kitsede arvukus
kitsede arvukus
Kas ainult mulle tundub või on viimase paari aastaga kitsede arvukus üle mõistuse tõusnud? Sõidan peamiselt Valgamaa ja Viljandimaa teedel ja sellist aega nagu praegu ei mäletagi, nii kui pimedal ajal sõidad, kipuvad läbi esiklaasi sisse ronima Olen arvestanud et vähemalt Lõuna -Eesti kandis on nii, et iga pimedal ajal sõidetud 100km kohta tuleb vähemalt korra olukord kus kitse tõttu ABS tööle rakendub. Ka jahimehena hakkab sokujaht igavaks muutuma, sama lihtne kui poes liha ostmas käimine. Selle peale nüüd arvatavasti kohe öeldakse et hakka siledaga käima, aga minumeelest on see sama kui soovitada kivikirve või odaga minna. Varem oli nii et sokuloa realiseerimiseks tuli tihti mitu korda käia ja kokku mitukümmend km. maha tuiata ja olid siis õnnelik kui nägidki. Praegu aga pole huvitav enam. Kas ei tuleks mitte vastavatel asjameestel mõelda küttimislimiitide suurendamisele? Varem olid kitsede arvukuse üks suuremaid mõjutajad salakütid, aga nagu külavahelt kuulda on olnud, siis ei viitsi need seoses maj. heaolu kasvuga enam üldse kitse lasta, ostavad samuti poest liha ja vahest kui isu maiustada tuleb võtavad hoopis põrsa ette.
-
- Postitusi: 102
- Liitunud: L Dets 11, 2004 5:45 pm
-
- Postitusi: 406
- Liitunud: E Okt 04, 2004 10:03 am
Jõgev kandis ka kitsede arvukus nähtu järgi märgatavalt tõusnud! Kevad-suvel ei ole enam heinamaad või lanki, kus neid ei oleks, kuigi peab ütlema et nüüd, talvisel perioodil olen näinud metsas vaid üksikuid! Maja taga mul talviti söödaplats tehtud... siin on küll regulaarselt kari peal, hommikul-õhtul ja vahest ka päise päeva ajal!
Olen ka õhtul(öösel) Tartu ümbruses mõne jahimehega kaasas sõitnud, aga no sellist tralli nagu seal õnneks veel siinkandis ei ole! Õhtuti on neid näha küll aga no mitte päris nii... Feeniga lugesime vast tunniga nii 60tk kokku üks õhta
Aga üldiselt tundub populatsioon siiski küllaltki tugev ja selliseid "kiduraid" loomi on väga vähe!
Küttimise mahu suurendamine? No võibolla ka, aga mulle tundub juba praegu, et lubasid jagatakse piisavalt ja nii mõnelgi jahimehel jäävad load lihtsalt realiseerimata! Võibolla lihtsalt ei ole viitsimist käia või puudub kitse-lihal/nahal/sarvedel kunagine väärtus? Ja päris "sund laskmine" ei ole ka eriti tore
Olen ka õhtul(öösel) Tartu ümbruses mõne jahimehega kaasas sõitnud, aga no sellist tralli nagu seal õnneks veel siinkandis ei ole! Õhtuti on neid näha küll aga no mitte päris nii... Feeniga lugesime vast tunniga nii 60tk kokku üks õhta
Aga üldiselt tundub populatsioon siiski küllaltki tugev ja selliseid "kiduraid" loomi on väga vähe!
Küttimise mahu suurendamine? No võibolla ka, aga mulle tundub juba praegu, et lubasid jagatakse piisavalt ja nii mõnelgi jahimehel jäävad load lihtsalt realiseerimata! Võibolla lihtsalt ei ole viitsimist käia või puudub kitse-lihal/nahal/sarvedel kunagine väärtus? Ja päris "sund laskmine" ei ole ka eriti tore
tuleb jaht või jaa?
kitsede arvukus
Tartu kandis ja täpsemalt Konguta jahimaadel on kitsi tõesti palju.Eelmisel jahiaastal tahtsime lasta 120 looma aga keskonnamehed tõmbasid poole maha.Praegu on metsad loomi täis,et pole vist mingi ime kui taud lahti läheb.Ka ilvest on palju tulnud ja loodame et vähendavad ka kitsekarju.Ei saa aru, miks ei tohtind jahimehed neid rohkem lasta aga ilves ja haigused võivad möllata.Tundub tõesti, et sokulaskmine on muutunud ainult metsa minemiseks ja looma kojutoomiseks.Ja ilusas toitumuses paistavad nad olevat, sügisel oli nahavahe rasva täis.
noorus on ilus aeg
Kitsede küttimise limiidi määrame me jahimehed suures osas siiski ise - nimelt loendamise teel. Kes palju on loendanud, vastavalt sellele tuleb ka küttimise maht. Loomulikult õige numbri ütlemine on päris raske, kuna sobivaid elupaiku kitsede jaoks tuleb järjest juurde.
See selleks, aga ise lasin eelmine aasta kitse, kes oli ainult kõndiv luukere ja nahk seljas lahti. Ei julgenud teda puutudagi, minust jäi ta kährikutele söödaks. Ma pole varem midagi taolist näinud - kas see võiski olla pasatõbi?
Eks see raie on oma jälje lõpuks jätnud, et arvukus nõnda tõusnud on. Söödamaad on ju tohutult. Põlludki suures osas pajuvõsa täis.
Ilveseid on juba niigi, aga eks mõne aasta pärast on näha, kuidas on kitsede praegune arvukus mõjunud ilvese populatsioonile.
See selleks, aga ise lasin eelmine aasta kitse, kes oli ainult kõndiv luukere ja nahk seljas lahti. Ei julgenud teda puutudagi, minust jäi ta kährikutele söödaks. Ma pole varem midagi taolist näinud - kas see võiski olla pasatõbi?
Eks see raie on oma jälje lõpuks jätnud, et arvukus nõnda tõusnud on. Söödamaad on ju tohutult. Põlludki suures osas pajuvõsa täis.
Ilveseid on juba niigi, aga eks mõne aasta pärast on näha, kuidas on kitsede praegune arvukus mõjunud ilvese populatsioonile.
- Val Rajasaar
- Postitusi: 95
- Liitunud: E Jaan 02, 2006 5:36 pm
Re: kitsede arvukus
jorr kirjutas:Ei saa aru, miks ei tohtind jahimehed neid rohkem lasta aga ilves ja haigused võivad möllata.
Noo aga ilves tahab ju ka süüa. Kui kiskja murrab kitse, on kõik suurepäraselt korras. Õnnistatud on kütt, kes sellist vaatemängu pealt juhtub nägema. Sellise elamusega saavad üksikud kiidelda. Suurkiskja ei ole tänapäeval enam rahvamajanduse parasiit , pigem on ta meie jahinduse ja ulukite hea tervise positiivne indikaator ja abimees. Haigused on teine teema, sealgi nopib suurkiskja haigusekandja karjast välja enne kütti (see lihtsalt ei jõua igale poole). Laskelimiitide määramine on muarust viimastel aastatel läinud aina täpsemaks ja teaduspõhisemaks, nii et väärib usaldust. See omakorda paneb paraja vastutusekoormuse loendajatele jahimeestele - kes vassib jääb aina tõenäolisemalt vahele
Ärge unustage seda oma lastele rääkida! Muidu ei räägi keegi lastelastele...
Võrumaa esimees märkis ära, et sellist küttimislimiiti kui see aasta, pole varem seal mail jagatud. Enne jahti oli neid tõesti metsikult. Peale jahti juba mõistlikult. Samad sõnad võiks ka Tartumaa kohta öelda. Mõnel pool tikkus kitsejahi lõpp juba nagu tööks kätte ära minema, kui load käes põlema hakkasid. Sellepärast eelistangi ise suht hooaja algul sellised asjad joonde ajada. Vaatasin just sellel nädalavahetusel söödasõimede olukorda ja liikumist on omajagu, õnneks!
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Kitsede arvukus on tõusuteel jah! Ilmselt on seda ka sea arvukusega ja nii jahimees eelistabki kitse asemel siga lasta Tänavune talv on siiani jälle loomadele väga soodus.Kitsed istuvad karja kaupa sigade söödaplatsil ja puugivad vilja.Paneb kohe kukalt sügama ,viskad sigadele maisi ,nemad panevad kõik pintslisse! On ehk keegi probleemi kuidagi lahendanud
Kivi kotti!
Kivi kotti!
kult kirjutas:Kitsede arvukus on tõusuteel jah! Ilmselt on seda ka sea arvukusega ja nii jahimees eelistabki kitse asemel siga lasta Tänavune talv on siiani jälle loomadele väga soodus.Kitsed istuvad karja kaupa sigade söödaplatsil ja puugivad vilja.Paneb kohe kukalt sügama ,viskad sigadele maisi ,nemad panevad kõik pintslisse! On ehk keegi probleemi kuidagi lahendanud
Kivi kotti!
vii söödakohta mõned lauad ja pane maisile peale,mitte ainult kitsedele ei meeldi mais ja hernes,vaid ka varesed ja rongad pistavad seda hea isuga,
sigadele saab üsna kiiresti selgeks,mis seal laudade all peidus on
243win
kitsede arvukus
Ise olen seda teinud, et viin sööda välja õhtul kui hämar juba.Homikul viidu pistavad varesed poolenisti kinni ja söödale viskan ikka midagi peale ka, kui muud pole siis kas või lund.Seakärss leiab ka hiire maaseest üles.
noorus on ilus aeg
kult kirjutas:On ehk keegi probleemi kuidagi lahendanud
Meil on see tehtud selliselt, et sööt pandud plasttorusse ja toru on vastu põrandat surutud, et sööt välja ei voolaks ja teised ligi ei pääseks. Siga on nipi selgeks õppinud, et kuidas toru ninaga ülesse tõsta, et sööt siis peale hakkaks jooksma. Varem muidu vedasid rästad kõik maisi minema. Kuskil siin oli tegelikult ka pilt mingist klapiga mehhanismist, kus siga tuleb ja seda ninaga liigutades sööda jooksma paneb.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
meiegi katame maisi ja muu maiustuse viljaga kinni. kitsed ja linnud söövad pealt poolt vilja ja kui siga tuleb, siis tema juba teab kust maisi otsida. eelmisel aastal tegime ka nii, et puurisime posti puuriga(käsipuur, nagu kalameeste jääpuurgi) 0,5-1 meetri sügavuse augu ja valasime maisi sinna. ei saanud kitsed ega linnud seda sealt kätte.
aga tulles tagasi teema alguse juurde, siis kitsi on tõesti see aasta rohkem ja sigade söödakohtasid vallutavad päris usinalt
aga tulles tagasi teema alguse juurde, siis kitsi on tõesti see aasta rohkem ja sigade söödakohtasid vallutavad päris usinalt
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm