PS ei pane paheks, kui kustutatakse postitused, mis keeritsussi alla enam ei käi.
keeritsuss
Karupojale ütleksin, et statistiliselt on linnugrippi saada palju suurem oht naabrimuti kanalas, kui rabas hanejahil. Eks sa muidugi ise tead, millest end ilma jätad.
PS ei pane paheks, kui kustutatakse postitused, mis keeritsussi alla enam ei käi.
PS ei pane paheks, kui kustutatakse postitused, mis keeritsussi alla enam ei käi.
Viimati muutis Buck, R Dets 30, 2005 3:14 pm, muudetud 1 kord kokku.
Eks nende tõvede saamisel peab omajagu "õnne" ka olema. Mõni saab ka eemalt ""litsi" vaatamisest lutikad, teine mitte (praktiline juhus kahe tuttava sõbraga ). Niipalju kui linnugripist kuulnud olen, ei pidavat meil veel sellist vormi olema, mis kohe inimesele üle kanduks. Kui säärane peaks tekkima, siis minu arusaama järgi sureb suur hulk inimesi enne kui asjale piir jõutakse panna s.o. vaktsiin leiutada ja ära katsetada.
Keeritsuss aga õnneks nii ei levi. Oli endalgi suur imestus, kui Harjumaal Tammiku kandis olla avastatud. Tuttava vet. arsti tuttav mees pidi olema nakatunud. Vanemad mehed teavad rääkida, et viimati keeritsuss olevat minu kandis olnud metsamajandi aegu s.o. 15-20 aastat tagasi. Samas see Tammikus asuv jahipiirkond naabruses, nii et väga s..t uudis, kuid ega sellepärast siis enam metsa jahile minemata ei jäta. Ikka mikroskoop ja seejärel sügavkülm ning ahjupott appi. Samas kui vet. ütleb, et keeritsuss on lihal sees, siis praeguse seisuga ei tea kas julgeks seda liha isegi läbi kuumutatuna süüa.
). Niipalju kui linnugripist kuulnud olen, ei pidavat meil veel sellist vormi olema, mis kohe inimesele üle kanduks. Kui säärane peaks tekkima, siis minu arusaama järgi sureb suur hulk inimesi enne kui asjale piir jõutakse panna s.o. vaktsiin leiutada ja ära katsetada.
Keeritsuss aga õnneks nii ei levi. Oli endalgi suur imestus, kui Harjumaal Tammiku kandis olla avastatud. Tuttava vet. arsti tuttav mees pidi olema nakatunud. Vanemad mehed teavad rääkida, et viimati keeritsuss olevat minu kandis olnud metsamajandi aegu s.o. 15-20 aastat tagasi. Samas see Tammikus asuv jahipiirkond naabruses, nii et väga s..t uudis, kuid ega sellepärast siis enam metsa jahile minemata ei jäta. Ikka mikroskoop ja seejärel sügavkülm ning ahjupott appi. Samas kui vet. ütleb, et keeritsuss on lihal sees, siis praeguse seisuga ei tea kas julgeks seda liha isegi läbi kuumutatuna süüa.
ikka lõbusalt
-
saialõikaja
- Postitusi: 406
- Liitunud: E Okt 04, 2004 10:03 am
Linnugripist: Kakuke siin rääkis ja sai ka ise asja natikene uuritud, et linnugripi leviku tõenäosus läbi metslindude (haned, pardid) on hetkel alla 1% !!!
Kuid kui see protsent peaks muutuma, siis tuleks just sellele jahile leviku tõkestamiseks pihta anda!
Ja need kes ütlevad, et tänavune jaht jäi ära seetõttu, et pelgas linnugrippi, siis vabandust väga... Kust poolt ikkagi sügisene ränna alguse saab, ja kus pool see linnugripi kolle on???
Kuid kui see protsent peaks muutuma, siis tuleks just sellele jahile leviku tõkestamiseks pihta anda!
Ja need kes ütlevad, et tänavune jaht jäi ära seetõttu, et pelgas linnugrippi, siis vabandust väga... Kust poolt ikkagi sügisene ränna alguse saab, ja kus pool see linnugripi kolle on???
tuleb jaht või jaa?
Beretta kirjutas:Muhvigi ei saa aru, mis selle linnujahiga järgmisel aastal juhtub. Või mõtles Vana Sokk linnugrippi?vana sokk kirjutas:aga mida aeg edasi siis on kindlus kadunud nagu järgmisel aastal linnujahtki.
Ärge päris kõike ka uskuge, mis ajakirjandus suureks teeb. Nad nimelt kirjutavad suurima heameelega ikka sellest mis müüb. Kas kirjutamiseks ka mingi asjatundmine on või pigem ei ole. Asi on nii hullusti üles puhutud, et päris mitmed mehed ei julgenud tänavu hanejahti teha. Kui vaadata maailmas! linnugrippi haigestunud ja surnud inimeste arvu, siis on tegemist pseudoprobleemiga Eestis diagnoositud 4442st HI-viiruse kandjat annab siis pandeemia mõõdud välja.
Pole küll keeritsussi teema, aga ...
Haned-pardid tulid põhjast. Kukalt sügama panevad hoopis kevadised pääsukesed!? Paari sesooniga on lood vast paigas.
http://www.news.com.au/story/0,10117,17 ... 00,00.html
...kui see nüüd umbluu jutt pole.
BH.
Aivari jutt jumala tõsi, kolme kuuse vahega on Tammiku jahipiirkonnas keeritsussi nakatunud kaks põrsast. Kes veel uskusid , et põrsastel seda ei esine, siis see müüt on ümber lükatud. Samuti sai küsitud ka vet.ametist et kas see levib ka vere kaudu (nt kui emisel on ja sünnitades kandub põrsastele) , öeldi et seda saab ainult sisse söödes, vere kaudu ei levi. Mis karudesse puutub siis neil on tõenäosus väga suur umbes 7-8 karul kümnest on keeritsuss.
Hmmm... imelik, väga imelik. Esiteks on restoranides tänapäeval üsna suur kontroll ulukiliha teemal (karu ja siga, aga ka põder). Need ajad on vast möödas kus asi hõlma alt liikus. Mina ei sööks antud liharoogasid toitude hindasid vaadates... kahju hakkaks. Aga muidu pole neil häda midagi.
Nüüd siis keeritsussi ja muude tegelaste levikust, otsige endale raamat Nakkushaigused (Ülle Parm, Viia Parv), või mõni muu raamat. Antud raamatus siis parasiitidest päris hästi kirjutatud. Saate kohe teada, et kuidas levib, millised sümtomid jne.
Põrsastel võib ussi vabalt esineda. Kontroll... kas tõesti pole asi nii seatud, et luba tagasi viies on proovi materjal kohustuslik? Ja nii terves Eestis... mul tekib siis kohe küsimus, et kas põrsa laskmisel ikka luba oli?
Paranoiast, lugege see Nakkushaigused läbi ja siis tunnete mida endast paranoia kujutab. Uurige veel natuke lisaks statistikat... üldse uurige... karm lugu. Ja siis võite mõelda tõenäosusele, et see nii väike ja teie ei saa... ehh, võite saada. Ise, kui saan, siis saan, kedagi mingi paranoia pärast laskmata pole jätnud. Sama hästi võite jahis kuuli saada, kogu aeg saadakse, kõik inimesed on veendunud, et jahimehed jahunevad mõrtsukateks ning lahknevad siis a) need kes lasevad valimatult, ka teisi jahimehi b) need kes lasevad ka valimatult, aga veel ise ka tina saavad. Vaat kui palju ajakirjandus sellest kirjutanud, äkki tasuks mõelda sellele, et metsa mitte minna... aga kodus võib maja kokku variseda... oi, oi... ja ringi liikudes võib saada tuberkuloosi, gripi... oioioi... ehh, ma kohe hakkasin siin kartma, muidu poeks teki alla, aga seal on ka mingid lestad. Lugege ja uuriga natukene ja siis tehke mõningane reaalne mõtisklus ja laske vanas vaimus edai, mida te pabistate (ja sedas vaja kõik kontrolli viia... 50 g... vahelihasest natuke, mälumislihasest, põlveliigese juurest nt, küll).
Lindude teema näitab juba küll võhiklikust, juba mainiti, et gripi kolded ja ränne erinevates suundades. Ise olen kuulnud mõtisklusi, et sel kevadel hane lasta ei julgeta
Ise hoolin sügisesest jahist, ja kui mingi epideemia (teate kui kiiresti linnugripp haiged linnud tapab?) tuleb, siis on sügiseks juba tõsiselt kodumaine paanika. Ja kui ei tule, siis minul on kõige tavalisem vaktsiin tehtud... st, kui ma linnugrippi nakatun, siis minult seda keegi ei saa ja sõbrad võtavad ikka minuga viina, kuni surmani. Kas pole ilus...
ja lõpetuseks... lugesin siin ühte kokaraamatut kus räägiti selles, et külmast võetud pärmi ei tohe kohe kuumutama hakata, tapab kasulikud pärmibakterid ära... kui ikka asjast ei tea, siis tasub natuke lugeda ja uurida, mitte kohe kõigile oma nägemust asjast kirjutada (krt, ma ise siin kasutasin nt seda sigade kontrollimise 100% nõuet... ilma, et 100% kindel oleks , aga ometi olen täna nii palju sellist lugenud, mille juures tekib küsimus, et kas kirja pannakse kõik mis pähe tuleb ja millest mitte midagi ei teata?).
Nüüd siis keeritsussi ja muude tegelaste levikust, otsige endale raamat Nakkushaigused (Ülle Parm, Viia Parv), või mõni muu raamat. Antud raamatus siis parasiitidest päris hästi kirjutatud. Saate kohe teada, et kuidas levib, millised sümtomid jne.
Põrsastel võib ussi vabalt esineda. Kontroll... kas tõesti pole asi nii seatud, et luba tagasi viies on proovi materjal kohustuslik? Ja nii terves Eestis... mul tekib siis kohe küsimus, et kas põrsa laskmisel ikka luba oli?
Paranoiast, lugege see Nakkushaigused läbi ja siis tunnete mida endast paranoia kujutab. Uurige veel natuke lisaks statistikat... üldse uurige... karm lugu. Ja siis võite mõelda tõenäosusele, et see nii väike ja teie ei saa... ehh, võite saada. Ise, kui saan, siis saan, kedagi mingi paranoia pärast laskmata pole jätnud. Sama hästi võite jahis kuuli saada, kogu aeg saadakse, kõik inimesed on veendunud, et jahimehed jahunevad mõrtsukateks ning lahknevad siis a) need kes lasevad valimatult, ka teisi jahimehi b) need kes lasevad ka valimatult, aga veel ise ka tina saavad. Vaat kui palju ajakirjandus sellest kirjutanud, äkki tasuks mõelda sellele, et metsa mitte minna... aga kodus võib maja kokku variseda... oi, oi... ja ringi liikudes võib saada tuberkuloosi, gripi... oioioi... ehh, ma kohe hakkasin siin kartma, muidu poeks teki alla, aga seal on ka mingid lestad. Lugege ja uuriga natukene ja siis tehke mõningane reaalne mõtisklus ja laske vanas vaimus edai, mida te pabistate (ja sedas vaja kõik kontrolli viia... 50 g... vahelihasest natuke, mälumislihasest, põlveliigese juurest nt, küll).
Lindude teema näitab juba küll võhiklikust, juba mainiti, et gripi kolded ja ränne erinevates suundades. Ise olen kuulnud mõtisklusi, et sel kevadel hane lasta ei julgeta
Ise hoolin sügisesest jahist, ja kui mingi epideemia (teate kui kiiresti linnugripp haiged linnud tapab?) tuleb, siis on sügiseks juba tõsiselt kodumaine paanika. Ja kui ei tule, siis minul on kõige tavalisem vaktsiin tehtud... st, kui ma linnugrippi nakatun, siis minult seda keegi ei saa ja sõbrad võtavad ikka minuga viina, kuni surmani. Kas pole ilus...
ja lõpetuseks... lugesin siin ühte kokaraamatut kus räägiti selles, et külmast võetud pärmi ei tohe kohe kuumutama hakata, tapab kasulikud pärmibakterid ära... kui ikka asjast ei tea, siis tasub natuke lugeda ja uurida, mitte kohe kõigile oma nägemust asjast kirjutada (krt, ma ise siin kasutasin nt seda sigade kontrollimise 100% nõuet... ilma, et 100% kindel oleks
, aga ometi olen täna nii palju sellist lugenud, mille juures tekib küsimus, et kas kirja pannakse kõik mis pähe tuleb ja millest mitte midagi ei teata?).Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Ja, et miskit tarka nüüd lisaks poetada ja jahimehi-huvilisi valgustada, tegelesin ma mõningase kirjatööga (st, kirjutasin mõne lehekülje tarkust ümber, sellist, mida seal raamatus veel, samal moel, helmentide kohta kirjas, samuti marutõbi jms).
Kudede ümarussid
Ülle Parm, Viia Parv. Nakkushaigused (lk 173-176)
Trihhiaas (trihhinoos, trihhinelloos) ehk keeritsusstõbi – Trichiasis (trichinellosis)
Keeritsuss on lihasööjate imetajate parasiit. Trihhiaasi omapäraks on asjaolu, et üheski arengujärgus ei välju haigustekitajad – keeritsussid – väliskeskkonda. Nad arenevad põlvkondade vaheldumisega ühes ja samas peremeesorganismis, kes alul on nende lõpp-, seejärel vaheperemeesteks. Suguküpsed parasiidid elutsevad peensooles, nende vastsed aga lihastes. Keeritsussid parasiteerivad paljudel loomadel (sead, metssead, kassid, koerad, rotid, hiired, rebased, karud, hülged, hobused jt) ja inimestel.
Etioloogia. Trihhiaasi põhjustab ümarusside hulka kuuluv keeritsuss – Trichinella spiralis. Pärast lihaga organismi sattumist muutuvad seal olnud vastsed – lihastrihhiinid – kahe ööpäeva jooksul suguküpseteks sooletrihhiinideks, kes toituvad lümfist ja rakumahlast. Isased on 2, emased 3-4 mm pikad. Isased parasiidid hüvivad pärast emaste viljastamist. Emased tungivad soolekudedesse ja hakkavad 6-7 päeva pärast munema. Emase eluiga soolestikus on 1,5-2 kuud ja selle aja jooksul annab ta kuni 2000 järglast.
Munadest arenevad kiiresti 0.1 mm pikkused vastsed, kes kantakse verega organismi erinevatesse lihastesse, kuhu jäävad paigale ja arenevad edasi. (Võivad minna ka südamelihasesse, kuid sinna nad pidama ei jää). Lihaskiududes kasvavad nad 2-3 nädala jooksul ja võtavad spiraalse asendi. Nende ümber moodustub sidekoeline kapsel, millesse umbes kuue kuu pärast hakkavad ladestuma lubisoolad. Sellisel kujul võivad nad organismis säilida 10-30 aastat.
Kõige sagedamini kahjustavad trihhiinid vahelihast, kõri-, silma,- keele,- roietevahelisi ja mälumislihaseid. Uuesti muutuvad lihastrihhiinid suguküpselisteks soolenugilisteks, kui inimene või mõni lihasööja loom on nad lihaga alla neelanud. (raamatus siinkohal joonis).
Nakatumine. Inimese nakkusallikaks on 95% juhtudel sead. Eestis on registreeritud haigestumist peamiselt infitseeritud metsealiha söömisel. Inimene nakatub elusaid trihhiinivastseid sisaldava väheküpsenud liha (saslõkk, kotletid) või vorsti toiduks tarvitamisel. Kuna keeritsussid asuvad lihas lubistunud kapslites, siis tavalisel kulinaarsel töötlemisel nad alati ei hävi. Kui inimene sööb kapseldunud keeritsusse sisaldava lihatüki, siis maomahlas oleva soolhappe mõjul lahustuvad lubikihnud. Trihhiinid vabanevad ja muutuvad sooles suguküpseteks soolenugilisteks.
Sagedamini esineb haigust toitlustusettevõtete töötajatel, jahimeestel ja nende elanikkonna gruppidel, kes kasutavad toiduks toorest või vähetöödeldud sealiha.
Looduses ringleb haigus tavaliselt sigade ja rottide seas. Rotid nakatuvad keeritsusstõbise sea liha söömisel – sead nakatuvad keeritsusstõppe nakatunud rottide söömisel jne.
Patogenees. Keeritsusside ainevahetusproduktid sensibileerivad organismi ja põhjustavad tursete ning eosinofiilia teket. Täiskasvanud parasiidid avaldavad mehaanilist toimet seedetraktis, vastsed lihaskiududes.
Kliiniline pilt. Inkubatsiooniperiood on 3-45 päeva. Sümptomite raskusaste sõltub vastsete hulgast. Enamus nakatumisi kulgeb asümptomaatiliselt, kuid haigusnähud võivad avaldudaseoses vastsete migratsiooniga organismis ja nende rohkel esinemisel võib haigus lõppeda ka surmaga. Enamasti on surma põhjuseks kaasuv müokardiit või entsefaliit.
Haigusel võib eristada kolme staadiumi. Esimene faas on enteriitiline ja kestab viis päeva, teises faasis toimub larvide (vastsete) migratsioon lihastesse ja see kestab 7-21 päeva. Kolmandas staadiumis toimub kahe kuu jooksul tsüstide moodustumine.
Tüüpilistel juhtudel tekib silmalaugude turse, kehatemperatuuri tõus, düspepsia, kõhuvalu, kõhulahtisus, makulopapuloosne lööve, südame pekslemine, hüpotoonia ja rohke higistamine. Sageli võib esineda ka näo, käte ja jalgade turset. Lisanduvad nõrkus ja peavalu. Vastsete lihastesse tungimise perioodiga võivad kaasneda valud lihastes ja mõnikord mitmesuguste lihasrühmade ajutine halvatus. Lisaks sellel esineb kõrge palavik (40 kraadi), hemorraagiaid, nahalööbeid, tundlikkuse häireid, köha, düspnoe. Tervistumiseks kulub kergematel juhtudel 2-3 nädalat, keskmise raskusega juhtudel 2-8 kuud. Kliiniliste sümptomite mitmekesisus raskendab haiguse diagnoosimist.
Diagnoosimine. Diagnoosida aitab epidemioloogiline anamnees, kus ilmneb mitteküllaldaselt töödeldud või trihhiinide suhtes kontrollimata liha toiduks tarvitamine. Iseloomulik on grupiviisiline haigestumine, st haigestuvad need, kes seda liiha sõid.
Epidemioloogilist anamneesi ja kliinilist pilti täiendab laboratoorne uurimine. Laboratoorselt on veres eosinofiilia, mis tekib umbes kümne ööpäeva möödudes ja antikehade hulk tõuseb (KSR, IFA, EIA) 2-3 nädalat peale nakatumist. Tõuseb CK (kreatiini kinaas), LDH (laktaadi dehüdrogenaas), ALT (alaniini aminotranferaas) ja AST (aspartaadi aminotransferaas) aktiivsus ja langeb kaaliumi hulk. Vastsete avastamiseks võib uurida ka biopsial saadud materjali, mida võetakse 9-10 haiguspäeval, ja toiduks tarvitatud liha ülejääke.
Ravi. Kui on teada, et patsient on söönud viimase ööpäeva jooksul infitseeritud liha, siis kasutatakse 5-10 päeva jooksul tiabendasooli ja lisaks sellele sümptomaatilist ja põletikuvastast ravi.
Hilisemas staadiumis kasutatakse mebendasooli suurtes annustes. Kuna mebendasool imendub seedetraktist vaid vähesel hulgal, siis pole autorid antud haiguse ravi efektiivsuse suhtes preparaadiga samal arvamusel. Täiskasvanutele soovitatakse seda manustada 200-400 mg kolm korda ööpäevas esimese kolme päeva jooksul ja seejärel 400-500 mg 3 x ööpäevas kümne päeva jooksul. Ägedas staadiumis on vaja voodireziim.
Profülaktika.
1. Rottide hävitamine seakasvatusfarmides.
2. Sigu ei tohi sööta toore lihaga.
3. Enne müügile lubamist tuleb sealiha uurida trihhiinide suhtes. Inimene võib nakatuda 10-15 grammise lihatüki söömisel.
4. Lihastrihhiinid on väga vastupidavad. Kuigi pikaajaline külmutamise ja keetmise juures võivad nad kaotada oma eluvõime, soovitatakse selline liha põletada.
5. Mitte tarvitada toiduks kontrollimata ulukiliha. Sealiha tuleb osta vaid ametliku müügivõrgu kaudu või turgudelt, kus liha on eelnevalt kontrollitud.
Kudede ümarussid
Ülle Parm, Viia Parv. Nakkushaigused (lk 173-176)
Trihhiaas (trihhinoos, trihhinelloos) ehk keeritsusstõbi – Trichiasis (trichinellosis)
Keeritsuss on lihasööjate imetajate parasiit. Trihhiaasi omapäraks on asjaolu, et üheski arengujärgus ei välju haigustekitajad – keeritsussid – väliskeskkonda. Nad arenevad põlvkondade vaheldumisega ühes ja samas peremeesorganismis, kes alul on nende lõpp-, seejärel vaheperemeesteks. Suguküpsed parasiidid elutsevad peensooles, nende vastsed aga lihastes. Keeritsussid parasiteerivad paljudel loomadel (sead, metssead, kassid, koerad, rotid, hiired, rebased, karud, hülged, hobused jt) ja inimestel.
Etioloogia. Trihhiaasi põhjustab ümarusside hulka kuuluv keeritsuss – Trichinella spiralis. Pärast lihaga organismi sattumist muutuvad seal olnud vastsed – lihastrihhiinid – kahe ööpäeva jooksul suguküpseteks sooletrihhiinideks, kes toituvad lümfist ja rakumahlast. Isased on 2, emased 3-4 mm pikad. Isased parasiidid hüvivad pärast emaste viljastamist. Emased tungivad soolekudedesse ja hakkavad 6-7 päeva pärast munema. Emase eluiga soolestikus on 1,5-2 kuud ja selle aja jooksul annab ta kuni 2000 järglast.
Munadest arenevad kiiresti 0.1 mm pikkused vastsed, kes kantakse verega organismi erinevatesse lihastesse, kuhu jäävad paigale ja arenevad edasi. (Võivad minna ka südamelihasesse, kuid sinna nad pidama ei jää). Lihaskiududes kasvavad nad 2-3 nädala jooksul ja võtavad spiraalse asendi. Nende ümber moodustub sidekoeline kapsel, millesse umbes kuue kuu pärast hakkavad ladestuma lubisoolad. Sellisel kujul võivad nad organismis säilida 10-30 aastat.
Kõige sagedamini kahjustavad trihhiinid vahelihast, kõri-, silma,- keele,- roietevahelisi ja mälumislihaseid. Uuesti muutuvad lihastrihhiinid suguküpselisteks soolenugilisteks, kui inimene või mõni lihasööja loom on nad lihaga alla neelanud. (raamatus siinkohal joonis).
Nakatumine. Inimese nakkusallikaks on 95% juhtudel sead. Eestis on registreeritud haigestumist peamiselt infitseeritud metsealiha söömisel. Inimene nakatub elusaid trihhiinivastseid sisaldava väheküpsenud liha (saslõkk, kotletid) või vorsti toiduks tarvitamisel. Kuna keeritsussid asuvad lihas lubistunud kapslites, siis tavalisel kulinaarsel töötlemisel nad alati ei hävi. Kui inimene sööb kapseldunud keeritsusse sisaldava lihatüki, siis maomahlas oleva soolhappe mõjul lahustuvad lubikihnud. Trihhiinid vabanevad ja muutuvad sooles suguküpseteks soolenugilisteks.
Sagedamini esineb haigust toitlustusettevõtete töötajatel, jahimeestel ja nende elanikkonna gruppidel, kes kasutavad toiduks toorest või vähetöödeldud sealiha.
Looduses ringleb haigus tavaliselt sigade ja rottide seas. Rotid nakatuvad keeritsusstõbise sea liha söömisel – sead nakatuvad keeritsusstõppe nakatunud rottide söömisel jne.
Patogenees. Keeritsusside ainevahetusproduktid sensibileerivad organismi ja põhjustavad tursete ning eosinofiilia teket. Täiskasvanud parasiidid avaldavad mehaanilist toimet seedetraktis, vastsed lihaskiududes.
Kliiniline pilt. Inkubatsiooniperiood on 3-45 päeva. Sümptomite raskusaste sõltub vastsete hulgast. Enamus nakatumisi kulgeb asümptomaatiliselt, kuid haigusnähud võivad avaldudaseoses vastsete migratsiooniga organismis ja nende rohkel esinemisel võib haigus lõppeda ka surmaga. Enamasti on surma põhjuseks kaasuv müokardiit või entsefaliit.
Haigusel võib eristada kolme staadiumi. Esimene faas on enteriitiline ja kestab viis päeva, teises faasis toimub larvide (vastsete) migratsioon lihastesse ja see kestab 7-21 päeva. Kolmandas staadiumis toimub kahe kuu jooksul tsüstide moodustumine.
Tüüpilistel juhtudel tekib silmalaugude turse, kehatemperatuuri tõus, düspepsia, kõhuvalu, kõhulahtisus, makulopapuloosne lööve, südame pekslemine, hüpotoonia ja rohke higistamine. Sageli võib esineda ka näo, käte ja jalgade turset. Lisanduvad nõrkus ja peavalu. Vastsete lihastesse tungimise perioodiga võivad kaasneda valud lihastes ja mõnikord mitmesuguste lihasrühmade ajutine halvatus. Lisaks sellel esineb kõrge palavik (40 kraadi), hemorraagiaid, nahalööbeid, tundlikkuse häireid, köha, düspnoe. Tervistumiseks kulub kergematel juhtudel 2-3 nädalat, keskmise raskusega juhtudel 2-8 kuud. Kliiniliste sümptomite mitmekesisus raskendab haiguse diagnoosimist.
Diagnoosimine. Diagnoosida aitab epidemioloogiline anamnees, kus ilmneb mitteküllaldaselt töödeldud või trihhiinide suhtes kontrollimata liha toiduks tarvitamine. Iseloomulik on grupiviisiline haigestumine, st haigestuvad need, kes seda liiha sõid.
Epidemioloogilist anamneesi ja kliinilist pilti täiendab laboratoorne uurimine. Laboratoorselt on veres eosinofiilia, mis tekib umbes kümne ööpäeva möödudes ja antikehade hulk tõuseb (KSR, IFA, EIA) 2-3 nädalat peale nakatumist. Tõuseb CK (kreatiini kinaas), LDH (laktaadi dehüdrogenaas), ALT (alaniini aminotranferaas) ja AST (aspartaadi aminotransferaas) aktiivsus ja langeb kaaliumi hulk. Vastsete avastamiseks võib uurida ka biopsial saadud materjali, mida võetakse 9-10 haiguspäeval, ja toiduks tarvitatud liha ülejääke.
Ravi. Kui on teada, et patsient on söönud viimase ööpäeva jooksul infitseeritud liha, siis kasutatakse 5-10 päeva jooksul tiabendasooli ja lisaks sellele sümptomaatilist ja põletikuvastast ravi.
Hilisemas staadiumis kasutatakse mebendasooli suurtes annustes. Kuna mebendasool imendub seedetraktist vaid vähesel hulgal, siis pole autorid antud haiguse ravi efektiivsuse suhtes preparaadiga samal arvamusel. Täiskasvanutele soovitatakse seda manustada 200-400 mg kolm korda ööpäevas esimese kolme päeva jooksul ja seejärel 400-500 mg 3 x ööpäevas kümne päeva jooksul. Ägedas staadiumis on vaja voodireziim.
Profülaktika.
1. Rottide hävitamine seakasvatusfarmides.
2. Sigu ei tohi sööta toore lihaga.
3. Enne müügile lubamist tuleb sealiha uurida trihhiinide suhtes. Inimene võib nakatuda 10-15 grammise lihatüki söömisel.
4. Lihastrihhiinid on väga vastupidavad. Kuigi pikaajaline külmutamise ja keetmise juures võivad nad kaotada oma eluvõime, soovitatakse selline liha põletada.
5. Mitte tarvitada toiduks kontrollimata ulukiliha. Sealiha tuleb osta vaid ametliku müügivõrgu kaudu või turgudelt, kus liha on eelnevalt kontrollitud.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Keeritsuss
Kui hingerahu kadunud hakka taimetoitlaseks ja ära liha söö! Mune ka mitte! Kui kõike kardad siis pole ju mõtet üldse eksisteerida. Tuleb lihtsalt usaldada kuid samas ka kontrollida ja asi aetud, mida siin veel targutada!?
Ligikaudu 4 aasta jooksul peaks toimuma trihhinelloosikontrollil täielik üleminek kompressooriumimeetodilt (mida siis enam ei lubata) tehisseede meetodile. See võtab aega rohkem (u 2 ööpäeva) ning on oluliselt "töökindlam". Samas aga hakatakse kontrolli läbi viima riiklikult, s.o kindlates laborites, mida jääb Eesti peale eeldatavasti alles tunduvalt vähem kui praegu volitatud veterinaararste on, kes kontrolli teostada saavad ja suudavad.
BM
BM
Viimati muutis baddmann, T Jaan 03, 2006 11:38 am, muudetud 1 kord kokku.
See, et vetpunkte vähemaks jääb on positiivne, kuna meil on juhtum olemas, kus vet kontrollis karu ja ütles, et andke minna liha hea küll, otsustasime viia liha veelkord kontrolli vat keskusesse, kus karul tuvastati mitu erinevat ulukite haigust, mis ka inimestele ohtlikud on. Siit õppetund, et ei saa ka veti usaldada alati.
Negatiivne on see, et siis peab vist proove hakkama postiga saatama nagu jäätmekäitluse keskusesse.
Negatiivne on see, et siis peab vist proove hakkama postiga saatama nagu jäätmekäitluse keskusesse.
Karupojale: (paraku) pole see sugugi esimene kord. Vet arstid kasutavad reeglina kompressooriummeetodit (lihalõigu uurimine mikroskoobi all) mis ei võimalda avastada kõiki tegelikult haigestunud loomi.
Lisaks veel, et Trichinella spiralis pole ainus oma perekonna esindaja. Eesti rebastel on leitud 4 erinevat Trichinella liiki, kellest vähemalt kaks suudavad nakatada ka inimest. Head isu!
Lisaks veel, et Trichinella spiralis pole ainus oma perekonna esindaja. Eesti rebastel on leitud 4 erinevat Trichinella liiki, kellest vähemalt kaks suudavad nakatada ka inimest. Head isu!
Re: Keeritsuss
ozz kirjutas:Kui hingerahu kadunud hakka taimetoitlaseks ja ära liha söö! Mune ka mitte! Kui kõike kardad siis pole ju mõtet üldse eksisteerida. Tuleb lihtsalt usaldada kuid samas ka kontrollida ja asi aetud, mida siin veel targutada!?
Keeritsussist küll mööda, aga kui natuke toiduainete mikrobioloogiasse süübida, siis on taimne teema ka nii hull, et ma pesin puuvilju ka kuu aja vältel (ja enamasti katsun ikka seda nüüd ka teha aga alati ei viitsi/saa)... kui pauku kardad ära metsa mine.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...