Huvitavat lugemist
Huvitavat lugemist
Soovitan kõigile sellist raamatut nagu Jim Corbett " Inimesesööjad". Kirjastus Eesti Raamat 1985
Raamat räägib autori tegutsemisest 1920-1930 aastatel Indias inimsööjate leopardide ja tiigrite küttimisel. Palju õpetlikku, millest igaühel vast midagi kõrvataha panna. Tegu siis ikka tõsiste vastastega. Näiteks leopard, kes oma tegutsemise aja jooksul surmas 800 ! inmest. Kuigi India valitsus pani välja preemiaid, ei olnud selle leopardi küttimine jahimeeste hulgas eriti populaarne, sest...leopard pistis pitslisse ka järjestikku neli teda tabama tulnud jahimeest. Kuidas Jim Corbett temast jagu sai, sellet üks osa raamatust räägibki. Jahipidamine siis ajal, mil ei olnud ei laserkaugusemõõtjaid, 20 kordse suurendusega punatäppe ega muud sellist. Ainuke tehika taskulabi alge, mis tavaliselt otsustaval hetkel alt vedas. Isegi opilist toru, nagu ta seda ise nimetas, ta ei kasutanud.
Relvadena kasutas mees kahraudset 500 kaliibrilist stutserit ja hiljem mitmetel raamatus toodud põhjustel 275 !!! kaliibrilist Mauseri karabiini. Viimasega küttis ta muuseas edukalt inimsööjaid tiigreid.
Üheks toodud põhjuseks, miks mees sellist "titekaliibrit" tiigri vastu kasutas oli ka asjaolu, et mees oli selle relvaga palju lasknud ja temas kindel. Siit ka väike mõtteaine meie noortele jahimeestele, kes omale vinti valivad ja nõuandeid ootavad - valige selline relv, millega jõuate (finatsiliselt) edaspidi palju harjutada ja lasta. Siita ka moraal, et vahel on "täpne töö kirurgi skalpelliga tõhusam, kui poolumbes lajatamine sepahaamriga"
Jutt sai pikk, aga tõesti soovitan seda raamatut lugeda.
Raamat räägib autori tegutsemisest 1920-1930 aastatel Indias inimsööjate leopardide ja tiigrite küttimisel. Palju õpetlikku, millest igaühel vast midagi kõrvataha panna. Tegu siis ikka tõsiste vastastega. Näiteks leopard, kes oma tegutsemise aja jooksul surmas 800 ! inmest. Kuigi India valitsus pani välja preemiaid, ei olnud selle leopardi küttimine jahimeeste hulgas eriti populaarne, sest...leopard pistis pitslisse ka järjestikku neli teda tabama tulnud jahimeest. Kuidas Jim Corbett temast jagu sai, sellet üks osa raamatust räägibki. Jahipidamine siis ajal, mil ei olnud ei laserkaugusemõõtjaid, 20 kordse suurendusega punatäppe ega muud sellist. Ainuke tehika taskulabi alge, mis tavaliselt otsustaval hetkel alt vedas. Isegi opilist toru, nagu ta seda ise nimetas, ta ei kasutanud.
Relvadena kasutas mees kahraudset 500 kaliibrilist stutserit ja hiljem mitmetel raamatus toodud põhjustel 275 !!! kaliibrilist Mauseri karabiini. Viimasega küttis ta muuseas edukalt inimsööjaid tiigreid.
Üheks toodud põhjuseks, miks mees sellist "titekaliibrit" tiigri vastu kasutas oli ka asjaolu, et mees oli selle relvaga palju lasknud ja temas kindel. Siit ka väike mõtteaine meie noortele jahimeestele, kes omale vinti valivad ja nõuandeid ootavad - valige selline relv, millega jõuate (finatsiliselt) edaspidi palju harjutada ja lasta. Siita ka moraal, et vahel on "täpne töö kirurgi skalpelliga tõhusam, kui poolumbes lajatamine sepahaamriga"
Jutt sai pikk, aga tõesti soovitan seda raamatut lugeda.
-
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
Lugesin ka siis, kui valja tuli. Nüüd hiljem vanemana veel paar korda olen sirvinud. Optikat nimetas "teleskoopsihikuks" seal raamatus.
Veel üks huvitav raamat on "Aafrika haljad künkad", kus üks vägagi tuntud kirjamees põhjusmõtteliselt oma seiklustest raamatutegelase silme läbi jutustab. 30-06-ga kütiti ka lõvi ja ninasarvikut. Muidugi kaheraudse 500-sega mees alati käepärast oli.

Veel üks huvitav raamat on "Aafrika haljad künkad", kus üks vägagi tuntud kirjamees põhjusmõtteliselt oma seiklustest raamatutegelase silme läbi jutustab. 30-06-ga kütiti ka lõvi ja ninasarvikut. Muidugi kaheraudse 500-sega mees alati käepärast oli.

tänud meenutamast
Kohe tekkis mõte uuesti lugeda - tookord olin alles kuskil puberteedieas ja lihtsalt põnev, nüüd vast teine arusaam.
Parimat!
Arles
arlestaal.blogspot.com
Arles
arlestaal.blogspot.com