Lugu järgmine....
Istun mina seitsme ajal kraavide ristumis kohas ja passin kobrast ,vesi kohiseb mõnusalt ja kõik on tore .Korraga kuulen jube ragin tuleb selja tagant........ ei jõua veel peadki keerata kui lehm maandub minus 5 m kaugusel kraavis .Ehmatan loomulikult ja kargan püsti ,siis vaatan sinna poole kust lehm tuli.....pull.
Vahib pull kord lehma kord mind ja krt
valib miski pärast mind.
TULEB taganen nii palju kui annab kraavid laiad ja sügavad kuhugi minna kah enam ei ole ainult üks elektri post mille taha pugeda.Vahemaa on meil ca 25 m krt ikka tuleb.........mis teha minna pole kuhugi ,ei tundu just teine eriti sõbralik kah...tuleb ja tuleb ja tuleb.Otsustan ühe haavli laengu taeva poole kihutada ehk see rahustab teda...........EI ikka tuleb panen teise veel ..........peatub.Kiire padruni vahetus (nii kiiresti pole ma seda kunagi suutnud ja ilmselt ei suuda kah) aga see kord juba kuulid.Mõtlen endamisi ÜKS samm veel ja siis tuleb juba see laeng sinu poole(jätan need mõtted siis välja ütlematta mis sõnadest need koosnesid
) Pärast metsamehed kes olid paar sada meetrit eemal töö juba lõpetanud ja panid asju kokku ütlesid et tegelikult ma mitte ei mõelnud seda oma ette vaid ladusin selle pulli härrale kõik välja kõva häälega 
Ja uskuge või mitte aga see mõjus . Härra keeras otsa ringi ja läks tagasi .
Minul igatahes kadus peale seda tänaseks igasugune jahi isu
Kas tõesti olin mina ahvatlevam kui lehma tädi??
olen näinud kuidas need loomad suudavad esimeste sõrgadega aukartust äratavid liigutusi teha... nii et metsa ja kogemusi koguma 
