
Võibolla on kuulsa sugupuu suhtes ka ootused koerale ülikõrged? Ja iga tagasilöök võimendub kordades. Nirude vanemate puhul on positiivsed üllatused ehk kergemadki tulema? Näiteks, kui on teada, et vanematel on puudulik hambumus, aga kutsikal on hambad reas kui veterinaaria õpikus hambumise tabelis - siis rõõm suur ja levivadki linnalegendid..
Nö. "kõrge" põlvnemisega koera puhul võetakse seda aga iseenesest mõistetavalt, ja kui hambumuses viga - saab alguse jällegi teistsugune linnalegend.
Ehk, et palju on ju ka inimese mõtlemises, soovides ja ootustes kinni. Koeral enesel pole ei paberitest, rosettide sinimustvalgest, "kullasärast" ega ka mõnest puuduvast hambast ei sooja ega külma

Btw - laikaga on peetud ennevanasti (Siberi taigades?) ka oravajahti - siis ei maksaks imestada, kui koer oravale "reageerib" - instinktid ju!