikuid.
Minule kogu loost moraal - enam ma põdramastist ühelt teisele tõtates oma toru otsapidi kõrvalistuja jalamatile EI TOETA (hoian optikat,kotti ei pea ju panema,hoolimatu pisiliigutus!).