Kulutused
-
- Postitusi: 206
- Liitunud: R Nov 21, 2003 4:42 pm
Kui nüüd päris aus olla, siis olen ammu juba sellel seisukohal, et poest osta tuleb tunduval odavam. Kuid kogu jahikirg, seltskond, elamused jms. on ju hindamatu väärtusega seega loobusin raha lugemisest selle hobi puhul. Eks mingeid arvestusi ikka teen kui midagi otsan, aga loobusin nutmisest, et nii kallis on. Kui üle jõu käima hakkab, siis piiran jahilkäimist ja muid tegevusi.
Vat nüüd ma ütlen küll- see ei ole liha ega nahk- mis tusksa jahile või kalale ajab- saan tagasi või mitte- põhimõtteliselt ma ei loe ega kogu tsekke- nedaibohh naine teada saab minu hobi täismahus aasta väljaminekut!
Seda ei saa mõõta rahas- mitte miski moosiga!
Kuda saab kroonidesse arvestada kitsega 5m kauguselt silmast silma vaatamist?
Saarma kalapüüki?
Mingi nahhaalset ukerdamist kaldapääl?
Rebased hiiri püüdmas?- nauding...
Konna tagaajavat kährikut...
Eitea kust kohast tulnud mäkkra ei tea kuhu minemas...
Kas ma sain kasu?
Ükski raha pole niikõva- mis ma sealt jahist saan.
Miinustes? ja missiis- tahangi.
Seda ei saa mõõta rahas- mitte miski moosiga!
Kuda saab kroonidesse arvestada kitsega 5m kauguselt silmast silma vaatamist?
Saarma kalapüüki?
Mingi nahhaalset ukerdamist kaldapääl?
Rebased hiiri püüdmas?- nauding...
Konna tagaajavat kährikut...
Eitea kust kohast tulnud mäkkra ei tea kuhu minemas...
Kas ma sain kasu?
Ükski raha pole niikõva- mis ma sealt jahist saan.
Miinustes? ja missiis- tahangi.
tsuks nigu ma olen...
väike põrsas kirjutas:Kas se on siis liiast?
Liiast see just pole, aga ühest vastust sellele Sa siit kohe kindlasti ei saa. Ka pole muretsemiseks Sul erilist põhjust, kuna sellega saavad tegeleda ka inimesed, kes elatuvad ainult pensionist. Iseenda kulude kohta ei oska öelda muud, kui et kulud on suured ja iga kell võiks sellele palju rohkem kulutada. Parem ja rohkem varustustust, ulatuslikum ulukihoole, rohkem ringi liikuda jne.


Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
- Postitusi: 174
- Liitunud: E Dets 15, 2003 11:19 am
See kulude ülesmärkimine on tõesti hea mõte.Ise vist jäin plussi. Arvestamata seda, et ostsin 2 vintrelva, aga need on nii öelda pikemaajaline investeering ja ühe aastaga seda muidugi tagasi ei saa.Üks on kindel mida rohkem metsa viid, seda suuremad on lootused sealt midagi tagasi saada.
Kui iga jahilkäik lõpeks saagiga muutuks asi igavaks - nagu tapamajas või loomaaias.Seepärast ei ole see saak jahijuures tõesti peamine.Ma ei tea kuidas teil aga minul on palju häid võimalusi olnud just siis kui oled püssi autosse või koju jätnud. Siis lihtsalt vaatad ja tunned tõelist mõnu.
Kui iga jahilkäik lõpeks saagiga muutuks asi igavaks - nagu tapamajas või loomaaias.Seepärast ei ole see saak jahijuures tõesti peamine.Ma ei tea kuidas teil aga minul on palju häid võimalusi olnud just siis kui oled püssi autosse või koju jätnud. Siis lihtsalt vaatad ja tunned tõelist mõnu.
Egas elevant pole siga!
-
- Postitusi: 206
- Liitunud: R Nov 21, 2003 4:42 pm
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
See on võrreldamatu kogemus, mida aastas teatud korrad saab kogeda, mina sageli olen vee peal kanuuga, väga erilistes kohtades, mida vähem inimasustust, seda parem ja kui pole keeluaega, võtan alati loa, suur kirg kuna vesises keskkonnas liigume, siis veelindudele tuusik...Lastud part kohe metsas pajas, võis ja punases veinikastmes smoorida, ahh, kas on paremat midagi veel? Õhtul väiksed jutud, napsud, tsiviliseeritud viibimine, veesulin jõekäärus, metsas huiked...
Ja panen käe südamele, teades et pole sala teinud võin öelda, kirjeldada elamusi, kus olen võtnud püssi ka siis kaasa kui pole jahihooaega. Mõni ehk mõtleb ja küsiks, et jutuks hea ja niikuinii ei suuda vastu panna kui hea võimalus avaneb? Aga, pole see nii. Miks?
Ma ei taha oma sõpradele jama, endale, ma ei taha rikkuda head retke, mille eesmärk on hoopis nautida loodust, olla oma sõpradega koos. Milleks paugutada, rikkuda rahu, tõmmata endale tähelepanu, milleks tegeleda mitmel rindel kui see eesmärk minnes ju pole. Aga liha ju alati on kaasas, normaalne retk koosneb heast söögipoolisest, külluslikust ja heast mõõdukast napsust või õlledest, olenevalt aastaajast.
Nüüd tekib küsimus, et miks siis püss kaasas, sest seaduse ees siin patustamine toimub, eks? Aga selleks, et kui ta on kotis, siis keegi teda ei keela võtta retkele ja olgu tegu mis tahes keelualaga või ajaga, ja väljas on ta alati vaid õhtul, lõkke ääres koosistudes, ripub kaunilt oksa küljes, laadimata. See panebki juba i-tähele punkti ja retk on nagu seda ennemuiste vanasti, vabameeste romantika, laante metsikus rüpes.
Nagu SAARLANE ütles, parimad hetked siis, kui püss autos või koju jäänud. Õige, siin just see point, hetk, meilgi on, et püss küll toetub kuuse juurikale aga keegi ei siruta tema järele kätt, see on enesedistsipliin ja sõpradelegi kommete-tavade-seaduste õpetamine. Sa vaatad üle jõe kaldal, kits käeulatuses ja sa ei lase. Palju on mehi kes suudaks vastu panna?
Teema kulutamistest mööda kuid tuli tahtmine väljenduda, kirjeldada, miks ma käin metsas ja mismoodi. Loodan et mehed aru saavad, mõte siin pikk oli, kuid piisavalt lahti ja selgeks kirjutatud, et tahtmist kellelgi ei tuleks põhjendamatult või siis põhjusega salakütiks tembeldada. Põhjust pole.
Ja panen käe südamele, teades et pole sala teinud võin öelda, kirjeldada elamusi, kus olen võtnud püssi ka siis kaasa kui pole jahihooaega. Mõni ehk mõtleb ja küsiks, et jutuks hea ja niikuinii ei suuda vastu panna kui hea võimalus avaneb? Aga, pole see nii. Miks?
Ma ei taha oma sõpradele jama, endale, ma ei taha rikkuda head retke, mille eesmärk on hoopis nautida loodust, olla oma sõpradega koos. Milleks paugutada, rikkuda rahu, tõmmata endale tähelepanu, milleks tegeleda mitmel rindel kui see eesmärk minnes ju pole. Aga liha ju alati on kaasas, normaalne retk koosneb heast söögipoolisest, külluslikust ja heast mõõdukast napsust või õlledest, olenevalt aastaajast.
Nüüd tekib küsimus, et miks siis püss kaasas, sest seaduse ees siin patustamine toimub, eks? Aga selleks, et kui ta on kotis, siis keegi teda ei keela võtta retkele ja olgu tegu mis tahes keelualaga või ajaga, ja väljas on ta alati vaid õhtul, lõkke ääres koosistudes, ripub kaunilt oksa küljes, laadimata. See panebki juba i-tähele punkti ja retk on nagu seda ennemuiste vanasti, vabameeste romantika, laante metsikus rüpes.
Nagu SAARLANE ütles, parimad hetked siis, kui püss autos või koju jäänud. Õige, siin just see point, hetk, meilgi on, et püss küll toetub kuuse juurikale aga keegi ei siruta tema järele kätt, see on enesedistsipliin ja sõpradelegi kommete-tavade-seaduste õpetamine. Sa vaatad üle jõe kaldal, kits käeulatuses ja sa ei lase. Palju on mehi kes suudaks vastu panna?
Teema kulutamistest mööda kuid tuli tahtmine väljenduda, kirjeldada, miks ma käin metsas ja mismoodi. Loodan et mehed aru saavad, mõte siin pikk oli, kuid piisavalt lahti ja selgeks kirjutatud, et tahtmist kellelgi ei tuleks põhjendamatult või siis põhjusega salakütiks tembeldada. Põhjust pole.
see miinusejutt õige ja kes kui ikka kasumit hakata otsima siis see nigu hobi enam ei ole. Mõnel on ju kasumi otsimine ka hobi
Aga kui käite ühe korra kuus vähemalt tiirus 30-06 paukudega
ja nii vähemalt 20 kord siis aasta pääle ka ilus summa ja kasumlikkust ei ole siin juttugi.
Aga eelnevad jutud kütilt, nivaomanikult jt. õiged loodust ei anna ikka rahaga mõõta.

Aga kui käite ühe korra kuus vähemalt tiirus 30-06 paukudega
ja nii vähemalt 20 kord siis aasta pääle ka ilus summa ja kasumlikkust ei ole siin juttugi.
Aga eelnevad jutud kütilt, nivaomanikult jt. õiged loodust ei anna ikka rahaga mõõta.
Nivaomanik kirjutas:Miinuses peabki olema. Kui aga sellest miinusest võtta maha koju toodud liha turuhinnaga. Põder 37kr/kg, Siga 50kr/kg, Kits 45 kr/kg. Kas siis ka ikka veel miinuses?![]()
Ei saa ju arvestamata jätta seda mis suust sisse läheb?
Miinuses peabki olema! Liha hinnaga võib-olla katad ära oma loa-lisasöötmise-pauguraha, kuid mitte transakulu. Teen väikse arvestuse: Seajahis sõidan Nivaga piiramisel maha 80-120 km päevas, pool sellest aeglustite-blokiraatoritega, st vähemalt 15 l e 300 kr nädalavahetus, lisame jahilesõidu nädalavahetuseks edasi-tagasi 100+100 km so veel 150 kr, jahiauto ülalpidamise ja tiheda remondi, sest nendel metsateedel on kuradi metsaveomasinad kõik teed ära lõhkunud, koera haavade õmblemise ja rohud. Nii läksid üks kord need kulud ühe päeva kohta ca 1500.- (muidugi extreemjuhus). Sealjuures pole sel hooajal paari vahelejäänud nädalavahetuse juures sealiha hamba alla saanudki. Aga samas on selged sellised paratamatused: ega ikka linnaautoga, ka mitte dziibiga keegi mööda võsa sõitma lähe, märga ja porist koera keegi oma autosse ka ei taha, ikka võtad need ka peale kes ise autoga ei käi, sest ilma seltskonnata on jaht mõttetu! Jahimõnu ei saa rahas ega lihas mõõta, selles on kõik eelkõnelejad õigel teel.
Ainult kõrvaltseisja võib arvata, et jahimees on sagi peal väljas. Ei tea kuidas mujal, kuid meie sektsioon on viimastel aastatel tunduvalt väiksemaks jäänud, sest paljud maamehed (vanad jahimehed) ja vanemad mehed on leidnud kulutused ülejõukäivad olevat.