Esimene kuul ja viimane haavel

[Joosep Käba]

Tahtsin ütelda, et ikks pigem esimene kuul.

[Teder]

Toetan Honkomeest, kes ütles, et ei maksa padruneid kokku hoida. Lasta tuleb ikka nii kaua kuni loom kukub. Aga muidu äkki ei kukugi ja siis on raibe metsas. Olen seda nii mitugi korda näinud, kuidas küti arvats surmavalt haavatud põder läheb ja läheb ja jääbki minema. Ka koerad ei aita alati, seda musta maa puhul, ka lumega on nii mõnigi haavatud põder läinud ( uus lumi võib peale tulla, põder läheb naabermaadele,koerad jätavad mingil põhjusel looma jne...). Seaga on velgi hullem.
Ja kui loom on kukkunud kuid elus, tuleb see armupauk ikkagi teha - veendumaks, et on lõplikult surnud.

[jorr]

rõõm lugeda, et mehed ka vanu seadusi austavad. Aga usun kindlasti, et vanemad mehed mäletavad ka vene aja seadusi ? Vaata ika enne mehele otsa ja siis haka looma seest kuuliauku otsima. Kui oli laskjad mingi parteipulk ja noor lihtjahimees siis oli vaidlus kurjast. Ei tahaks neid aegu enam meenutada aga mõnel pool kehtib see seadus ka praegu. Autoriteet võib metsas mõndagi, lihtjahimees eriti veel noormees , hoitku mokk maas või ärgu tulgu enam jahti meid segama. Kuigi foorumist lugedes tunduvad kõik ainult seadusekuulekad ja siledad olevat, justkui poleks vene aega olnudki.
oi aegu ammuseid..

[hendrik]

Selge see, et austa vanust. Samas ei tähenda ka see alati kõike. Mõni "vana peer" võiks ise mokad maas hoida, selle asemel, et nooremaid (noori) päristegijaid arvustada ja lihtsalt möliseda. Olgu see tegija kasvõi päris noor... Hindama peab ikka tegude, mitte mögina järgi.

Seda pooldan samuti, et seni kuni kindel pole, et uluk korralikult maas, tuleb kasutada iga võimalust, et ta ikka maha jääks. See on ikka üks hirmus paha tunne kui loom metsa jääb, eriti kui tead, et viletsalt pihta said...

hendrik@kahpaarkordapraakiteinud

[jorr]

Peale kuulija haavli seaduse oli veel ka koera eest väikeuluki laskmise seadus. Võõra koera eest lastud uluk kuulus koera omanikule. Oleks tore, kui mehed seda ka praegu teeks.Kui juhtub keegi lugema oleks hea kuulta mida asjast arvate.
Oi jahti ja vanu kombeid...

[Feen]

Meil rebase-jänesejahtides on ikka pakutud rebast koeraomanikule, aga see pole tahtnud Jänest möödund aasta nendes jahtides, kus mina olin, ei tabatud. üldse pole jänest tabanud, äkki tuleval aastal saab mõne pihta ikka paugu teha, sest tundub, et teisi hakkab siginema. Aga... njah... kahju oleks küll, koer ajab jänese välja, lased ära, ja siis ise oled moe pärast juures. vanasti oli vast nii, et jänest oli rohkem jne... siis lasti kohe hulga. Nüüd on ikka eriline saavutus kui jänesele pihta saaksid (st, on keda lasta)... koeri on ka vähe, ei ole nii, et kõigil koer, ja siis käib jaht. Ühest küljest - jänesejahti pole kui pole koera (seaduslikult igatahes), teisest küljest on nii, et kui lihtsalt koeraomanikule jänest laskma minna, siis mõtleks paljud kas üldse minna. Kui ise laseks, siis vast ikka küsiks koeraomanikult, et mis edasi... ja nu, suht aus oleks jänes ära jagada... ei saa eriti keegi midagi, aga miskit ikka... nu, peale jahielamuse... (koeraga jaht on ses mõttes ikkagi parajalt lahe, et sellest kasvõi niisamagi osa võtta... ja PS. oi kus ma ootan seda aega kui jälle jänese-rebasejahti saab).

[Kolevoll]

Rebase- või jänesejahi osas on meie kandis olnud nii, et jahipäeva esimene saak on kuulunud ulukit ajanud jahikoera omanikule, järgmised juba laskjatele.

[vana sokk]

Aastaid tagasi sai tehtud ka koerale ports nagu jahimehele aga nüüd on ajad ja mehed teised.Ise olen seda alati toetand et ka koerale saaks kui mitte täit portsu siis pool aga mõned tõlgendavad seda liha raiskamisena.

[Feen]

Jaa, see hea lahendus. Ja ikka nii, et koraomanik vaadaku ise mis selle portsuga teeb. Selle asja jätan meelde, äkki kunagi vaja.

[jorr]

Jah, vanasti oli jänest tõesti palju ja meie kandis esimene jänesejahipäev nägi lausa pidulik välja. Oli ju 7nov ka ametlikult püha ja kes sinna paraadile ikka tahtis minna, kel jahipisik veres, see putkas metsa.Vahel oli ka esimene lumi juba maas.Siis öelti nii, et kes 30m pealt risti jooksvat jänest ära ei lase, see pole jahimees.Praegu näeb jänesejälge rohkem majade juures kui metsas mina pole ka paar aastat saanud jänese peale pauku teha. Ka koeri oli rohkem ja peamiselt hagijaid. Ei nõutud siis koera passigi, ise teadsid mis tööd koer teeb ja hääle järgi ütles mõnigi mees ära keda koer praegu ajab. Jänes ja rebane anti sellele, kelle koera eest loom lasti, tema andis siis sulle padrunid tagasi.Iseasi muidugi, kas koeraomanik teise mehe lastud saagi vastu võttis.
oi aegu...

[krupp]

Lugesin teema paar korda läbi ja jäi mulje,et enamuses arvatakse,et esimese kuuli seadus võiks kehtida kuid "mööndustega"kes lasi,millal lasi jne.Endalgi nüüd selline segadus sees,et lasin põtra lühikese maa tagant vindiga,ilusti parema jala taha 11,7g.Põder ei teind väljagi keeras otsa ringi ja koos vasikaga ümber minu ja üle küti liini nii 50 m jooksu vasikas järel.Peale põtra võtsin vasika sihikule ja lasin seda,laadisin veelkord ja siis olid loomad juba küti liinil kus said lasta ka paremal ja vasakul olevad kütid.Laske võis olla peale minu veel 3-4.Ja nüüd siis küsimus kes lasi?Kui vaadata eelnevaid arvamusi siis peaks lahkamisel abiks võtma spetsialistid kes siis sumava kuuli omaniku selgitaksid,sest tabavaid laske oli neli põdrale,vasikas kukkus kohe kui üle liini sai ja tema sai kaks erineva küti tabamust.Või on ikka õigem esimene kuul ja viimane haavel?

[jorr]

Õige on esimene kuul, see tähendab, et kui sinu lastud kuul tabas põtra surmavalt, olenemata sellest kas loom kukkus või liikus edasi, oled sina laskja.Selle üle on palju vaidlusi olnud, kuid suurulukijahi reegel on:esimene surmav kuul.Haavliga lastes on asi vastupid.Loom kuulub sellele,kes viimasena liikuvat looma tabas.Tean ka sellist juhtu, kus kaks meest lasid medalisarvega põtra korraga ja hiljem ei saanudki kokkuleppele kellele kuuluvad sarved?Võtsid kätte ja raiusid pea pooleks, ühele üks sarv ja teisele teine,medali trohfeest jäid aga mõlemad ilma.Lahkmise juures tehakse ju see kindlaks kummast küljest on lastud ja mida kuul on tabanud.
Viimasel põdrajahil oli ka meil selline asi, et põtra lasid kolm meest.Kaks meest lasid ajust tulevat põtra, kokku 4pauku ja põder liikus edasi,kuid laika oli järel.Üks ajaja, noor jahimees, jõudis küttide juurte ja muidugi kes kus ja kuidas mokalaata.Kuulevad, laika tuleb häälega.Noor jahimees jooksis vastu ja lasi põtra, põder kukkus.Nülgimise juures selgus, et üks küttidest lasi mööda,teise lasud olid surmavad, magu ja kops ning noore mehe pealask lõpetas asja ära.Põder kuulus kütile, kes esimesena tabas, kuigi ta loobus peast noormehe kasuks.

[honkomees]

Jah, ikka esimene surmav kuul. Viimane põder oli meil kah nii, et kütid asusid kohtadele ja kohe nägi üks vindimees langil pulli ning tabas seda selga. Ajajad alles sõitsid ja ei teaqdnud laskmisest midagi.
Tulid autost välja ja nägid nende peale jooksvat põtra ning üks mees lasi oma esimese põdra kahe kaelalasuga. Selgus, et vindikuul oli läbinud selja selgroost kõrgemal. Loomulikult ei pretendeerinud vindimees sellele aule, et põtra omaks lugeda.

[Ax1600]

Meil juhtus olema norm. trofeega pull, mida esimene mees haavas (kindlasti mitte surmav) ning teine surmas. Sarved sai teine. Kuigi olen teadnud alati, et meil kombeks "Esimene kuul, viimane haavel" tuli antud otsu üllatusena. Minu arust on fakt, et kui seadus ei toimi kõikidele ja igas situatsioonis (erandeid ei tohi olla), siis sel seadusel pole üldse mõtet. Pakun välja et järgmine kord võib minna juba vaidluseks selle üle kelle lask "surmavam" oli ja tõesta et ühel rohkem õigust kui teisel. Tõstab sisemisi pingeid ja mis seltskondlik jaht siis enam on Arvan et sedaused peavad kehtima igas situatsioonis olemata kui absurdsed nad on (jaht ju suuresti seotud õnnega), sest ise oleme need ju teinud ning kui ei meeldi siis tuleb ka ümber muuta, mitte aga kisada et selles olukorras kehtib ja selles mitte. Antud juhiul jäävadki need suurema "võimuga" inimesed pele. NB! Ise pole antud trofeega seotud

[Mart]

Meil ei ole selliseid kaksipidi olukordi tekkinud,aga ise mõtlen,et esimene pihta lastud kuul annab ka võimaluse teistele tulistada,sest uluk muutub ettevaatamatuks,teeb rohkem müra ja ei vali ohutult põgenemise rada ja püüab sellega teiste küttide ja koerte tähelepanu.Ise ju teate,kui vaikselt vana pull ajust kaob nagu oleks tiivad selga kasvanud.
Olen näinud ka sihukest laskmist,et kaks kuuli 5cm vahega kopsus,tee siis kindlaks,kumb rohkem surmav,csi laborisse ka saatma ei hakka ,õnneks oli põdralehm ja polnd suuremat vaidlust.